2-17-123/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-123

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-123

Tsiviilasi

Bondora

Servicer OÜ

hagi

Ülo

Rummeli

vastu

8581,76 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

9155,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Bondora Servicer OÜ (rk 12831019; asukoht

A. H. Tammsaare

tee 47,

11316

Tallinn),

lepinguline

esindaja Darja Permina, e-post jurist@julianus.ee;

kostja Ülo Rummel (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora Servicer OÜ hagi Ülo Rummeli vastu osaliselt.

2. Välja mõista Ülo Rummelilt Bondora Servicer OÜ kasuks 6285,90 eurot, millest

5589,58 eurot on põhinõue ja 696,32 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Ülo Rummelilt Bondora Servicer OÜ kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 5589,58 eurot alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 4893,26 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 73% ulatuses Ülo Rummeli kanda ja 27% ulatuses Bondora

Servicer OÜ kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-123 Bondora Servicer OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 700 eurot, millest 550 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Ülo Rummelilt Bondora Servicer OÜ kasuks menetluskulud 511 eurot.

8. Välja mõista Ülo Rummelilt Bondora Servicer OÜ kasuks viivis menetluskulult

511 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

2(3)

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 7167,70 eurot, intressi 519,96 eurot,

03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 894,10 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise

seadusjärgses määras põhinõudelt alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vaidlus puudub selles, et kostja on 18.06.2014 esitanud isePankur AS portaalis

www.isepankur.ee 7600 euro väljastamiseks laenutaotluse, mis on rahuldatud. Sellega on

kohtu hinnangul sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses (18.06.2014 kehtinud

redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohus märgib, et ei nõustu hageja õigusliku hinnanguga osas, et kuivõrd isePankur AS

(ärinimi käesoleval ajal Bondora AS) tegutses üksnes laenuvahendajana, on tegemist eraisikute

(kostja

ja

investorid)

vahel

sõlmitud

laenulepinguga

ning

seetõttu

ei

rakendu

tarbijakrediidilepingu sätted.

Kohus märgib, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on

seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija

piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust

tulenevate

maksekohustuste

rikkumisega

seotud

negatiivsete

tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).

Kohtu

hinnangul

ei

ole

tarbijast

kostjat

enne

lepingu

sõlmimist

teavitatud

tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on

suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS

§ 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõik VÕS

§ 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress

(laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on

oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.

VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole

selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2).

Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

3(3)

kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 15.08.2014 (esimese

osamakse sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 16.06.2015 (lepingu ülesütlemise aeg)

maksimaalselt

6,08 eurot

(intressi

arvestus

on

tehtud

intressikalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Samas nõuab hageja hagiavalduses kostjalt

519,96 euro väljamõistmist intressi katteks olukorras, kus hageja on kostja poolt tagasi

makstud 2209,79 eurost (total paid) arvestanud intressi katteks 1584,20 eurot (repaid interest)

ja laenu põhiosa katteks 432,30 eurot (repaid principal) (nähtub laenusumma kujunemise

väljavõttest loan statement).

Kuivõrd kostja on hagejale intressi katteks tasunud 1584,20 eurot, ei ole hageja nõue kostjalt

519,96 euro väljamõistmiseks intressina põhjendatud ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tuleb

arvestada 1578,12 eurot (1584,20 – 6,08) võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades

laenusumma katteks tasutud 432,30 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus nõuda

kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist 5589,58 euro ulatuses (7600 – 432,30 –

1578,12). Nimetatud summalt on hagejal õigus alates 17.06.2015 arvestada viivist. Hageja

viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 696,32 euro ulatuses

(hageja on hagis arvestanud viivist seadusjärgses määras). Viivise arvestus ajavahemiku

17.06.2015 kuni 03.01.2017 kohta on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee)

kasutades. TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses

määras põhinõudelt 5589,58 eurot alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

enam kui 4893,26 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 700 eurot, millest 550 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

511 eurot (73% 700 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

511 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik