3-17-214/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJuri Kolesnikov esitas 2. detsembril 2016 Tartu Vanglale taotluse, millega soovib, et talle võimaldataks suunamist koerateraapiasse. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2016 vastusega
Legislator headnote
AI generated3-17-214/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Juri Kolesnikov esitas 2. detsembril 2016 Tartu Vanglale taotluse, millega soovib, et talle võimaldataks suunamist koerateraapiasse. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2016 vastusega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-214
Haldusasi
Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari
2017 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Juri Kolesnikov esitas 2. detsembril 2016 Tartu Vanglale taotluse, millega soovib, et talle
võimaldataks suunamist koerateraapiasse. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2016 vastusega
J. Kolesnikovi taotluse taotlusõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ja luges menetluse
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks
2. J. Kolesnikov esitas 19. detsembril 2016 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustab enda
taotluse läbi vaatamata jätmist ning palub teha uus otsus ja võimaldada koerateraapiat. Tartu
Vangla tagastas Juri Kolesnikovi vaide 24. jaanuari 2016 otsusega nr 1-11/17-2 vaideõiguse
puudumise tõttu HMS § 79 lg 1 p 1 alusel.
3. Juri Kolesnikov esitas 26. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab
koerateraapia võimaldamist. Kaebaja märgib, et tulenevalt tema tervislikust seisundist on
koerateraapia vajalik. Ühtlasi taotleb kaebaja advokaati ja soovib riigilõivu tasumisest
vabastamist.
4. Tartu Halduskohus tagastas 1. veebruari 2017 määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse
kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ja
jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
Halduskohus ei nõustunud vangla vaideotsuse resolutsiooniga, millega vangla tagastas kaebaja
vaide, kuna kaebajal puudus vaide esitamise õigus. Kaebaja on esitanud taotluse, mille vangla
on olemuslikult jätnud rahuldamata. Vaide eksliku tagastamise tõttu loeb kohus kohustusliku
kohtueelse menetluse kaebuses esitatud nõude osas läbituks.
Kaebaja on esitanud kohustamisnõude koerateraapias osalemise võimaldamiseks.
Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene vangla kohustust võimaldada
kinnipeetavale soovitud teraapiaid s.h koerateraapiat. Seega ei saa ka kinnipeetaval olla
subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Puudub arsti
ettekirjutus niisuguse teraapia võimaldamiseks ning halduskohtul puudub pädevus kaebaja
tervislikust seisundist tuleneva teraapia vajaduse üle otsustamiseks. Tegemist ei ole keeruka
õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat
analüüsimist.
Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata, kuna esitatud dokumentidest nähtuvalt on
kaebaja ise võimeline enda õigusi kaitsma ning halduskohtu hinnangul on kaebuse edulootused
ilmselt vähesed.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
5. Juri Kolesnikov esitas 5. veebruaril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
1. veebruari 2017 kohtumäärusele, millega tagastati tema kaebus ja jäeti riigi õigusabi taotlus
rahuldamata ning esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuses palutakse
halduskohtu määruse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
Määruskaebuse kohaselt on kaebaja teinud kõik endast oleneva s.h rääkinud vangla perearsti ja
psühhiaatriga, et saada osaleda koerateraapias. Kaebaja taotleb kohtult vangla kohustamist
järgida seadust ja kaebaja õigusi ning võimaldada kaebajale kohtumine nendega, kes peavad
professionaalselt otsustama, kas kaebaja vajab programmi koertega või mitte.
6. Tartu Halduskohus rahuldas 13. veebruari 2017 määrusega kaebaja taotluse
ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamise riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,
võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määruse peale menetlusse, jättis
määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja
lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS
§ 203 lg 2
ja
§ 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud
seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.
J. Kolesnikov on esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on saada
suunamine koerateraapias osalemiseks. Tartu Halduskohus on õigesti märkinud, et
vangistusõiguse regulatsioonist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema
soovitud teraapiaid. Vangistusseaduse kommentaarides on märgitud, et vangla kohustus tagada
kinnipeetavale arstiabi ei tähenda seda, et iga kinnipeetav, kes selleks soovi avaldab, peaks
tingimata ja viivitamatult pääsema arsti vastuvõtule. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust
nõuda meditsiinilisi uuringuid vastavalt oma soovile (Vangistusseadus. Kommenteeritud
väljaanne. J. Sootak, lk 139). Määruskaebusest nähtub, et J. Kolesnikovil on juba olnud
võimalus koerateraapial osalemise küsimuses eelnevalt pöörduda nii perearsti kui psühhiaatri
poole, samuti on tema koerateraapiasse suunamise taotlus (tl 2) saadetud esmalt vangla
meditsiiniosakonnale sellise teraapia vajaduse otsustamiseks.
9. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus
pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul,
kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse.
Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi
ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKm 6. septembrist 2007 nr 3-3-1-40-07, p 11;
RKHKm 4. juunist 2013 nr 3-3-1-86-12, p 11). Seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse
eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Ühe kaebuse
lubatavuse eeldusena peab isikul olema kaebeõigus ja üheks kaebeõiguse tingimuseks on
kaebaja subjektiivse avaliku õiguse riive. Kui kaebaja õiguste riivet ei eksisteeri, siis on
seadusandja poolt antud kohtule õigus kaebus tagastada. Kuna käesolevas asjas kaebaja
põhiõiguste riive puudub, siis ei ole kaebuse läbivaatamine põhjendatud.
10. Eeltoodust tulenevalt jääb J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 1. veebruari 2017. a määrus muutmata.
Madis Ernits
Maili Lokk
Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/