4-08-9807/3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-08-9807

Otsuse tegemise kuupäev, koht

Otsuse teinud kohus

16.märtsil 2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ernits

Sekretär

Marge Ojaäär

Väärteoasi

Aimar Linnuse kaebus tühistada Ida Politseiprefektuuri

12.09.2008 otsus nr 2440,08,011092 millega teda karistati

Liiklusseaduse(LS) § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 45

trahviühikut summas 2700 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selle eest,et tema 26.08.

2008

kell

18.12

Tallinn-Narva

tee

138.km

juhtis

mootorsõidukit kiirusega 107+/-4 km/h, mis ületas lubatud 70

km/h sõidukiirust 33 km/h võrra, samuti ületas teekattemärgist

``Ühekordne pidevjoon``.

Asja läbivaatamise kuupäev

16.03.2009 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil

kaebemenetluses

Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja

Aimar Linnus, isikukood

Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel

Andres Visnapuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135, kohus

OTSUSTAS:

Kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsus nr 2440,08,011092 millega Aimar

Linnust karistati Liiklusseaduse(LS) § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut summas

2700 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220085364926.

Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi

täies ulatuses tasunud, või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Lisakaristuse tähtaega arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord.

Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 16.märtsist

2009, seega hiljemalt 23.märtsiks 2009. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav maakohtu kantseleis alates 7.aprillist 2009.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud pool esitada kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 8.aprillist 2009.

Asjaolud ja põhjendus.

1.Kohtuvälise menetleja otsus. Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsusega nr

2440,08,011092 karistati Aimar Linnust LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut

summas 2700 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi määrati talle lisakaristuseks mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks selle eest, et tema 26.08. 2008 kell 18.12 Tallinn-Narva

tee 138.km juhtis mootorsõidukit kiirusega 107+/-4 km/h, rikkudes Liikluseeskirja (LE) §

124 p 2, ületas lubatud 70 km/h sõidukiirust 33 km/h võrra ning rikkudes LE § 5 ületas

teekattemärgist ``Ühekordne pidevjoon``. Nende tegudega pani Aimar Linnus toime LS § 74-

22 lg 2 ja LS § 74-35 lg 1 ettenähtud väärteod.

2.Menetlusaluse isiku põhjendused kaebuse tühistamiseks. 20.10.10.2008 esitas Aimar

Linnus kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks järgmistel põhjendustel:Kiiruse

ületamine ja pideva telgjoone ületamine toimus kahest furgoonautost möödasõidul.

Möödasõit oli alanud enne pidavat telgjoont, selle lõpetamine kiiruse ületamisega ja pideva

telgjoone alas oli liiklusoludega arvestav lahendus, mitte väärtegu. Möödasõidu tõttu jäi 70

km/h piirangut sätestanud märk furgoonauto varju.Temale kohaldati topeltkaristust -

rahatrahvi 2700 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Karistuse määramisel ei

arvestatud tema majanduslikku olukorda: elukaaslane on 1 aasta ja 2 kuu vanuse lapsega

kodus, ema on mittetöötav invaliid, ülikoolis õppiv noorem vend vajab tuge.

3. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

4.Tõendatud asjaolud.

4.1. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ületas ta

lubatud sõidukiirust, sest teostas möödasõitu suurest veoautost alas, kus lubatud kiirus oli 90

km/h ja teekatte märgistus lubas möödasõitu. Seega ületas ta kiirust mitte üle 20 km/h.

Sõitnud ühest „rekast“ mööda, nägi ta selle ees teist ja otsustas ka sellest mööduda, mitte

trügida kahe auto vahele, kuigi pidi selleks ületama pidevat telgjoont. Sel ajal jäi tal kahe

auto tõttu nägemata 70 km/h märk. Politseiauto peatas ta, koostati protokolli.

4.2.Tunnistaja Egon Kollo ütluste kohaselt mõõdeti Aimar Linnuse juhitud auto kiiruseks

Tallinn-Narva mnt 138.kilomeetril 107 km/h. Sellise kiirusega liikus auto 70 km/h alas ja

ületades pidevat telgjoont.

4.3.Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl 9) kohaselt Aimar Linnuse juhitud Audi

A8 nr 696 MGS Tallinn-Narva mnt 138.km, liikudes Narva suunas, sõitis 70 km/h piirangu

alas kiirusega 107+/-4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h.

Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud ning kirjutanud, et tal selle kohta avaldusi ei ole.

4.4.Nende tõenditega on tõendatud, et Aimar Linnus 26.08. 2008 kell 18.12 Ida-Viru

maakonnas Tallinn-Narva tee 138.km, kus liikluskorraldusvahendil näidatud suurim lubatud

kiirus on 70 km/h, möödasõidul teistest sõidukitest, juhtis autot Audi A8 nr 696 MGS

kiirusega 107+/-4 km/h ja ületas teekattemärgist „Ühekordne pidevjoon“.

4.5.Kohtuvälise menetleja otsuses on Aimar Linnuse poolt kiiruse ületamine ekslikult

nimetatud LE § 124 p 2 rikkumiseks. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus

asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Samas on kohtuvälise menetleja otsuses tegu

kirjeldatud lubatud sõidukiiruse ületamisena 33 km/h ja väärteoprotokollis on kirjeldatud

seda suurima lubatud kiiruse 70 km/h ületamisena 33 km/h võrra. Seega rikkus menetlusalune

isik mitte LE § 124 p 2 vaid LE § 126 p 3, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Lisaks on otsuses ja väärteoprotokollis ka viide

LE § 5, mis sätestab, et liikleja peab täitma (…) liikluskorraldusvahendi nõuet. Seega viide

LE § 124 p 2 on tehniline viga. Menetlusaluse isiku kaebusest ja ütlustest nähtub, et ta on

täpselt aru saanud etteheite sisust. Nimetatud viga ei saa hinnata väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumisena. Pideva telgjoone ületamine on LE § 5 rikkumine.

Seega pani Aimar Linnus toime teod, mis vastavad LS § 74-22 lg 2 ja LS § 74-35 lg 1

tunnustele.

4.6.Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et möödasõitu tehes valis ta sõidukiiruseks 90

km/h ületava kiiruse, kuid talle jäi märkamatuks 70 km/h märk, mida varjas furgoonauto.

Seega pani ta LS § 74-22 lg 2 tunnustega teo toime ettevaatamatusega. Teadmata

kiirusepiirangu algust, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

seda ette nägema, kui ennemöödasõidu algust oleks vaadanud, kas eespool on paigaldatud

kiirust piiravaid liiklusmärke. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt alustas ta möödasõitu alas,

kus ei olnud möödasõidu keeldu, kuid ettenägemata takistuse tõttu lõpetas ta selle pideva

telgjoone alas, sest ei pidanud mõistlikuks katkestada möödasõitu. Seega pani ta LE § 74-35

lg 1 tunnustega teo toime otsese tahtlusega.

4.7.Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt valis ta mitmest suurest autost möödasõidul kiiruse

ületamise ja pideva telgjoone ületamise, sest antud situatsioonis, kus puudusid vastutulevad

autod, oli see liiklusolusid arvestades mõistlikum lahendus kui möödasõidu katkestamine.

Seega eiras ta tahtlikult LE § 133, mille kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu

ajal ilmneb takistus, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne

möödasõidu alustamist. Valides ette nägemata takistuse ilmnemisel möödasõidu katkestamise

asemel lubatud kiiruse ja pideva telgjoone ületamise, ei tegutsenud Aimar Linnus

hädaseisundis (KarS § 29), sest puudus oht, mida õigusvastase teoga kõrvaldada.

4.8.Puuduvad ka isiku süüd välistavad asjaolud.

4.9.Aimar Linnus teod on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 ja LS § 74-35 lg 1 järgi.

5. Karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja- Ida Politseiprefektuuri-

poolt. Väärteo menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust.

6.Menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega:

LS § 74-22 lg 2 (Kuni 27.12.2008 redaktsioon) sätestab karistusteks mootorsõiduki juhi poolt

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahvi kuni 50

trahviühikut. LS § 74-22 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §

74-22 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest

kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja määras Aimar Linnusele LS § 74-22 lg 2 järgi põhikaristuseks

rahatrahvi LS § 74-22 lg 2 maksimaalsele määrale lähedases määras 45 trahviühikut ja

kohaldas temale LS § 74-22 lg 4 järgi maksimaalset lisakaristust mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Menetlusalune isik rikkus LS § 74-22 lg 2 oluliselt suuremas määras, kui LS § 74-22 lg 2

koosseisu minimaalmäär 21 km/h. Teda oli 20 korda karistatud liiklusväärtegude, sh kiiruse

ületamiste ja joobes juhtimiste eest. Kõik määratud rahatrahvid on tasumata. Talle on

korduvalt määratud ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Karistused,

mida ta ei ole täitnud, ega lisakaristused ei ole pannud menetlusalust isikut liikluses

õiguskuulekalt käituma: pärast käesoleva väärteo toimepanemist on ta jätkanud

liiklusväärtegude toimepanemist . Teda on karistatud 10.01.2009 LS § 74-7, § 74-1 lg 1 järgi

6000- kroonise rahatrahviga ja 18.02.2009 LS § 74-22 lg 2 järgi 2700-kroonise rahatrahviga

(tl 20-23). Tema karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud

kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud LS § 74-22 lg 2 maksimaalmäärale

lähedane põhikaristus ja LS § 74-22 lg 4 maksimaalmääras lisakaristus vastavad süüteo

raskusele, arvestavad nii väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, kui ka

karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist.

Perekondlikud asjaolud, millele menetlusalune isik viitas- väikese lapse ülalpidamise

kohustus ning pensionärist ema- ei anna alust tühistada ega vähendada menetlusalusele isikule

määratud põhi- ega lisakaristust.

7.Puuduvad alused väärteomenetlus lõpetamiseks VTMS § 30 sätestatud alustel.

8.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 1, jätab kohus muutmata Ida

Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsuse nr 2440,08,011092 ja menetlusaluse isiku Aimar

Linnuse kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

Anu Ernits