3-15-2418/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2418

Haldusasi

Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 01.07.2015. a

käskkirja nr 6-3/764 ja 30.07.2015. a käskkirja

nr 6-3/892 täielikuks ning 16.07.2015. a käskkirja

nr 6-3/815 osaliselt tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Dmitri Noskov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10.12.2015. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 24.03.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 29.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/858 kinnipeetava Dmitri Noskovi

tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide

koristajana alates 29.05.2015 kuni 29.08.2015. Käskkirjas märgiti, et meditsiiniosakonna

25.05.2015 ja 27.05.2015 tõendite kohaselt on kinnipeetav töövõimeline, võib töötada kaks

tundi päevas, talle ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas, tal ei ole allergiat olmetolmu

vastu ning Viru Vangla ei näe kinnipeetava tööle määramisel vastunäidustusi.

2. Viru Vangla tunnistas 01.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/764 D. Noskovi süüdi 04.06.2015

ja 12.06.2015 toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumistes, s.t tööle

asumise korraldusele mitteallumiste eest seitsme ööpäeva pikkuste kartserisse

paigutamistega. 16.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/815 tunnistas Viru Vangla D. Noskovi

süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks

kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks ning lõpetas distsiplinaarmenetluse D. Noskovi

suhtes Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.8 sätestatud nõude rikkumises.

30.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/892 määras Viru Vangla D. Noskovile seitsme ööpäeva

pikkused kartserisse paigutamised ka 30.06.2015 ja 04.07.2015 toime pandud samalaadsete

rikkumiste eest.

3. 28.08.2015. a vaideotsustega nr 6-12/200-2, 6-12/201-2 ja 6-12/205-2 ei rahuldanud Viru

Vangla D. Noskovi vaideid eelpool nimetatud käskkirjade, millega määrati

distsiplinaarkaristused tööle asumise korralduste eiramise eest, vaidlustamiseks.

4. D. Noskov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.07.2015. a käskkirja

nr 6-3/764 ja 30.07.2015. a käskkirja nr 6-3/892 täielikuks ning 16.07.2015. a käskkirja

nr 6-3/815 osaliselt tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on vangla tervishoiutöötajad käitunud vastuoluliselt, kuna samade

sümptomitega on kaebaja ühel korral tööst vabastatud, teistel aga mitte. Seetõttu pöördus

kaebaja oma perearsti poole, kes väljastas 17.06.2015 tõendi, et ta ei saa tervise tõttu töötada

tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega. Allergiale iseloomulikele sümptomitele viitab ka

vangla 02.09.2015 tõend. Kaebajat ei vabastatud tööst meditsiiniõdede teadete alusel, kuigi

VangS § 37 lg 3 kohaselt oli kaebaja terviseseisundi hindamine arsti pädevuses. Kuna

seadus ei täpsusta, milline arst hindab võimelisust tööd teha, tuleb lähtuda ka arst Nikolai

Kulikovi hinnangust. Üldkasutatavates ruumides valitsenud antisanitaarse olukorra tõttu

04.06.2015 ja 12.06.2015, oli nende ruumide koristamine nimetatud kuupäevadel kaebaja

tervisele eriti ohtlik.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebajal on terviseprobleemid. Seega

on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad alused, et karistada

kaebajat tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmise eest ning kas vastav menetlus

viidi läbi kooskõlas vastavate nõuetega.

Viru Vangla arsti 27.05.2015 tõendi (tl 75-76) kohaselt on hingamiselunditega seotud

haigust ravitud kaebajal viimati 2007, vanglas ei ole sellega seotud diagnoos kinnitust

leidnud ja vanglas viibimise ajal pole kaebajal vastavaid atakke fikseeritud. Tervisekaardi

kannetest nr 352 ja nr 398 nähtuvalt ei esine kaebaja organismis allergiat ja

27.08.2015 antud immuunanalüüsides on tolmuallergeenide segu andnud tulemuse, millisel

klass puudub. Tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga ning vahetult enne

vastava käskkirja andmist vangla arsti poolt 25.05.2015 väljastatud tõend (tl 74) kinnitab, et

kaebaja on võimeline töötama kuni kaks tundi päevas ja peab vältima üksnes

tööstustolmuses keskkonnas töötamist. Teine vangla arst ei ole 12.06.2015 tõendi (tl 78)

kohaselt samuti kaebajat töövõimetuks pidanud. Kaebaja töötamisele seatud piirangutest

nähtub, et tema kunagisest haigusest tervisele tuleneda võivate probleemidega ollakse kursis

ning nendega on arvestatud. Vangla arstide ja teiste tervishoiutöötajate väljastatud tõendite ja

tervisekaardi kannete ehtsuses ja sisulises õigsuses kahtlemiseks puudub alus. Samuti pole

põhjust arvata, et nimetatud arstid ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla

üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima, milliseid tööülesandeid tuleb tal täita ega

oska hinnata patsiendi võimalusi nendega tervist ohtu seadmata hakkama saada. Kuna

kaebaja on määratud eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks, ei saa tema

töötamine olla seotud tööstustolmuga. Otsest võimatust koristamisega seotud tööülesannete

täitmiseks ei tulene ka arst Nikolai Kulikovi 17.06.2015 tõendist (tl 16), mis on väljastatud

kaebaja vanglas viibimise ajal väljaspool vanglat tegutseva arsti poolt ega saa seetõttu

kajastada kaebaja tervise tegelikku olukorda tööle asumise korralduste andmise hetkel.

Kõik kaebajale antud korraldused rajanesid põhiseaduse §-s 29 ja VangS § 37 lg-s 1

kehtestatud töötamise kohustusel, individuaalse täitmiskavaga kindlaks määratul ning

29.05.2015. a käskkirjal nr 6-2/858, mida polnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist

kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Seega oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning

kaebajal tuli neile vaatamata oma teistsugusele arusaamale alluda. Tervisekaardi kannetest

nähtuvalt on kaebajal küll terviseprobleemid, kuid distsiplinaarmenetluse protokollide

lisades loetletud meditsiiniosakonna tõendid kinnitavad, et nii korralduse andmisel kui

distsiplinaarmenetluste käigus on uuritud kaebaja tervisliku seisundiga seonduvat.

Menetlejal puudus alus kahelda, et vangla tervishoiutöötajad ei oska hinnata kinnipeetava

tervislikku seisundit või arvata, et nad väljastavad reaalsele olukorrale mittevastavaid

tõendeid.

Kaebaja süü tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud

vanglateenistuse ametnike ettekannete ja distsiplinaarmenetluses kogutud

meditsiiniosakonna tõenditega. Kaebaja ei ole tööle mitteasumist eitanud, kuid arvab, et

selleks oli olemas tervisest tulenev põhjus. Meditsiiniosakonna 04.06.2015, 12.06.2015,

16.06.2015, 30.06.2015 ja 04.07.2015 tõendid (tl 77-81) kinnitavad, et kõigil

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjades käsitletud juhtumitel on tervishoiutöötaja

hinnanud kaebaja tervislikku seisundit, kuid ajutist tööst vabastust ei ole antud.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja karistamisel järgitud kõiki

VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid.

Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-53-14 leidnud, et olukorras, kus arst on

juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tööle määramisel, saab tema ootamatu

terviserikkega seotud seisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Sellest

tulenevalt on alusetu kaebuse seisukoht, et vastava otsustuse sai teha vaid arst.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. D. Noskov esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus igakülgselt, et kaebaja ei olnud

võimeline töötama, sest tundis ennast halvasti ja talle oleks pidanud andma vähemalt ajutise

tööst vabastuse. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla meditsiiniõdede otsused on

vastuolulised. 08.06.2015 oli kaebajal peavalu ja kõrge vererõhk ning ta vabastati tööst ja

keelati sportimine. 12.06.2015 ja 30.06.2015 kui kaebaja tundis end kordi halvemini, tal olid

veel tugevamad peavalud ja kõrgem vererõhk, siis teda tööst ei vabastatud. Sellise kõrge

vererõhuga on ette nähtud rahu ja puhkus koos arsti järelevalvega ning igasugune liikumine

on vastuoluline, rääkimata töö tegemisest. Vangla arsti J. Lobacheva 02.09.2015. a tõendist

tulenevalt on kaebajal IgE näit 17.0, mis Quattromedi väljavõtte kohaselt tähendab, et

kaebajal esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid. Kui on mingi kahtlus, et teatud

tööülesanded võivad kahjustada kaebaja tervist, ei saa ta riskida oma tervisega ja loota, et tal

ei teki töö tegemise käigus atakke. Seetõttu usaldab kaebaja oma perearsti, kellega ta on

pidevalt ühenduses ja kes omab kaebaja tervisekaardi andmeid. Kaebaja kahtleb Viru Vangla

meditsiiniosakonna pädevuses määrata kinnipeetava töövõimekust, sest Viru Vanglas ei ole

pere- ega üldarste.

Vaidlustatud käskkirjad on kaalutlusvigased, kuna kaebajal on õigus keelduda töötamisest

tulenevalt riskist tema tervisele. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-14-12 kohaselt laieneb

töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 ka tööle vanglas ning annab

kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse

kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust.

7. Viru Vangla palub vastuses D. Noskovi apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde ning lisab, et vererõhk

on südametöö numbriline näitaja, mida võib tõsta kehalise aktiivsusega. Vererõhu õige

näitaja on tagatud, kui enne vererõhu mõõtmist olla rahulik ja istuda mugavas asendis.

12.06.2015 raviloost nr 359 nähtub, et kinnipeetav oli arsti vastuvõtul ärritunud ja suhtles

arstiga käskival toonil ning nõudis vererõhu mõõtmist, millest võib järeldada, et isik ei olnud

rahulik. Arsti vastuvõtul oli kinnipeetava vererõhk 171/69 mmHg, pulss 120 l/min. Samal

päeval kell 14.50 tuli medõde kinnipeetava juurde eluosakonda ja mõõtis vererõhku

mõlemal käel - vasakul käel RR 154/76 mmHg, paremal käel RR 139/76 mmHg. Mõõtmise

ajal oli kinnipeetav lamavas asendis ja silmad kinni ehk rahulik ja mugavas asendis.

30.06.2015 raviloost nr 373 nähtub, et kinnipeetav ei lase lamavas asendis vererõhku mõõta.

Vererõhku mõõdeti istuvas asendis, RR 157/92 mmHg. Raviloo kohaselt peale vererõhu

mõõtmist näitas kinnipeetav medõele erinevaid tõendeid ja väljavõtteid ehk oli füüsiliselt

aktiivne ning seejärel palus uuesti vererõhku mõõta. Teist korda mõõdetud vererõhu näitaja

oli RR 182/100 mmHg. Eeltoodust nähtub, et teatud toimingutega võib isik vererõhku tõsta.

12.06.2015 ja 30.06.2015 hinnates kinnipeetava töövõimeliseks lähtus medõde rahulikus ja

mugavas asendis mõõdetud vererõhu näitajast. Kinnipeetavale on ka selgitatud, et kerge

füüsiline tegevus ei ole talle vastunäidustatud.

Vastustaja lisab arsti selgituse, mis on vajalik analüüside tulemuste mõistmiseks. Selgitustest

nähtub, millisest näitajast alates leitakse, et analüüsi tulemus viitab allergiale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et D. Noskovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on

õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et

halduskohus ei arvestanud igakülgselt seda, et kaebaja ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu

võimeline töötama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et igakordselt kui kaebaja

keeldus tööle asumast viidates oma tervislikule seisundile, on tema tervislikku seisundit

kontrollitud ja leitud, et kaebaja on võimeline töötama (tl 77-81). Kõik need tõendid on

koostatud erinevate arstide poolt. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda arstide

võimelisuses hinnata kaebaja töövõimelust. Asjaolu, et kaebaja on ühel korral vabastatud

tööst seoses tema tervisliku seisundiga, ei anna veel alust väita, et tema tervislik seisund ei

võimaldanud tal töötada ka teistel kordadel. Samuti ei välista kaebaja töötamist ka perearst

J. Kulikova tõend, mille kohaselt ei saa kaebaja tervisliku seisundi tõttu töötada tolmuses

ruumis ja toksiliste ainetega (tl 16). Arst R. Adamsoo poolt 26.05.2015 väljastatud tõendi

alusel võimaldab kaebaja tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas, ei sobi töö

tööstustolmus. Olmetolm ei ole tervist kahjustava toimega ning töötamist ei sega. Vanglas ei

ole kaebajal hingamiselunditega seotud haigust diagnoositud ja ei ole fikseeritud ka mingeid

atakke (tl 100 p). Ringkonnakohtu arvates on halduskohus eeltoodu alusel õigustatult

leidnud, et kaebajal puudus alus keelduda tööle asumisest ja vastustajal oli õigus teda

karistada distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest.

10. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi