2-16-4555/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-4555

Tsiviilasi

XXXX avaldus XXXX surnuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

hagita asja lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: XXXX (XXXX üldõigusjärglane, isikukood

XXXX, elukoht XXXX), esindajad XXXX ja vandeadvokaat

Marje Mängel

Puudutatud isik: XXXX (surnuks tunnistatavaks taotletav

isik, isikukood XXXX, viimane teadaolev elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1. XXXX avaldus XXXX surnuks tunnistamiseks rahuldada

2. Tunnistada XXXX (isikukood XXXX) surnuks alates

31.12.1956.a.

3. Avaldada käesolev kohtumäärus väljaandes Ametlikud

Teadaanded

4. Toimetada

käesolev

kohtumäärus

avaldajale

ja

siseministrile ning jõustumise järgselt 10 päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks

rahvastikuregistrisse

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik

huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja

muutmise vastu esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul

alates

määruse

avaldamisest

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

Kohtumääruse põhjendused

Avaldaja XXXX esitas 22.03.2016 kohtule avalduse XXXX surnuks tunnistamiseks. XXXX suri

kohtumenetluse ajal 15.10.2016. 14.02.2017 esitas XXXX avalduse XXXX üldõigusjärglasena

menetlusse astumiseks, mille kohus rahuldas 15.02.2017 protokollilise määrusega ja asendas

avaldaja XXXX tema üldõigusjärglase XXXXga. Avalduse kohaselt elas XXXX alates 1951.

aastast kuni 1955. aastani XXXX Keskkooli juures olevas toas. 1954. aasta alguses kohtus ta

XXXX Laevaremonditehases mehaanikuna töötanud XXXXga (sünd. XXXX). XXXX elas

XXXX Laevaremonditehase ühiselamus. 20.04.1954 XXXX ja XXXX abiellusid, abielu

registreeriti XXXX (miilitsavalitsuses), abieluakt nr X. Ühist kodu abiellunud ei rajanud, kuna

mõni kuu peale abiellumist suunati XXXX tööle XXXX. XXXX jäi edasi XXXX elama ja

töötama XXXX Keskkooli õpetajana. Lapsi sellest abielust ei sündinud. 1955. aasta suvel tuli

XXXX tagasi Eestisse ning tegi XXXXle ettepaneku temaga XXXX elama minna. Sellest

XXXX loobus, kuna XXXXl ei olnud korterit, samuti XXXX poleks XXXXl olnud võimalust

töötada erialasel tööl. XXXX sõitis ära, katkestades XXXXga igasugused sidemed. Ta ei

kirjutanud XXXXle ega võtnud muul viisil ühendust, samuti ei olnud XXXXle teada koht, kuhu

XXXX elama ja tööle läks. XXXXle teadaolevalt XXXXl lapsi ei olnud, samuti ei olnud tal teisi

lähedasi - puudutatud isikuid. (XXXX sündis XXXX, kuid tema sõnade kohaselt ei jäänud tal

sinna ühtegi lähedast ega sugulasi.) 1955. aastast alates, s.o. üle kuuekümne aasta, puuduvad

XXXXl andmed abikaasa XXXX viibimiskoha, elusoleku või surma kohta ning vastavalt

asjaolule, et ta on sündinud XXXX, on tõsiseid ja põhjendatud kahtlused tema elusoleku suhtes.

XXXX nimel on korteriomand XXXX, mida ta tahaks käsutada, kuid kuna formaalselt on ta

abielus, ei saa ta varaga tehinguid teha. XXXXl kui XXXX abikaasal on õiguslik huvi XXXX

surnuks tunnistamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku

huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid et ta on elus,

sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku

elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda

kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast.

Kohtule esitatud XXXX ja puudutatud isikute rahvastikuregistri väljavõtetega on tõendatud, et

XXXX oli XXXX abikaasaks ja seega isikuks, kellel oli õigus käesolevat avaldust esitada.

12.04.2016.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kohustas kõiki, kellel

on andmeid, et XXXX on elus, sellest kohtule teada andma. Kohus tegi järelepärimise XXXX

kohta siseministrile. Kohtule ei ole saabunud andmeid ega teateid isikutelt selle kohta, et XXXX

võiks elus olla.

Siseministeeriumi 02.05.2016 teatisest nr XXXX nähtuvalt on siseminister seisukohal, et XXXX

võib elada XXXX ja vajalik on pöörduda XXXX pädeva asutuse poole. Teatises mingisugust

informatsiooni selle kohta, et XXXX võiks elus olla, kohtule ei ole antud. XXXX

Justiitsministeeriumist

27.12.2016

kohtu

järelepärimisele

antud

vastusest

nähtub,

et

XXXXSiseministeeriumi migratsiooni küsimustega tegeleva peavalitsuse kohaselt XXXX kohta

neil aadressbüroode ja muudes andmekogudes andmed puuduvad.

15.02.2017.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde kinnitades, et

kohtumenetluse vältel ei ole olukord muutunud ning XXXX elusoleku kohta andmed puuduvad.

Tunnistaja XXXX ärakuulamisel antud ütlustega on tõendatud, et ta suhtles XXXXga tema

eluajal tihti. Tunnistaja nägi XXXX ainult ühel korral XXXX, pärast XXXX ja XXXX

abiellumist, kas 1954 või 1955 aastal. Teab, et XXXX töötas XXXX laevaremonditehases.

Rohkem ei ole ta XXXX Eestis näinud ega temast midagi kuulnud.

Vastavalt TsÜS § 20 lg-tele 1 ja 2 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav

surmaaeg, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole aga võimalik kindlaks määrata, loetakse tema

surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.

Kohus, uurinud asjas esitatud ja kogutud tõendeid, asub seisukohale, et esitatud avaldus tuleb

rahuldada ning XXXX surnuks tunnistada. Kuna XXXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik

konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata ning viimased andmed tema elusoleku kohta saadi

1955.aastal, siis tuleb lugeda tema surma ajaks 31.12.1956.a.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/