3-17-214/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-214

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari

2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 2. detsembril 2016 Tartu Vanglale taotluse, millega soovib, et talle

võimaldataks suunamist koerateraapiasse. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2016 vastusega

J. Kolesnikovi taotluse taotlusõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ja luges menetluse

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks

2. J. Kolesnikov esitas 19. detsembril 2016 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustab enda

taotluse läbi vaatamata jätmist ning palub teha uus otsus ja võimaldada koerateraapiat. Tartu

Vangla tagastas Juri Kolesnikovi vaide 24. jaanuari 2016 otsusega nr 1-11/17-2 vaideõiguse

puudumise tõttu HMS § 79 lg 1 p 1 alusel.

3. Juri Kolesnikov esitas 26. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab

koerateraapia võimaldamist. Kaebaja märgib, et tulenevalt tema tervislikust seisundist on

koerateraapia vajalik. Ühtlasi taotleb kaebaja advokaati ja soovib riigilõivu tasumisest

vabastamist.

4. Tartu Halduskohus tagastas 1. veebruari 2017 määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse

kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ja

jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Halduskohus ei nõustunud vangla vaideotsuse resolutsiooniga, millega vangla tagastas kaebaja

vaide, kuna kaebajal puudus vaide esitamise õigus. Kaebaja on esitanud taotluse, mille vangla

on olemuslikult jätnud rahuldamata. Vaide eksliku tagastamise tõttu loeb kohus kohustusliku

kohtueelse menetluse kaebuses esitatud nõude osas läbituks.

Kaebaja on esitanud kohustamisnõude koerateraapias osalemise võimaldamiseks.

Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene vangla kohustust võimaldada

kinnipeetavale soovitud teraapiaid s.h koerateraapiat. Seega ei saa ka kinnipeetaval olla

subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Puudub arsti

ettekirjutus niisuguse teraapia võimaldamiseks ning halduskohtul puudub pädevus kaebaja

tervislikust seisundist tuleneva teraapia vajaduse üle otsustamiseks. Tegemist ei ole keeruka

õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat

analüüsimist.

Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata, kuna esitatud dokumentidest nähtuvalt on

kaebaja ise võimeline enda õigusi kaitsma ning halduskohtu hinnangul on kaebuse edulootused

ilmselt vähesed.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

5. Juri Kolesnikov esitas 5. veebruaril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

1. veebruari 2017 kohtumäärusele, millega tagastati tema kaebus ja jäeti riigi õigusabi taotlus

rahuldamata ning esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuses palutakse

halduskohtu määruse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.

Määruskaebuse kohaselt on kaebaja teinud kõik endast oleneva s.h rääkinud vangla perearsti ja

psühhiaatriga, et saada osaleda koerateraapias. Kaebaja taotleb kohtult vangla kohustamist

järgida seadust ja kaebaja õigusi ning võimaldada kaebajale kohtumine nendega, kes peavad

professionaalselt otsustama, kas kaebaja vajab programmi koertega või mitte.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 13. veebruari 2017 määrusega kaebaja taotluse

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamise riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,

võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määruse peale menetlusse, jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§ 203 lg 2

ja

§ 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud

seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

J. Kolesnikov on esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on saada

suunamine koerateraapias osalemiseks. Tartu Halduskohus on õigesti märkinud, et

vangistusõiguse regulatsioonist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema

soovitud teraapiaid. Vangistusseaduse kommentaarides on märgitud, et vangla kohustus tagada

kinnipeetavale arstiabi ei tähenda seda, et iga kinnipeetav, kes selleks soovi avaldab, peaks

tingimata ja viivitamatult pääsema arsti vastuvõtule. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust

nõuda meditsiinilisi uuringuid vastavalt oma soovile (Vangistusseadus. Kommenteeritud

väljaanne. J. Sootak, lk 139). Määruskaebusest nähtub, et J. Kolesnikovil on juba olnud

võimalus koerateraapial osalemise küsimuses eelnevalt pöörduda nii perearsti kui psühhiaatri

poole, samuti on tema koerateraapiasse suunamise taotlus (tl 2) saadetud esmalt vangla

meditsiiniosakonnale sellise teraapia vajaduse otsustamiseks.

9. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul,

kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse.

Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi

ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKm 6. septembrist 2007 nr 3-3-1-40-07, p 11;

RKHKm 4. juunist 2013 nr 3-3-1-86-12, p 11). Seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse

eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Ühe kaebuse

lubatavuse eeldusena peab isikul olema kaebeõigus ja üheks kaebeõiguse tingimuseks on

kaebaja subjektiivse avaliku õiguse riive. Kui kaebaja õiguste riivet ei eksisteeri, siis on

seadusandja poolt antud kohtule õigus kaebus tagastada. Kuna käesolevas asjas kaebaja

põhiõiguste riive puudub, siis ei ole kaebuse läbivaatamine põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 1. veebruari 2017. a määrus muutmata.

Madis Ernits

Maili Lokk

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/