3-16-2657/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2657

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla

kohustamiseks lubada kasutada kõrvaklappe

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30.01.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas muutmata, muutes halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Kolesnikov esitas 19.09.2016 Tartu Vanglale taotluse, milles ta palus luba osta

ja kasutada kõrvaklappe.

2. Tartu Vangla jättis 17.10.2016. a vastusega nr 6-24/8055-2 J. Kolesnikovi

taotluse rahuldamata. Vangla viitas Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirja nr

1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ (vangla kodukord) p-le 7.1.44, mille kohaselt on

kõrvaklapid kinnipeetavatele keelatud. Lisaks viitas vangla Tartu Ringkonnakohtu

16.11.2012. a otsusele nr 3-11-785, milles leiti, et kõrvaklappide ja -troppide

keelamine vanglas on põhjendatud.

3. J. Kolesnikov esitas 14.11.2016 vaide Tartu Vangla 17.10.2016. a vastuse peale.

J. Kolesnikov märkis, et kinnipeetavad on kambris kahekesi ja et mitte segada

teineteist samal ajal raadio või teleri kuulamisel on vajalikud kõrvaklapid ning ilma

kõrvaklappideta kinnipeetav saab teada anda vanglaametnike korraldustest või ühe

kõrvaklapi ära lõigata. J. Kolesnikov palus muuta vangla kodukorra p-i 7.1.44 ja

lubada tal kasutada kõrvaklappe.

4. Tartu Vangla andis 24.11.2016. a kirjaga nr 1-11/727-2 J. Kolesnikovile 10 päeva

vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla märkis, et vaidest ei ole võimalik

aru saada, millist J. Kolesnikovile objektiivsest õigusest tulenevat subjektiivset õigust

on rikutud, kui tema taotlus jäeti rahuldamata; arusaamatuks jääb, kuidas aitab

vangla kodukorra p-i 7.1.44 muutmine kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele; paluti

selgitada, miks tuleb pidada J. Kolesnikovi huvi kasutada mingit eset olulisemaks

vangla üldise julgeoleku tagamise huvidest.

5. J. Kolesnikov esitas 01.12.2016 Tartu Vanglale puuduste kõrvaldamise

avalduse, milles ta märkis, et tema õigusi on rikutud ja vabadusi piiratud, kuna tal on

õigus kasutada enda huvides vaba aega, kuid vangla ei võimalda talle seda, kuna ta

tahab vaikuses mõelda, siis ei ole tal selleks võimalust, sest koridoris kinnipeetavad

lärmavad, vaatavad televiisorit, kuid tal ei ole võimalust kasutada kõrvaklappe.

Samuti ei ole tal võimalik rahulikult televiisorit vaadata või raadiot kuulata, sest teised

kinnipeetavad segavad. J. Kolesnikovi väitel on tema soov just vangla üldise

julgeoleku tagamise huvides, sest ta tahab kambrikaaslastega hästi läbi saada ega

soovi riidu minna, mille tõttu olekski kõrvaklapid vajalikud.

6. Tartu Vangla tagastas 13.12.2016. a vastusega nr 1-11/727-4 J. Kolesnikovi

vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel, kuna ta jättis tähtaegselt

vaides puudused kõrvaldamata. Vangla märkis, et J. Kolesnikov on 01.12.2016. a

pöördumises selgitanud, miks kõrvaklappide kasutamine on talle vajalik ja kasulik

ning kuidas see aitab kaasa julgeoleku tagamisele, kuid ta on jätnud vastamata

esitatud küsimustele, mistõttu ei ole võimalik hinnata tema vaideõiguse olemasolu ja

õiguste rikkumise asjaolusid, et vaiet sisuliselt lahendada. Vangla märkis, et vaidest

ja puuduste kõrvaldamise kirjast ei nähtu seost vangla tegevuse (kinnipeetavale

keelatud eseme ostmiseks kauplusest loa andmata jätmine olukorras, kus keelatud

eset kaupluses ei müüda) ning J. Kolesnikovi subjektiivsete õiguste rikkumise vahel.

7. Juri Kolesnikov esitas 18.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tunnistada vangla tegevused ebaõigeks ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.

Kaebaja märkis, et ta on vanglale kirjeldanud, et kambrites kahekaupa asuvatel

kinnipeetavatel on teineteise mittesegamiseks raadio kuulamisel või televiisori

vaatamisel vajalikud kõrvaklapid, vastasel juhul jätab vangla ta sellest võimalusest

ilma. Kaebaja arvates on tema soov omada kõrvaklappe vangla julgeoleku mõttes

positiivne, mitte vastupidi. Kaebaja leidis, et vangla tagastas tema vaide otsitud

põhjustel.

8. Tartu Halduskohus jättis 17.01.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse

käiguta. Kohus palus kaebajal täpsustada, mida ta täpselt nõuab, kuna kohtule ei ole

selge, kas esitatud on toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebus (taotletakse

vangla tegevuse ebaõigeks tunnistamist) või kohustamiskaebus. Kohus märkis, et

lisatud materjalidest võib järeldada, et kaebaja lõppeesmärgiks on kõrvaklappide

saamine, millise eesmärgi saavutamiseks on kohaseks kaebuseks

kohustamiskaebus. Kohus palus kaebajal esitada selge taotlus. Kohus märkis, et

tuvastamisnõude puhul tuleb kaebajal välja tuua põhjendatud huvi ehk miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Veel palus kohus kaebajal välja

tuua, kas ja miks ta leiab, et kohtueelne menetlus on läbitud, arvestades asjaolu, et

vangla tagastas vaide HMS § 15 lg 3 alusel. Veel tuli kaebajal märkida

menetlusvormi eelistus.

9. J. Kolesnikov esitas 19.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles

ta märkis, et ta vajab advokaadi abi, kuna ta ei mõista, mida kohus temalt nõuab.

Kaebaja märkis, et tema eesmärk on saada endale kõrvaklapid, seejuures ei ole

tähtis, kas ta ostab need vangla kauplusest või saab need vabadusest. Kaebaja

leidis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ning ta on kirjeldanud, miks vanglal ei

ole õigust järeldustes kõrvaklappide keelamise kohta ning rikutud on tema õigust

vaba aega veeta omal äranägemisel, vaadata televiisorit ja kuulata raadiot, veeta

aega iseendaga ja et teda ei segataks, tal on õigus rahule ja julgeolekule, mitte

tülitseda kambrikaaslastega selle üle, mida vaadata või kuulata, kuid vangla jätab ta

nendest õigustest ilma. Kaebaja märkis, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebaja

väitel soovib ta vältida konflikte ning tahab vaid omada kõrvaklappe.

10. Tartu Halduskohus tagastas 30.01.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse

(resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

1) Tegemist on kohustamiskaebusega kõrvaklappide kasutamise lubamiseks. Vangla

keeldus 17.10.2016. a haldusaktiga nr 6-24/8055-2 kaebaja esitatud kõrvaklappide

ostmise ja kasutamise taotluse rahuldamisest, viidates vangla kodukorra p-le 7.1.44,

mille kohaselt on Tartu Vanglas kinnipeetavatele kõrvaklapid keelatud. Seega ei

saanud ega saa ka käesoleval hetkel Tartu Vangla direktor nimetatud sättest

tulenevalt kaebajale kõrvaklappide kasutamist vanglas lubada. Tartu Vangla direktor

ka põhjendas kaebajale, miks taoline keeld vanglas kehtestati. Ehkki Tartu

Halduskohus on 17.01.2017. a määruses kaebuse käiguta jätmise kohta ekslikult

leidnud, et kõrvaklappide saamiseks on kohaseks kaebuseks kohustamiskaebus, ei

saavutaks kaebaja taolise nõudega oma eesmärki. Eeltoodud põhjustel kuulub

kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel.

2) Otstarbekas ei oleks olnud suunata kaebajat vangla kodukorra p-i 7.1.44

vaidlustamisele. Vangla kodukorra seletuskirjas on kõnealuse sätte kohta märgitud,

et kõrvaklappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt ei taju nende

kasutaja enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu neid esemeid kasutavate

isikute elu ja tervise, kui ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik tema

ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Lisaks

sisaldavad kõrvaklapid juhtmeid, mida on võimalik kasutada ründerelvana. Ilma

juhtmeta kõrvaklappe on võimalik seadistada selliselt, et nende abil on võimalik edasi

anda ja vastu võtta informatsiooni. Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib

ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse. Vangla on haldusaktis nr 6-

24/8055-2 viidanud põhjendatult Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2012. a otsusele asjas

nr 3-11-785, milles leiti, et kõrvaklappide olemasolu ei ole kinnipeetavale hädavajalik

ning nende üldine ärakeelamine ei ole ebaproportsionaalne soovitud eesmärgi

saavutamiseks. Seega on olemas varasem kohtupraktika analoogses

vaidlusküsimuses, kus kõrvaklappide kasutamise keelamist vangla kodukorras peeti

õiguspäraseks ning kohtu hinnangul ei kuuluks ka praegusel juhul see seisukoht

muutmisele, mistõttu puudub kaebajal vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamiseks

ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema

faktiväited on tõendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. J. Kolesnikov esitas 02.02.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.2017.

a määruse peale kaebuse tagastamise kohta, millega ta ei nõustu. J. Kolesnikovi

väitel on ta piisavalt selgitanud, miks on kõrvaklapid vajalikud ning vangla väited on

alusetud, kuid kohus ignoreeris neid ja arvestas vaid vangla väidetega. Kaebaja

märgib, et kõrvaklappe kasutab ainult üks kahest kinnipeetavast ning kaklust

väikeses kambris ei ole võimalik mitte märgata ning signalisatsiooni või ametnikke

kuuleb teine kinnipeetav, kes teatab esimesele ning ametnikud käivad ka mööda

kambreid teavitamas. J. Kolesnikov toob välja, et ta on kirjutanud vanglale, et kui

kõrvaklappide juhtmed on ohtlikud elule ja tervisele, siis peab vangla ära keelama

kaelas oleva paela, millega on võimalik ta tappa, millest tulenevalt ei ole

kõrvaklappide juhtmed ohuks. J. Kolesnikov leiab, et võimalus, et ilma juhtmeteta

kõrvaklappe võib kasutada keelatud info saamiseks vabadusest või edastada infot

vabadusse, on välistatud, kuna selleks on vaja ka muud aparatuuri. J. Kolesnikov

väidab, et kõrvaklapid on kinnipeetavale vajalikud ja ka kohustuslikud, et oleks

vähem kaklusi põhjustatuna sellest, kes vaatab või kuulab televiisorit või raadiot. Veel

märgib J. Kolesnikov, et kõrvaklapid võimaldavad talle vaikust, rahulikult kuulata

raadiot või televiisorit, mistõttu ta pöördub abi saamiseks, et talle lubataks

kõrvaklapid.

12. Tartu Halduskohus vabastas 15.02.2017. a määrusega J. Kolesnikovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrusele,

võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata, edastas

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. J. Kolesnikov märgib määruskaebuses, et ta esitab määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30.01.2017. a määrus peale kaebuse tagastamise kohta, millega ta ei

nõustu. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 2 lg-st 4 tuleb ringkonnakohtu hinnangul J. Kolesnikovi määruskaebuses märgitut

käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus resolutsiooni

p-i 1 osas, millega halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse.

15. Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et J. Kolesnikovi kaebusest ja

selle täpsustusest nähtuvalt on tegemist kohustamiskaebusega kõrvaklappide

kasutamise lubamiseks. Ringkonnakohtu nõustub eeltoodud osas halduskohtu

seisukohaga.

16. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu

kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis,

kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1¹ lg 8¹ sätestab, et kui vaie või taotlus

tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides

või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega

sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

17. Kohustamiskaebuse osas on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna

halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kontrollida, kas vaidemenetluses ning

kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad (Riigikohtu 11.11.2008. a

määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 12.11.2009. a määrus nr 3-3-1-70-09, p-d 13-14).

Riigikohtu praktika kohaselt ei või kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist, piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, kas ka

tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses

menetluses tagastati (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p-d 18-20;

18.03.2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 11.2; 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p

8). Vaide õigusvastase tagastamise korral saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise

arutamisega (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p 19). Halduskohus ei

ole vaidlustatud määruses kohtueelse menetluse läbimist kontrollinud, mistõttu

täiendab ringkonnakohus selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

18. Kohustamisnõude puhul tuleb esmalt esitada vanglale taotlus toimingu

sooritamiseks ning vangla vastus taotluse rahuldamata jätmise kohta on haldusakt,

mille peale on kinnipeetaval õigus esitada vaie. Asja materjalidest nähtuvalt on

vastustaja jätnud kaebaja taotluse (tl 2) lubada osta ja kasutada kõrvaklappe

17.10.2016. a vastusega (tl 3) rahuldamata, viidates vangla kodukorra p-le 7.1.44,

mis keelab kinnipeetavale kõrvaklapid. Kaebaja on seejärel esitanud vanglale vaide

(tl 4-4p), milles ta on palunud muuta vangla kodukorra p-i 7.1.44 ja lubada tal

kasutada kõrvaklappe. Vaides puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 6-6p) on kaebaja

märkinud, et kõrvaklappide mittevõimaldamine rikub tema õigusi ja piirab vabadusi,

kuna vangla ei võimalda tal kasutada vaba aega enda huvides, ei võimaldata

vaikuses mõelda, rahulikult vaadata televiisorit või kuulata raadiot, sest teiste

kinnipeetavate tekitatud lärm segab. Seega on asja materjalidest nähtuvalt kaebaja

kohtueelses vaidemenetluses esitanud nii kohustamisnõude kui ka vangla kodukorra

p-i 7.1.44 kehtetuks tunnistamise nõude ning on ka vaides esitatud nõudeid

põhjendanud. Vangla tagastas 13.12.2016. a vastusega (tl 7) kaebaja vaide HMS §

15 lg 3 alusel, kuna vangla hinnangul jättis kaebaja tähtaegselt vaides puudused

kõrvaldamata. HMS § 15 lg 3 annab haldusorganile võimaluse jätta taotlus läbi

vaatamata, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata. Kohtupraktikas on sedastatud, et

tegemist ei ole vältimatu tagajärjega, vaid haldusorganil on taotluse läbi vaatamata

jätmise otsustamisel kaalutlusõigus. Kui puudused ei olnud nii olulised, et need

takistanuks taotluse menetlemist, täpsemad asjaolud olnuks vastustajal võimalik

välja selgitada haldusmenetluse kestel, siis puudub vanglal alus taotluse

tagastamiseks. Seda eriti olukorras, kus taotleja oli kinnipeetav, kellelt ei saanud

oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist (Riigikohtu 18.03.2013. a

määrus nr 332212, p 11.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla käesoleval juhul

toiminud õiguspäraselt, kuivõrd tuginevalt HMS § 76 lg 2 p-le 4 ei pea vaide esitaja

viitama konkreetsele normile, vaid vangla peab rikutud õiguse ise kindlaks tegema.

Seega on vangla põhjendamatult tagastanud vaide selles esinevate puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu ja kaebajale ei saa ette heita kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmist. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et J. Kolesnikov

on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Eeltoodut arvestades

on ringkonnakohtu hinnangul kaebajal lubatud esitada halduskohtule

kohustamiskaebus kõrvaklappide kasutamise lubamiseks.

19. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebaja kohustamisnõude

tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel viidanud vangla 17.10.2016. a vastusele,

millega vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata ning tugines vangla kodukorra p-s

7.1.44 märgitule, et vanglas on kinnipeetavatele kõrvaklapid keelatud, mistõttu

halduskohtu hinnangul ei saanud ega saa ka käesoleval hetkel vangla direktor

nimetatud sättest tulenevalt kaebajale kõrvaklappide kasutamist vanglas lubada. Veel

on halduskohus väljendanud seisukohta, et otstarbekas ei oleks olnud suunata

kaebajat vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamisele, kuna olemas on varasem

kohtupraktika analoogses vaidlusküsimuses, kus kõrvaklappide kasutamise

keelamist vangla kodukorras peeti õiguspäraseks ning kohtu hinnangul ei kuuluks ka

praegusel juhul see seisukoht muutmisele, mistõttu puudub kaebajal vangla

kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja vastavalt HKMS § 121

lg 2 p-le 1 võib kohus sel juhul kaebuse tagastada.

20. Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha, kas halduskohus tagastas kaebuse

kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel põhjendatult. HKMS § 121 lg 2 p

2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on viidatud sätte alusel

kaebuse tagastamist pidanud õigeks olukordades, kus teatud nõude esitamine ja

menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata

(04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 15; 23.10.2013. a määrus nr 3-3-1-29-13, p

24), ka juhul kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu 16.12.2015. a

määrus nr 3-3-1-55-15, p 12). Kohtupraktikas on veel selgitatud, et kui esitatud

kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, siis on tegemist eduväljavaateta

kaebusega, mille kohus võib määrusega selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p

2 alusel (Riigikohtu 22.03.2013. a määrus nr 3-3-1-11-13, p 17). Kaebaja väitis

kaebuse täpsustuses (tl 15-15p, tõlge tl 18), et tema eesmärk on saada endale

kõrvaklapid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kaebus kuulus tagastamisele

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest

vaidlusaluses küsimuses on olemas selge kohtupraktika, mis näeb ette, et

kõrvaklappide kasutamise keelamine vangla kodukorras on õiguspärane.

Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määruse põhjendustega,

mille alusel on J. Kolesnikovi kaebus kohustamisnõude osas tagastatud ja ei pea

vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust eeltoodud

osas halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.

21. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Riigikohtu praktika

kohaselt ei saa kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses

esitatud väidetega, vaid peab kaebuse tagastamisel põhjusega, et sellega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki, olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei

ole võimalik saavutada ka kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise

seisukohalt asjakohastel põhjendustel (16.12.2015. a määrus nr 3315515, p 13).

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebuse eesmärki võimalik

saavutada ka kaebuses nimetama põhjendustel. Kaebajal ei ole võimalik esitada

kaebuse eesmärgi saavutamiseks tulemuslikumaid nõudeid, mistõttu ei muudaks ka

kaebuse muutmine selle eduväljavaateid ning seetõttu puudus vajadus anda

kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks. Seega nõustub ringkonnakohus

halduskohtu määruses märgituga, et otstarbekas ei oleks suunata kaebajat vangla

kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamisele, kuid ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et

kaebajal puudub vangla kodukorra p-i 7.1.44 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus

ja kohus võib kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selles osas muudab

ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebeõiguse ilmselge puudumise

selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja

õigusi HKMS § 44 lg 1 kohaselt. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kaebuse

tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse

puudumine on selge ilma kahtlusteta ning õigusliku olukorra keerukuse või

ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (25.11.2015. a määrus

nr 3-3-1-52-15, p 10; 21.05.2014. a määrus nr 3-3-1-26-14, p 9; 11.10.2012. a

määrus nr 3-3-1-35-12, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et eelkirjeldatud

asjaoludel on kaebajal olemas vangla kodukorra p-i 7.1.44 kohtus vaidlustamiseks

iseenesest küll õigus, kuid ka sellekohase nõude esitamisel ei oleks ülaltoodud

asjaolusid arvestades käesoleval juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki, millisel

juhul võib kohus kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

22. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et J. Kolesnikovi

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrus

resolutsiooni p-i 1 osas jätta muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel