3-16-48/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-48

Haldusasi

Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.12.2015

maksuotsuse nr 12.2-3/031259-8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ilotrükk OÜ, esindaja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas

Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ilotrükk OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ilotrükk OÜ taotlus haldusasja nr 3-16-48 menetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Võtta asja materjalide juurde järgmised dokumendid:

- Ilotrükk OÜ ja AS Iloprint vahel 14.09.2009 sõlmitud trükiteenuse osutamise leping,

- 30.06.2011 kokkulepe 14.09.2009 trükiteenuse osutamise lepingu muutmise kohta,

- Ilotrükk OÜ 18.02.2016 avaldus 14.09.2009 trükiteenuse osutamise lepingu korraliseks

ülesütlemiseks alates 29.02.2016,

- 25 töötaja 23.02.2016 avaldused AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldurile töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks,

- väljatrükk E-toimikust tsiviilasjas nr 2-16-9851.

3. Jätta Ilotrükk OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.03.2016

otsus haldusasjas nr 3-16-48 muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-16-48

2(11)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ilotrükk OÜ tegi perioodil 2014. a jaanuar kuni 2014. a mai OÜ-le Madara Trükk ülekandeid,

millest viimane tegi väljamakseid Tallinnas Madara tn 14 asuvas trükikojas töötavatele

inimestele. Väljamaksete selgituseks on enamasti märgitud “palk”. Kõik inimesed, kellele

väljamakseid tehti, olid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) kajastatud OÜ Madara Trükk töötajatena, kuid

tehtud väljamaksed on suuremad kui OÜ Madara Trükk poolt deklareeritud töötasud. Perioodil

2014. a juuni kuni 2015. a veebruar tegi Ilotrükk OÜ ülekandeid OÜ-le Madara Trükikoda ning

viimane tegi samal moel väljamakseid trükikojas töötavatele inimestele.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 30.03.2015 korraldusega nr 12.2-3/031259-1 kontrolli

Ilotrükk OÜ poolt perioodil 2014. a jaanuar kuni 2015. a veebruar töötasult või muudelt

töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning

kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete õigsuse üle. Samal kuupäeval viidi Madara tn 14

asuvas trükikojas läbi vaatlus.

3. MTA koostas 29.10.2015 kontrollakti nr 12.2-3/031259-5 (tl 8-10p, lisad tl 11-25).

4. MTA kohustas 17.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/031259-8 (tl 30-33p, lisad tl 34-48)

Ilotrükk OÜ-d tasuma perioodi 2014. a jaanuar kuni 2015. a veebruar eest täiendavalt makse

kokku 246 087,51 eurot järgmiselt:

- väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu 84 592,16 eurot;

- väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 141 552,30 eurot;

- väljamaksetelt arvestatud töötuskindlustusmakseid 4167,94 eurot;

- väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 8029,48 eurot;

- väljamaksetelt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makseid 7745,63 eurot.

1) Füüsilised isikud, kellele OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda väljamakseid tegid,

olid tegelikult Ilotrükk OÜ töötajad, kuid neile maksti töötasu OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara

Trükikoda kaudu selleks, et Ilotrükk OÜ ei peaks kandma töötasumaksetega seotud

maksukohustusi.

2) OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda olid Ilotrükk OÜ kontrolli all. Sel ajal, kui

töötajatele tehti OÜ Madara Trükk kaudu väljamakseid, oli OÜ Madara Trükk ja Ilotrükk OÜ

3-16-48

3(11)

juhatuse liikmeks AP. Kui OÜ Madara Trükk ainuosanikuks oleva AS Iloprint juhtimise võttis

üle pankrotihaldur, hakati väljamakseid tegema OÜ Madara Trükikoda kaudu, mille asutajaks

ja juhatuse liikmeks oli JK, kes sai 20.06.2014 ka Ilotrükk OÜ juhatuse liikmeks.

3) Isikud, kellele palka maksti, ei saanud olla AS Iloprint (pankrotis) töötajad, sest see äriühing

oli kõnealusel perioodil pankrotis ning pankrotihalduri väitel ei olnud äriühingul töötajaid.

4) OÜ-l Madara Trükk ja OÜ-l Madara Trükikoda puudus iseseisev majandustegevus. Neil

äriühingutel puudus maksustatav käive ja vara ning kogu tegevus seisnes selles, et

Ilotrükk OÜ-lt saadud rahalistest vahenditest tehti väljamakseid füüsilistele isikutele ning

täideti nende füüsiliste isikute kohta deklareeritud miinimumpalkadega seotud maksukohustusi.

5) OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda tehtud väljamaksed töötajatele on suuremad,

kui on kajastatud nende esitatud TSD-del. Selliselt toimides sai Ilotrükk OÜ maksueelise, kuna

töötajatele miinimumpalka ületava osa maksmisega tekkivad kohustused (hüvitised,

maksuvõlad jne) suunati mittetegutsevatesse ettevõtetesse, millel puudusid varad. Ilotrükk OÜ

ei ole kontrollitaval perioodil TSD-del füüsilistele isikutele OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara

Trükikoda kaudu tasutud töötasusid kajastanud. Töötajatele tehtud väljamaksetelt maksude

kinnipidamise kohustus lasub aga tööandjal (tulumaksuseaduse § 40 lg 1).

6) Maksuhalduri poolt küsitletud 29 töötajast 17 väitsid 30.03.2015 selgituste andmise käigus,

et töötavad AS-s Iloprint, 11 väitsid, et töötavad Ilotrükk OÜ-s, üks väitis, et töötab

OÜ-s Madara Trükk, ning ükski ei väitnud, et töötab OÜ-s Madara Trükikoda.

5. Ilotrükk OÜ esitas 08.01.2016 Tallinna halduskohtule kaebuse (tl 2-7, 144-146p)

17.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031259-8 tühistamiseks.

1) Tõendatud ei ole, et OÜ-lt Madara Trükk ja OÜ-lt Madara Trükikoda töötasu saanud isikud

olid töösuhtes kaebajaga. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud väidetava töösuhte tekkimise

aega. Kontrollaktis esitatud väide sellest, et isikud töötasid kuni AS Iloprint (pankrotis)

pankrotistumiseni AS-s Iloprint (pankrotis), on vastuolus AS Iloprint (pankrotis)

pankrotihalduri selgitustega. Kuigi pankrotihaldur on kinnitanud AS-l Iloprint (pankrotis)

töötajate puudumist, on ta seda väites tuginenud MTA 02.06.2011 maksuotsusele, milles

tuvastati, et AS Iloprint (pankrotis) ettevõte, sh töötajad olid juba 2009. a-l läinud üle

Ilotrükk OÜ-sse. Nimetatud maksuotsus on aga Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsusega

nr 3-11-1558 tühistatud. Seetõttu ei saa pankrotihalduri selgitus tõendada seda, et AS-l Iloprint

(pankrotis) ei olnud töötajaid.

2) Asjaolu, et AS Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri kinnitusel ei ole töötajad esitanud AS-le

Iloprint (pankrotis) palganõudeid, ei muuta töösuhet olematuks. Töösuhte olemasolu ei sõltu

palganõuete esitamisest, vaid töö tegemisest ja palga maksmisest, ning tööandja pankroti välja

kuulutamine ei too kaasa töösuhte automaatset lõppemist. 23.02.2016 esitasid 25 inimest

AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldurile avaldused töölepingute erakorralise ülesütlemise

kohta. See tõendab, et need isikud ei töötanud maksuotsuses käsitletud perioodil kaebaja juures.

Maksuhaldur on ekslikult leidnud, et töötajad ei teadnud 30.03.2015 suulisi selgitusi andes

seda, kelle juures nad töötasid. Need, kes väitsid oma tööandjaks olevat AS Iloprint (pankrotis),

teadsid seda üheselt. Lisaks on 15.01.2010 eksperthinnangus AS Iloprint (pankrotis)

saneerimiskavale väidetud, et AS-l Iloprint (pankrotis) oli 38 töötajat. Ka juhul, kui oletada, et

töötajate tegevuse jätkamine AS-s Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta oli

õigusvastane, ei muudaks see maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-st 1 tulenevalt tegevuse

maksustamist ning tööjõumaksude kohustus tekkinuks ikkagi AS-le Iloprint (pankrotis).

3) Maksuhaldur on jätnud välja selgitamata, kes tagas töötajatele töö tegemiseks vajalike

seadmete ja ruumide kasutamise võimaluse, mis on töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 6

kohaselt tööandja ülesanne. Madara tn 14 kinnistu ega seal asuvad ruumid ei kuulunud

3-16-48

4(11)

kaebajale ning pole tõendatud, et ta oleks neid kasutanud üürilepingu alusel või maksnud nende

kasutamise eest tasu. Vaidlust pole ka selles, et majandustegevuses kasutatud vahendid ja

seadmed ei olnud kaebaja omandis ning kaebajal polnud sõlmitud lepinguid nende

kasutamiseks. Maksuhaldur on põhjendamatult lähtunud välistusmeetodist, leides, et kuivõrd

tegu ei olnud AS Iloprint (pankrotis), OÜ Madara Trükk ega OÜ Madara Trükikoda töötajatega,

siis pidi olema tegemist Ilotrükk OÜ töötajatega. Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu,

et ta pole töötajatele tööruume ega -vahendeid andnud. Kuivõrd tegemist ei olnud kaebaja

töötajatega, on põhjendamatu maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole esitanud nende

töösuhete kohta dokumente ega tõendeid.

4) Põhjendamatu on maksuhalduri väide, et OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda olid

mittetegutsevad äriühingud, kellel ei olnud töötajaid. Ka palga maksmine on teenus, mille eest

äriühingul on õigus küsida teenuse saajalt tasu. Ebaõige on ka väide sellest, et OÜ Madara

Trükk ja OÜ Madara Trükikoda olid just Ilotrükk OÜ kontrolli all. Kaebaja ei olnud nende

äriühingute osanik ega juhatuse liige. Tegelikkuses võisid nimetatud äriühingud olla hoopis

näiteks AP kontrolli all. Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-23-09 tulenevalt ei saa maksuhaldur ilma

konkreetsete põhjendusteta väita, et OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda deklareeritud

ja tehtud väljamaksed on tegelikult Ilotrükk OÜ deklaratsioonid ja väljamaksed. Maksuhaldur

on teinud valed järeldused SM ja KL ütlustest. Esimene neist on selgelt väitnud, et tegemist oli

AS Iloprint (pankrotis), mitte Ilotrükk OÜ töötajatega. Teine aga ei ole kinnitanud seda, et

Ilotrükk OÜ kannab raha OÜ-sse Madara Trükk ja OÜ-sse Madara Trükikoda palgamaksude

tasumisest kõrvalehoidmiseks.

5) Maksuhaldur peab MKS § 82 kohaselt lähtuma eeskätt maksudeklaratsioonidest. Puudub

vaidlus, et OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda on kajastanud maksuotsuses näidatud

isikuid enda maksudeklaratsioonides kui enda töötajaid. Maksuhaldur rõhutas ka AS Iloprint

(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud hagis iseäranis seda, et lähtub deklaratsioonides

esitatud andmetest.

6) Maksuhalduri 30.03.2015 koostatud vaatluse protokoll ei ole asjakohane, kuna see on

koostatud pärast maksukohustuste aluseks olnud sündmusi. Vaatluse käigus saadud isikute

ütlused eraldivõetuna ei tõenda seda, et tegemist oleks olnud kaebaja töötajatega. Asjakohatu

on vastustaja esitatud tõend “Kaebus Ilotrükk OÜ kohta”, sest selles ei mainita sõnagagi

kaebajat. Pankrotihalduri Peeter Allikvere seletused saavad nende võtmise aega arvestades

puudutada vaid 2014. a esimest kolme kuud ega tõenda seda, et tegu oli kaebaja töötajatega.

Sellest, et AS Iloprint (pankrotis) ja Ilotrükk OÜ ning Ilotrükk OÜ ja OÜ Madara Trükk

vahelised käsunduslepingud on sõlmitud samal päeval, saab järeldada, et pangaülekandeid tehti

AS Iloprint (pankrotis) ülesandel. Ka pangakontode väljavõtted ei tõenda seda, et tegu oleks

olnud kaebaja töötajatega.

6. MTA palus kaebusele esitatud vastuses (tl 133-134, 173-173p) jätta kaebus rahuldamata.

1) Inimesed, kellele OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda tegid väljamakseid, olid

tegelikult kaebaja töötajad ning väljamaksed tuleb kvalifitseerida MKS § 84 alusel kaebaja

poolt tehtuteks. Kasutades oma majandustegevuses töötajaid, kuid jättes nad töötajatena

deklareerimata, sai kaebaja selge maksueelise. Sellega püüdis kaebaja vabaneda töötasude

maksmisega kaasnevatest maksukohustustest ning jätta need reaalse majandustegevuseta ja

varata OÜ Madara Trükk või OÜ Madara Trükikoda kanda. Kaebaja kandis OÜ-le Madara

Trükk ning OÜ-le Madara Trükikoda raha töötajatele palga maksmiseks täpselt töötasude

suurusele vastavas summas. Asjaoludest ei nähtu, et AS Iloprint (pankrotis) oleks teinud

Ilotrükk OÜ-ga sõlmitud käsunduslepingu alusel ühtki taotlust neile isikutele töötasude

maksmiseks. Madara tn 14 asuvat trükikoda käitab ja trükiteenuseid osutab Ilotrükk OÜ,

mistõttu ei saa tõusetuda küsimust, kes tagas töötajatele tööruumi, seadmed ja materjalid.

3-16-48

5(11)

2) Harju Maakohtu 26.06.2013 määrusega on välja kuulutatud AS Iloprint (pankrotis) pankrot

ning pankrotihaldur on maksuhaldurile kinnitanud, et AS-l Iloprint (pankrotis) ei olnud

töötajaid. Väär on kaebaja seisukoht, et pankrotihaldur on rajanud ütlused töötajate

puudumisest üksnes tühistatud maksuotsusele. Kaebaja ei ole tõenditega kinnitanud, et

nimetatud isikud oleksid olnud töösuhtes AS-ga Iloprint (pankrotis), OÜ-ga Madara Trükk või

OÜ-ga Madara Trükikoda. Mõistetav on, et osad töötajad pidasid oma tööandjaks AS-i Iloprint

(pankrotis), sest töölepingud olid nendega valdavalt sõlmitud ajal, mil Madara tn 14 trükikoda

käitas veel AS Iloprint (pankrotis) ning töötajad on seal tööd jätkanud ka pärast AS Iloprint

(pankrotis) pankrotistumist. Arvestades, et teenuse müüja on Ilotrükk OÜ ja sealt pärinevad

rahavood töötajatele palkade maksmiseks, oli neil isikutel töösuhe siiski kaebajaga.

3) OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda ei omanud tavapärast majandustegevust. Nende

äriühingute ainus tegevus oli töötasude maksmine ja makstud tasude minimaalses määras

deklareerimine selleks, et anda töötajatele minimaalne sotsiaalne kaitse.

7. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) MKS § 84 eesmärk on muu hulgas tagada, et maksukohustuslane ei saaks tehingutele nende

majanduslikust sisust erineva vormi andmisel viia tegelikku maksukohustust endalt ära mõnele

teisele isikule. Maksustamise aluseks on tegelikud majanduslikud sooritused ja olukorras, kus

kaebaja kasutab oma majandustegevuses töötajaid, ent ei deklareeri neid oma töötajatena, saab

ta maksueelise seeläbi, et vabaneb töötasu maksmisega kaasnevast maksukohustusest. OÜ-lt

Madara Trükk ja OÜ-lt Madara Trükikoda väljamakseid saanud isikud olid majanduslikus

mõttes Ilotrükk OÜ töötajad ning töötajatele tehtud väljamaksete näol oli tegemist töötasudega,

millega seotud tööandja maksukohustused peab täitma kaebaja.

2) Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et Tallinnas Madara tn 14 asuvat trükikoda käitas

vaadeldaval perioodil Ilotrükk OÜ. Kuigi kontrollaktis ja maksuotsuses oleks võinud see väide

olla kirjas selgemalt, ei ole tegemist olulise põhjendamispuudusega. Samu asjaolusid on

käsitletud varasemas kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetluses (17.02.2015 maksuotsus,

haldusasi nr 3-15-556) ning kaebaja on sellest seisukohast aru saanud. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud seisukohta, et kaebaja ja trükikoja töötajate vahel oli majanduslikus mõttes

töösuhe, ning tõendamiskoormus on läinud üle kaebajale. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks

kasutanud kõnealust trükikoda ja sealset tööjõudu mõnel muul õiguslikul alusel. Eluliselt on

usutav käsitus, mille kohaselt maksti kaebaja käitatud ettevõttes töötanud isikutele tasu kaebaja

kontrolli all olevate kolmandate äriühingute kaudu selleks, et võimaliku maksukontrolli

tulemusena juurde määratav maksukohustus jääks nende kolmandate isikute kanda.

Kolmandatelt isikutelt on aga kohustuste sissenõudmine kattevara puudumise tõttu võimatu.

3) Kaebajal oli vaidlusalusel perioodil aktiivne majandustegevus, mis vähemalt osaliselt seisnes

Madara tn 14 asuva trükikoja toodangu realiseerimises. Eeltoodut saab järeldada varasemas

maksumenetluses kaebaja raamatupidaja antud ütlustest ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi

tõsiseltvõetavat seletust oma majandustegevuses 2014. a-l põhimõtteliste muudatuste

tegemisest. OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda ainus tegevus vaadeldavalt perioodil

seisnes aga kaebajalt saadud raha arvelt töötajatele töötasude maksmises ning neilt osaliselt

deklareeritud maksude tasumises. Olukorras, kus raha, mille OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara

Trükikoda töötajatele välja maksid, pärines kaebajalt neile äriühingutele tehtud ülekannetest,

on ainuvõimalik järeldus, et majanduslik huvi neile isikutele palga maksmiseks oli kaebajal.

Kui inimesed töötavad kaebaja käitatavas ettevõttes ja teevad tööd, mille saadused saab endale

ja realiseerib kaebaja ning kaebaja poolt antud rahast makstakse neile inimestele töö eest tasu,

tuleb eeldada, et neil inimestel on töösuhe kaebajaga.

3-16-48

6(11)

4) Isikud, kellele OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda Ilotrükk OÜ-lt saadud rahast

väljamakseid tegid, ei olnud AS Iloprint (pankrotis) töötajad. Harju Maakohtu 26.06.2013

määrusega kuulutati välja AS Iloprint pankrot ning pärast seda asus äriühingut juhtima

pankrotihaldur. Viimane on maksuhaldurile 01.04.2014 kinnitanud, et AS-l Iloprint (pankrotis)

ei ole töötajaid. Ka ühestki muust tõendist ei nähtu, et töötajad oleksid olnud AS Iloprint

(pankrotis) pankrotihalduri juhtimise ja kontrolli all, või raha, millest neile inimestele palka

maksti, oleks pärinenud AS-lt Iloprint (pankrotis). Tähtsust ei oma ka AS Iloprint (pankrotis)

ja kaebaja vahel 16.02.2010 sõlmitud käsundusleping, kuna ei nähtu, et AS Iloprint (pankrotis)

oleks andnud kaebajale konkreetseid käsundeid konkreetsetele isikutele tasu maksmiseks või

OÜ-le Madara Trükk ja OÜ-le Madara Trükikoda kantud raha oleks pärinenud AS Iloprint

(pankrotis) pankrotipesast. Samuti ei ole kaebaja tellinud AS-lt Iloprint (pankrotis) mingeid

teenuseid, mille sisuks saanuks olla nende töötajate tööpanus. Selles, et kaebaja annab OÜ-le

Madara Trükk ja OÜ-le Madara Trükikoda käsundeid ja raha AS Iloprint (pankrotis) töötajatele

väljamaksete tegemiseks, puudub majanduslik loogika. Vaadeldaval perioodil oleks trükikoja

töötajate töö saanud omistada AS-le Iloprint (pankrotis) üksnes juhul, kui seda tööd oleks sel

ajal juhtinud ja kontrollinud AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldur või tema poolt volitatud

isikud.

5) Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et töötajatele tasu maksmine

OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda kaudu kujutas endast kaebaja huvides toime

pandud maksupettust. Maksupettuse ehk maksukohustusest kõrvalehoidumiseks tehtud tehingu

tuvastamine on MKS § 84 kohaldamise eeldus. Töötajate seletustest nähtub selgelt, et nende

töösuhteid ei vormistatud ümber. Antud juhul ei ole oluline see, millal tuleks töösuhe lugeda

majanduslikus mõttes üle läinuks, vaid tähtis on see, et kontrollitava perioodi alguseks oli nende

isikute tööandjaks kaebaja. Sõltumata töötajate teadmisest oma tööandja kohta on selge, et

kontrollitaval perioodil ei andnud töötajatele tööülesandeid ega maksnud töötasu AS Iloprint

(pankrotis) seaduslik esindaja.

6) Kaebaja kontroll OÜ Madara Trükk ja OÜ Madara Trükikoda tegevuse üle väljendus selles,

et nende juhatuse liikmed olid samad isikud (esmalt AP, hiljem JK). Töötajate seletustest

nähtub, et juhatuse liikme vahetus ei muutnud tegelikus tööprotsessis midagi, ning usutav on,

et ka pärast JK juhatuse liikmeks saamist (20.06.2014) jätkas kaebaja tegevuse tegelikku

juhtimist ning trükikoja käitamist AP. Töötajad ei saanud olla töösuhtes AP kui füüsilise

isikuga, kuna trükikoja tegevuse tulemuse kasutas oma majandustegevuses ära kaebaja ja

töötajatele makstud raha pärines kaebajalt. Selle konkreetse tegevusega seoses, mida töötajad

tegid vaadeldaval perioodil Madara tn 14 trükikojas, oli neil töösuhe kaebajaga, isegi kui see

oli vormistamata. Olukorras, kus trükikoja toodangu müüs oma klientidele kaebaja ning kaebaja

ei ole esitanud adekvaatset selgitust, millistel õigussuhetel see põhines, saab maksustamisel

lähtuda eeldusest, et tegemist oli kaebaja tegeliku kontrolli all olevate ruumide, seadmete ja

vahenditega, mille kasutamise üle otsustas kaebaja. Seega oli kaebaja see, kes võimaldas

töötajatele ruumide ja töövahendite kasutamise ning andis neile töökorraldusi.

7) Maksuhaldur ei pidanud lähtuma maksudeklaratsioonidest, vaid oli MKS § 84 kohaselt

õigustatud maksustama tehingut selle tegeliku majandusliku sisu järgi. MKS § 84 alusel

maksuotsuse tegemiseks piisab sellest, et maksuhaldur põhjendab menetluse käigus kogutud

piisaval hulgal tõendite varal ära selle, et tehingud toimusid nii, nagu maksuhaldur leiab, mitte

nii, nagu need on kajastatud dokumentides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-48

7(11)

8. Ilotrükk OÜ palub 21.04.2016 apellatsioonkaebuses ja selle 13.02.2017 täienduses

(tl 186-190, 201-201p) Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

1) Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning sisaldab üllatuslikke ja ebaõigeid

väiteid. Üllatuslik on halduskohtu seisukoht, et maksuhalduri väitel käitas trükikoda kaebaja.

Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega maksuotsuses sellist väidet esitanud. Küsimust sellest, kes

Madara tn 14 trükikoda käitas, ei ole ka kordagi tõstatatud. Haldusasjas nr 3-15-556

vaidlustatud 17.02.2015 maksuotsus ja 17.12.2015 maksuotsus puudutavad erinevaid

maksustamisperioode ja erinevaid asjaolusid, mistõttu ei ole põhjendatud kanda 17.02.2015

maksuotsuse

järeldusi

automaatselt

üle

17.12.2015

maksuotsusega

hõlmatud

maksustamisperioodile. Maksuhaldur ei ole ka 17.02.2015 maksuotsuses väitnud, et trükikoda

käitas kaebaja. Halduskohtu väite ebaõigsust kinnitab ka see, et maksuotsuse kohaselt ei ole

maksuhaldur pidanud tööjõumaksude määramisel oluliseks tuvastada tootmisruumide ja

seadmete omandi- ja kasutusõigust. Eelduslikult on aga tootmisruumide ja –seadmete ning

materjalide omand või kasutusõigus trükikoja kui ettevõtte osa, millest järeldub, et trükikoda

käitaval isikul on muu hulgas tootmisruumide ja –seadmete ning materjali omand või

kasutusõigus.

2) Maksuotsus ei vasta MKS § 95 lg 2 nõuetele, kuna vastustaja ei ole selgitanud välja

tööjõumaksude määramise seisukohalt tähtsust omavat asjaolu ehk töösuhte olemasolu kaebaja

ja töötajate vahel. Antud juhul ei ole millegagi tõendatud, et kaebaja kasutas töötajate töö vilju

oma klientidele edasi müüdud toodete või teenuste valmistamisel. Vastustaja ei ole sellist väidet

ka esitanud. Üksnes asjaolu, et töötajatele palkade maksmiseks kasutatud raha pärines kaebajalt,

ei muuda neid isikuid kaebaja töötajateks. Samuti ei ole vastustaja selgitanud välja, milline isik

võimaldas töötajatel kasutada tööruumi, tootmiseks vajalikke vahendeid ja materjale. Seega on

maksuhaldur jätnud tuvastamata ja põhjendamata, et kaebaja ja töötajate vahel on töösuhe, ning

rikkus sellega MKS § 11 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõtet. Kaebajal on problemaatiline

tõendada negatiivse asjaoluna seda, et ta ei ole andnud töötajatele töö tegemiseks vajalikku

ruumi, tootmisseadmeid ja materjale või et tegemist ei ole tema töötajatega. Kaebaja ei ole

Madara tn 14 kinnistu omanik ega ole maksnud selle kasutamise eest üüri. Riigikohus on ka

26.03.2014 otsuses nr 3-3-1-55-13 rõhutanud, et maksuhalduril tuli tuvastada OÜ-l Ilotrükk

vajalike töötajate, ruumide ja trükiseadmete või nende kasutamise õiguse olemasolu ning nende

kasutamine Ilotrükk OÜ poolt. Töötajate töösuhet kaebajaga ei kinnita asjaolud, et kaebajal oli

vaatlusalusel perioodil aktiivne majandustegevus või et töötajatele maksid palka OÜ Madara

Trükk ja OÜ Madara Trükikoda. Seda, et tegemist on AS Iloprint (pankrotis) töötajatega ning

kaebaja tegeleb trükiteenuste vahendamisega, mitte trükiteenuse osutamisega, on kinnitanud

raamatupidaja SM varasemas kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetluses. Võimalus, et

töötajad töötavad majanduslikus mõttes kaebaja heaks, ei tähenda seda, et kaebaja ja töötajate

vahel on töösuhe. Näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus alltöövõtja töötajad töötavad

majanduslikus mõttes peatöövõtja heaks, kuid see ei muuda neid peatöövõtja töötajateks.

3) Hoolimata sellest, et AS Iloprint (pankrotis) suhtes oli välja kuulutatud pankrot, ei ole

võimalik välistada, et töötajate ja AS Iloprint (pankrotis) vahel oli vaidlusalusel perioodil

töösuhe. MKS § 83 lg-de 1 ja 3 järgi ei võeta maksustamisel arvesse tehingu seadusevastasust

või tühisust. Seetõttu ei oma maksustamisel tähtsust see, kas AS Iloprint (pankrotis)

pankrotihaldur kiitis AP ja tema juhtimisel tegutsenud isikute tegevuse heaks või kas see

tegevus oli õiguspärane.

4) Töötajad olid kõnealusel perioodil töösuhtes AS-ga Iloprint (pankrotis). Kaebaja ja

AS Iloprint (pankrotis) vahelised suhted vaatlusalusel perioodil põhinesid 16.02.2010 sõlmitud

käsunduslepingul. Samuti kehtis kaebaja ja AS Iloprint (pankrotis) vahel 14.09.2009 sõlmitud

3-16-48

8(11)

trükiteenuse osutamise leping, mille järgi kaebaja tellis AS-lt Iloprint (pankrotis) trükiteenust

ning müüs viimase poolt toodetud kaupu kolmandatele isikutele. Seepärast tekkiski raha esmalt

kaebajale, kes kasutas seda muu hulgas AS Iloprint (pankrotis) näidatud kulutuste katmiseks.

14.09.2009 leping kehtis kaebaja ja AS Iloprint (pankrotis) vahel kuni lepingu ülesütlemiseni

18.02.2016 (tl 193). Pankrotihaldur Peeter Allikvere oli kinnitanud AS-l Iloprint (pankrotis)

töötajate puudumist 01.04.2014 ja toetus seda tehes MTA 02.06.2011 maksuotsusele. Seega

saavad pankrotihalduri ütlused tõendada maksustamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid

kõnealusest perioodist (2014. a jaanuar kuni 2015. a veebruar) üksnes kolme kuu ulatuses ning

nendest ütlustest ei saa teha järeldusi edasiste perioodide osas. Lisaks ei sõltu töösuhte

olemasolu sellest, kas töötajad olid esitanud palganõudeid. Pankrotihalduri 01.04.2014 ütlused

olid selgelt mõjutatud 02.06.2011 maksuotsusest, milles leiti, et AS Iloprint (pankrotis) ettevõte

oli varjatult üle läinud OÜ-le Ilotrükk. 02.06.2011 maksuotsus on aga Tallinna Ringkonnakohtu

04.06.2015 otsusega 3-11-1558 tühistatud.

5) Halduskohus on jätnud põhjendamatult arvestamata vastustaja küsitletud töötajate ütlused.

Vastustaja ja halduskohus ei saa jätta kõrvale töötajate ütlusi selle kohta, et nad töötavad

AS-s Iloprint (pankrotis). Praeguseks ajaks on töötajad esitanud avaldused töölepingu

ülesütlemiseks AS-le Iloprint (pankrotis). Järelikult peavad töötajad nii apellatsioonkaebuse

esitamise ajal kui vaidlusalusel perioodil tööandjaks just AS-i Iloprint (pankrotis). Riigikohtu

26.03.2014 otsuse nr 3-3-1-55-13 p 43 järgi peaks töötajate üleminekut kinnitama tõendid, mis

näitavad, et töötajad on asunud tööle Ilotrükk OÜ-sse. Selliseks tõendiks saab olla näiteks

tööleping. Samuti võib seda tõendada töötajate ütlustega selle kohta, et nad asusid suulise

töölepingu alusel Ilotrükk OÜ-sse tööle. Seetõttu on halduskohus ebaõigesti leidnud, et

praegustel asjaoludel saab eeldada, et tegemist on kaebajaga töösuhetes olevate inimestega.

6) 25 töötajat esitasid 23.02.2016 AS-le Iloprint (pankrotis) töölepingute ülesütlemise

avaldused (tl 202-214p) ning pöördusid 28.06.2016 hagiavaldusega Harju Maakohtu poole,

paludes mõista AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldurilt välja töölepingu ülesütlemise hüvitised

ja tuvastada, et töötajate ja AS Iloprint (pankrotis) vahelised töölepingud lõppesid töötajate

poolt lepingute erakorralise ülesütlemisega alates 29.02.2016 (tsiviilasi nr 2-16-9851).

9. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 197-198) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtub läbivalt maksuhalduri selge seisukoht, et töötajad, kes

tegelesid trükiste valmistamise, müümise ja abistavate tegevustega, tegid tööd kaebaja huvides

ja hüvanguks. Sellest järeldub loogiliselt, et kaebaja käitas trükikoda, kus tooteid valmistati.

Tegemist on erineva sõnakasutusega, mis kannab sama sisu ja mõtet. Oluline ei ole, kelle

omandis on trükikoja ruumid ja seadmed. Asjas kogutud tõendid näitavad, et sisuline ruumide

ja seadmete kasutusõigus oli kaebajal, kes teostas nende abil enda majandustegevust ehk käitas

Madara tn 14 trükikoda.

2) Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal oli vaidlusalusel perioodil aktiivne

majandustegevus ning see seisnes olulises osas Madara tn 14 asuva trükikoja toodangu

realiseerimises. Nii kaebaja kui OÜ Madara Trükk raamatupidaja ülesandeid täitnud SM

selgitas varasemas maksumenetluses, et Madara tn 14 trükikoja toodangu müüb oma klientidele

Ilotrükk OÜ. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõsiseltvõetavat seletust selle kohta, et tema

majandustegevuses oleks 2014. a toimunud põhimõttelisi muutusi.

3) Kaebaja ei ole jätkuvalt tõendanud, et tema ei olnud trükikoja käitaja ning trükikoja töötajate

kasutamine tema majandustegevuses põhines mingil muul õiguslikul alusel. Halduskohus

märkis õigesti, et kaebaja on seisukohal, et tema tooteid kõnealuses trükikojas küll valmistati,

ent sellest, kes seda trükikoda käitas, kelle töötajad need olid või mis alusel nad majanduslikus

3-16-48

9(11)

mõttes kaebaja huvides tööd tegid või miks kaebaja neile tasu maksmiseks OÜ-le Madara Trükk

ja OÜ-le Madara Trükikoda raha kandis, pole kaebajal aimugi. Selline käsitus ei ole eluliselt

mõeldav. Kui inimesed töötavad kaebaja käitatavas ettevõttes ja teevad tööd, mille saadused

saab endale ja realiseerib kaebaja ning nendele inimestele makstakse töö eest tasu kaebaja antud

rahast, tuleb eeldada, et neil inimestel on töösuhe kaebajaga.

4) Võrreldes 17.02.2015 maksuotsusega lõppenud maksumenetlusega on praeguses asjas

vaidlustatud maksuotsuse koostamiseks kogutud täiendavaid tõendeid, mis järjekordselt

kinnitavad maksuhalduri järeldusi, et kaebaja on osalenud maksupettuses tööjõumaksude

varjamiseks.

5) Alusetud on viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-55-13. Praeguses asjas vaidlustatud

maksuotsuse aluseks olev tõendite pakett on mahukam ning kogutud paljuski pärast Riigikohtu

otsuse tegemist.

10. Ilotrükk OÜ esitas 20.02.2017 ringkonnakohtule taotluse menetluse peatamiseks

HKMS § 95 lg 1 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-9851. Haldusasi

nr 3-16-48 ning tsiviilasi nr 2-16-9851 on suunatud ühe ja sama küsimuse tuvastamisele – kas

töötajad olid perioodil 2014. a jaanuar kuni 2015. a veebruar Ilotrükk OÜ-ga töösuhtes või

mitte. Seetõttu on vastuoluliste seisukohtadega kohtulahendite vältimiseks põhjendatud

haldusasja nr 3-16-48 menetlus peatada.

11. Maksu- ja Tolliamet leiab 21.02.2017 seisukohas, et menetluse peatamiseks puudub alus.

Pooled ei vaidle, et töötajate töösuhteid ei ole ümber vormistatud AS-st Iloprint (pankrotis)

Ilotrükk OÜ-sse. See ei oma aga praeguses asjas tähtsust, kuna on tuvastatud, et töötajate

tööandjaks oli majanduslikus mõttes Ilotrükk OÜ. Töötajate hüvitiste nõue AS Iloprint

(pankrotis) vastu ei tähenda automaatselt, et nad olid kuni 29.02.2016 AS Iloprint (pankrotis)

töötajad. See, et suur osa töötajatest nimetas oma tööandjana AS-i Iloprint (pankrotis), on

seletatav sellega, et töölepingud sõlmiti nendega ajal, mil Madara tn 14 trükikoda käitas veel

AS Iloprint (pankrotis) ning nad on seal tööd jätkanud sõltumata edasistest arengutest. Töötajate

töösuhte tuvastamine AS-ga Iloprint (pankrotis) kuni 29.02.2016 ei ole perspektiivikas. Lisaks

on kaebaja esitanud taotluse menetluse peatamiseks hilinenult. Tegemist on uue asjaoluga,

mille viimaseks esitamise tähtajaks oli 13.02.2017. Ei ole välistatud, et tsiviilasjas ja

haldusasjas jõuavad kohtud töötajate tööandja küsimuses erinevatele seisukohtadele. See aga ei

tähenda, et haldusasja menetlemine tuleks peatada. Kui tsiviilasjas selgub asjaolusid, mis

võiksid kahtluse alla seada maksuotsuse õiguspärasuse, on kaebajal võimalus taotleda oma

õiguste kaitseks teistmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Kohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega ja

järgib neid ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

13. Ringkonnakohus peab küll HKMS § 51 lg 4 alusel võimalikuks lahendada kaebaja

20.02.2017 esitatud taotlust haldusasja menetluse peatamiseks, kuid leiab, et menetluse

peatamine pole vajalik. Kohus saab halduskohtumenetluses tuvastada ka tsiviilõiguslikke

asjaolusid.

14. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses leidnud, et kaebaja ei ole deklareerinud ja

tasunud tööjõumakse vastavalt tegelikkuses toimunud majandustehingutele ning on tuginenud

kaebajale täiendavalt tööjõumaksude määramisel MKS §-le 84. Selle sätte kohaselt tuleb

maksuhalduril juhul, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

3-16-48

10(11)

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldada maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi,

mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS §-s 84 väljendatud

tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus

maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osaliste poolt tehingule antud moonutatud

juriidilisest vormist (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus nr 3-3-1-23-09, p 12; 25.04.2011 otsus

nr 3-3-1-15-11, p 12; 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-79-11, p 18-19). MKS § 84 kohaldamine on

õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille

eesmärk on vältida maksude tasumist. Kohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on

maksumenetluses kogutud tõenditega ja maksuhalduri esitatud põhjendustega veenvalt ära

näidatud, milline on olnud kaebaja majandustehingute tegelik sisu ning tõendamiskoormus on

MKS § 150 lg 1 alusel läinud üle kaebajale.

15. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega sellest, et halduskohtu väited kaebajast kui Madara

tn 14 asuva trükikoja käitajast on üllatuslikud. Määravat tähtsust ei ole praegusel juhul

maksuhalduri täpsel sõnakasutusel, vaid sellel, et maksuhalduri vastav seisukoht on selgelt

järeldatav tema tegevusest ja põhjendustest. Kontrollaktis on selgelt väidetud, et varasema

menetluse (kontrolltoimiku nr 12.2-3/020757, kontrolliperiood oktoober kuni detsember 2014)

raames on tuvastatud, et AS Iloprint (pankrotis) töötajad on läinud üle Ilotrükk OÜ-sse (p 1.1.2).

Samuti on kontrollaktis ja maksuotsuses selgelt märgitud, et Madara Trükk OÜ ja Madara

Trükikoda OÜ pangakontode kaudu töötasu saanud isikud olid tegelikult Ilotrükk OÜ töötajad

(kontrollakti punkt 1.1.2.1 ja maksuotsuse p 2.1.2). Eelnevatest väidetest saab järeldada nii

maksuhalduri seisukohta sellest, et kaebaja kasutab oma majandustegevuses AS Iloprint

(pankrotis) endises tegevuskohas, s.o Madara tn 14 asuvas trükikojas töötavate isikute tööjõudu

(TLS § 20), kui ka sellest, et trükikojas töötavate isikute ja kaebaja vahel oli sisuliselt alluvuslik

töösuhe (TLS § 1 lg 1). Kirjaliku töölepingu puudumine töötaja ja tööandja vahel ei välista

töösuhte olemasolu (TLS § 4 lg-d 2 ja 4). Lisaks nähtub asjaolu, et maksuhalduri hinnangul on

olnud Madara tn 14 asuv trükikoda kaebaja tegevuskohaks, kaebajale 30.03.2015 antud

korraldusest ja samal kuupäeval koostatud vaatluse protokollist (vastustaja 15.02.2016 vastuse

lisad 9 ja 31). Vaatluse protokolli kohaselt viisid MTA ametnikud 30.03.2015 läbi vaatluse

Ilotrükk OÜ tegevuskohas aadressil Madara tn 14. Seega on alusetud kaebaja väited, et

maksuhaldur ei ole varem tuginenud väitele, et trükikoda käitas (kasutas) kaebaja.

16. Alusetud on ka kaebaja väited, et millegagi ei ole tõendatud, et kaebaja kasutas töötajate töö

vilju oma klientidele edasi müüdud toodete või teenuste valmistamisel. Maksuhaldur on

viidanud raamatupidaja varasemas maksumenetluses antud selgitustele, mille kohaselt müüb

Madara tn 14 trükikoja toodangu oma klientidele Ilotrükk OÜ. Samuti on maksuhaldur

kontrollaktis viidanud, et kaebaja omab tegutsevale äriühingule omast veebilehte (p 1.1.2.1

alapunkt b). Ilotrükk OÜ 2014. a majandusaasta aruandes on deklareeritud, et Ilotrükk OÜ

tegeleb peatöövõtuga ning põhiliseks segmendiks on reklaamtrükised ja nende töötlemine

(tl 50). See, et trükikojas viis läbi oma majandustegevust just Ilotrükk OÜ, on tuletatav ka

vaatluse raames üle kuulatud töötajate selgitustest. Näiteks kinnitab Inna Mumm, et on töötanud

Ilotrükk OÜ tegevuskohas Ilotrükk OÜ loomisest saati, kuigi leping on tal sõlmitud

AS-ga Iloprint (pankrotis) ning seda muudetud ei ole (vastustaja 15.02.2016 vastuse lisa 4).

Vaidlus puudub selles, et AS-s Iloprint (pankrotis) puudus igapäevane majandustegevus

tootmise, teenuse osutamise või muu tegevuse kujul ning Harju Maakohtu 28.06.2013

määrusega oli välja kuulutatud AS Iloprint pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 4

kohaselt kaotab juriidilisest isikust võlgnik pankroti väljakuulutamisega õiguse teha mis tahes

tehinguid.

17. Maksuhaldurile ei ole võimalik ette heita seda, et lähtutud on varasema menetluse raames

esitatud dokumentidest, mille osas puudus alus arvata, et nendega seotud asjaolud oleksid olnud

muutunud. 30.03.2015 algatatud kontrollimenetluse materjalidest nähtub, et maksuhaldur on

3-16-48

11(11)

teinud 30.03.2015 ning 21.04.2015 kaebajale korraldused (vastustaja 15.02.2016 vastuse lisad

9 ja 37) dokumentide ja teabe esitamiseks. Kontrollakti ja maksuotsuse kohaselt ei esitanud

kaebaja kontrollitava perioodi kohta aga ühtegi dokumenti ega andnud suulist teavet. Hoolimata

korralduste täitmata jätmisest, on maksuhaldur kogunud vaatluse ja töötajatelt seletuste võtmise

(vastustaja 15.02.2016 vastuse lisad 1-8, 11-25, 27-30) käigus piisavalt tõendeid, mis andsid

kogumis põhjendatud aluse kaebajale täiendavalt tööjõumaksude määramiseks.

18. Maksuhaldur ei ole rikkunud MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. Selle tuvastamisel,

kas kaebaja viis Madara tn 14 asuvas trükikojas läbi oma majandustegevust, mille sisuks oli

trükikojas töötanud isikute poolt kaebajale töö tegemine, ei ole vajalik tuvastada seda, kellele

kuulus kõnealuse kinnistu ja selles paiknevate seadmete omand. Tööjõumaksude määramisel

saab tähtsust omada see, kas kaebaja kasutas trükikojas tehtava töö tulemusi oma

majandustegevuses. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-3-1-55-13 (halduskohtus ja

ringkonnakohtus haldusasi nr 3-11-1558) oli oluline välja selgitada ka töötajate, ruumide ja

trükiseadmete või nende kasutamise õiguse olemasolu kaebajal, kuna vaidlusaluseks

küsimuseks oli see, kas AS Iloprint (pankrotis) ettevõte tervikuna oli läinud üle

Ilotrükk OÜ-sse. Samuti ei olnud selles haldusasjas vaatluse all olnud perioodil AS Iloprint

pankrotis.

19. Asjakohatud on kaebaja viited MKS § 83 lg-tele 1 ja 3, mille kohaselt maksustatakse

seadusega vastuolus olevat tehingut võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Olukorras, kus

AS-l Iloprint (pankrotis) puudus õigus teha mis tahes tehinguid (PankrS § 35 lg 1 p 4),

pankrotivara käsutamise õigus oli pankrotihalduril (PankrS § 35 lg 1 p 2) ning maksumenetluses

kogutud tõenditest nähtuvalt oli töötajate tegevus kontrolliperioodil Ilotrükk OÜ-d juhtinud

isikute kontrolli all, ei ole võimalik nimetatud sätteid kohaldada ning maksustamisel tuleb

lähtuda tehingute tegelikust majanduslikust sisust.

20. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused halduskohtu otsuse tühistamiseks ning

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, kuid HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad

need tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets