3-16-2270/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2270

Haldusasi

M.L.i ja K.M.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti

28.10.2016

kirja

nr 4-1/3131-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad

–

M.L.

(xxxxxxxxxxx)

ja

K.M.

(xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), volitatud esindaja Elis Allas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.L.i ja K.M.i kaebus.

2. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.10.2016 kiri nr 4-1/3131-1.

3. Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot

(kolmkümmend eurot). Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Vastustajal täita kohtuotsus hiljemalt 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2017 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. ja K.M. soovivad oma krundi osale aadressil xxxxxxxx, Tallinn, ehitada aiamaja.

Selleks esitasid nad 03.02.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise

koos aiamaja projektiga. TLPA tagastas ehitusteatise 07.03.2016 kirjaga (lisatud märkused).

Kuna kaebajad soovisid aiamaja püstitada ajutiselt, soovitas TLPA Haabersti ja Kesklinna

osakonna arhitekt Natalja Semjonova neil taotleda projekteerimistingimusi ajutise ehitise

püstitamiseks. M.L. ja K.M. esitasid 26.09.2016 ehitusregistri kaudu TLPA-le taotluse

projekteerimistingimuste väljastamiseks.

2. TLPA keeldus 28.10.2016 kirjaga nr 4-1/3131-1 projekteerimistingimusi väljastamast

ehitusseadustiku (EhS) § 32 lg 2 alusel. Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 20.09.2001

3-16-2270

2(3)

otsusega nr 274 kehtestatud Vana-Rannamõisa tee 13a ja Vana-Rannamõisa tee 15 kinnistute

detailplaneering (DP), milles on määratud krundile ehitusõigus ühe kuni 250 m2 ehitusaluse

pinnaga kuni 2-korruselise väikeelamu püstitamiseks. Arvestades, et 09.02.2007 anti välja

ehitusluba nr 23406 kahe korteriga elamu püstitamiseks ehitusaluse pinnaga 245,2 m2, on DP-

ga lubatud ehitusõigus ammendatud. Ajutise ehitise välja pakutud asukoht on DP-ga määratud

ehituskeelualas. Haabersti üldplaneeringu (ÜP) kohaselt on maksimaalne hoonestustihedus

krundil 0,3 ja lubatud suletud brutopind 425 m2. Olemasoleva väikeelamu suletud brutopind

on 411,1 m2. Abihooned ei tohi paikneda eespool ehitusjoont. Tallinna Linnavolikogu

06.09.2012 otsusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 27 kohaselt peab

ajutise ehitise ehitamine olema kooskõlas ÜP-ga. Kuna see nõue pole täidetud, keeldub TLPA

projekteerimistingimuste andmisest.

3. M.L. ja K.M. esitasid Tallinna Halduskohtule 13.11.2016 kaebuse TLPA 28.10.2016 kirja

nr 4-1/3131-1 tühistamiseks, mille kohus võttis 30.11.2016 määrusega menetlusse.

4. Kohus määras 20.01.2017 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses, määrates

ühtlasi tähtajad täiendavate seisukohtade (06.02.2017) ja vastuväidete (23.02.2017)

esitamiseks.

5. Pärast vastustaja 06.02.2017 esitatud seisukohta tekkisid kohtul kahtlused, kas kaebuses

esitatud tühistamisnõudega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki või on vaja menetlust

uuendada ja kaebust muuta. Kohus palus 13.02.2017 kohtunõudes võtta vastustajal seisukoht

07.03.2016 kirja kehtivuse osas.

6. TLPA teavitas 16.02.2017 kohut, et võtab kaebuse õigeks, esitades 17.02.2017 ka kirjaliku

avalduse kaebuse õigeksvõtu kohta.

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kaebajad ei näe vastuolu EhS §-iga 27. Määrust on tõlgendatud kaebajate jaoks kahjulikult.

Ajutise eesmärgiga aiamaja püstitamine läheb ehitusseadustiku alusel vaba ehitustegevuse

alla. Lisaks omatakse aiamaja püstitamiseks piirinaabrite nõusolekut. Jääb arusaamatuks, et

kui DP on ellu viidud, siis kuidas saab ehitust ÜP tasemel keelata. Kaebajaid ei ole

haldusmenetlusse kaasatud ega ära kuulatud.

8. Vastustaja võtab kaebuse õigeks ja palub määrata otsuse täitmise tähtaeg.

Vastustaja möönab, et projekteerimistingimuste väljastamisest ei saa keelduda EhS § 32 lg 2

alusel. Samas õiguslik tagajärg kaebajate jaoks ei muutu, kuivõrd vastustajal tuleb tagastada

projekteerimistingimused EhS § 30 alusel. Ehitusteatise menetlus ja projekteerimistingimuste

menetlus on eraldi menetlused, mida ei saa omavahel siduda. Vastustaja 07.03.2016 e-kiri ei

vastanud haldusaktile esitatavatele nõuetele, kuigi juhinduti korrektsest õiguslikust alusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud kirjalikus avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus

kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa kohus

enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama.

Vastustaja võttis kaebuse õigeks pärast eelmenetluse lõppu, mistõttu ei pea asja määrama

uuesti lahendamiseks kirjalikus menetluses, vaid kohus saab otsuse avalikult teatavaks teha

20.01.2017 määruses määratud ajal.

10. Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse

õigeksvõtu eeldused on täidetud.

3-16-2270

3(3)

Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule kehtestatud

kirjaliku vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise

osas. Kohus on veendunud, et vastustajale on kaebuse õigeksvõtu tagajärjed teada. Vastustaja

ei ole õigeksvõttu ka tagasi võtnud, kuigi see võimalus oli tal kuni kohtuotsuse tegemiseni

olemas. Seega on vastustaja tahe üheselt mõistetav: vastustaja võtab kaebuse õigeks. Kohus ei

ole küsinud kaebaja seisukohta õigeksvõtu avaldusele, kuna menetlusseadustik seda ei nõua.

HKMS § 159 lg 4 kohustab seisukohta küsida vaid kolmandalt isikult.

11. Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab HKMS §

159 lg 1 alusel kaebuse. Kaebuse rahuldamise tagajärjel tuleb rahuldada kaebuse nõue.

Kaebaja on nõudnud TLPA 28.10.2016 kirja nr 4-1/3131-1 tühistamist. Kohus tühistab seega

TLPA 28.10.2016 kirja nr 4-1/3131-1.

Kohus möönab, et kaebuse rahuldamise tagajärjel õiguslik olukord kaebajate jaoks ei muutu.

Vastustajal tuleb uuesti kaebajate taotlus lahendada. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate

taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks kuulub EhS § 30 alusel läbi vaatamata

jätmisele ja tagastamisele koos põhjendustega. Sellisel juhul ei ole kaebajatel otstarbekas

vastavat otsust aga kohtumenetluses vaidlustada, kuivõrd sellega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki – saada luba aiamaja püstitamiseks. EhS § 35 lg 3 alusel on kaebaja

soovitud ehitusaluse pindalaga aiamaja püstitamiseks vaja esitada ehitusregistri kaudu

ehitusteatis ja ehitusprojekt, mitte taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks. On tõsi, et

kaebajad on vastavad dokumendid TLPA-le esitanud ja TLPA on kaebajate taotluse osas

võtnud sisulise seisukoha 07.03.2016 kirjas. Ka vastustaja vastustest kohtule ilmneb, et ta on

07.03.2016 kirja pidanud haldusaktiks, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Samas

kahtles kohus 13.02.2017 kohtunõudes 07.03.2016 kirja kui haldusakti kehtivuses, pidades

muu hulgas võimalikuks, et sellel esinevad tühise haldusakti tunnused. Seega ei saa öelda, et

kaebajad on 07.03.2016 kirja vaidlustamiseks kaebetähtaja ületanud. Kaebajatel on õigus

nõuda 07.03.2016 kirja tühisuse tuvastamist. Kohtu hinnangul oleks kaebajatel siiski

otstarbekam esitada ehitusregistri kaudu uus ja puudusteta ehitusteatis ja ehitusprojekt

(arvestades 07.03.2016 dokumendis toodud märkustega), mida saaks omakorda käsitleda

menetluse uuendamise taotlusena, ning vastustajal anda välja haldusmenetluse raames

nõuetekohane haldusakt. Väljaantava haldusakti õiguspärasust saab kohus kontrollida juba

selle peale kaebuse esitamisel.

Menetluskulud

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks.

Menetluskulud on muu hulgas kohtukulud, sh riigilõiv (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2).

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebajad ei ole kohtule kuludokumente

esitanud. Kohtupraktikas mõistetakse riigilõiv välja kuludokumentide esitamiseta. Kaebajad

on tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 13, 37). Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista

seega menetluskulud summas 30 eurot.

13. Vastavalt Tallinna linna taotlusele (tl 64 pöördel) määrab kohus HKMS § 168 lg 1 ja §

246 lg 1 alusel, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik