2-16-9630/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-9630

Määruse tegemise aeg ja koht

22.02.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

M.H avaldus kohtu nõusoleku saamiseks

eestkostetava X.G nimel tehingu tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

M.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): M.H (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja: Moonika

Järvela (e-post XXX)

Puudutatud isik I: X.G (isikukood XXX; elukoht XXX;

tegelik viibimiskoht XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (e-post

XXX)

Puudutatud isik II: I.V (isikukood XXX; surnud

03.11.2016); eestkostja C.R (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX)

Puudutatud isik III: T.R (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa

Valitsuse kaudu (registrikood 75014882, asukoht

Vabaduse pst 77, Tallinn, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. M.H määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 09.12.2016 määrus tühistada ning saata avaldus uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

3. Menetluskulude jaotus jätta maakohtu otsustada.

4. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Avaldaja M.H esitas 31.10.2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku

saamiseks eestkostetava X.G nimel tehingu tegemiseks, so tasuta ja tähtajatu isikliku

kasutusõiguse kustutamiseks kinnistu registriosa number XXXXXXXXX kolmandast

jaost esimeselt järjekohalt.

2. Avalduse kohaselt on X.G alates 13.03.1998 aastast abielus. Tal on esimesest abielust

tütar M.H ja poeg T.R. X.G andis 22.03.2005 abikaasale nõusoleku kinkida XXX

korter 3 I.V tütrele C.R-ile . Tallinna Notar Gunnar Savisaar juures sõlmiti leping

ametitoimingute raamatu registriosa numbriga 1985, millega kustutati pandiõigus,

esitati isikliku kasutamisõigusega koormamise avaldus ning vormistati kinkeleping

ning sõlmiti asjaõiguslepingud. Antud lepingu sõlmimise ajal olid nii I.V kui X.G

terved ja nad jäid elama kingitud korterisse XXX-3. Tänaseks päevaks on asjaolud

muutunud ja ei X.G kui ka I.V ei ole võimelised elama antud korteris, millele on neil

eluaegne kasutusõigus seatud. Nii I.V-le kui ka X.G-le on määratud eestkostjad, nad

ei ole kumbki võimelised iseseisvalt toime tulema. Nad vajavad mõlemad

ööpäevaringset abi. I.V-d on hooldanud kogu tema tervise halvenemise ajal tema tütar

C.R. C.R on ka ema eestkostja. X.G-d on hooldanud tema tütar M.H. Tema on ka isa

eestkostja. Harju Maakohtu 03.08.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-10505

määrati C.R I.V eeskostjaks. Kohtumäärus on jõustunud. Harju Maakohtu 12.09.2016

kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-9630 määrati M.H X.G eeskostjaks. Kohtumäärus on

jõustunud. X.G on elanud OÜ Y hooldekodus XXX alates 13.09.2016. Isa tervis ei

parane ja tal ei ole mingil viisil võimalust kasutada elamiseks korteriomandit aadressil

XXX Tallinnas. C.R soovib võõrandada XXX korter 3. Korter seisab tühjana ja seda

ei ole võimalik kasutada ei I.V-l ega ka X.G-l. Tänasel päeval on vajalik kustutada

korteriomandilt kitsendus, tasuta ja tähtajatu kasutusõigus elamule nii I.V kui ka X.G

kasuks.

3. Harju Maakohus võttis avalduse 14.11.2016 kohtumäärusega menetlusse, kaasas

eestkosteasutusena Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, määras X.G-le

esindaja riigi õigusabi korras ja et avalduse osas tuleb eestkosteasutusel, määratud

esindajal, puudutatud isikutel II ja III anda seisukoht 14 päeva jooksul määruse

saamisest.

Puudutatud isiku III (T.R) seisukoht

4. Puudutatud isik III leidis vastuseks avaldusele, et õige oleks, kui X.G-le määrataks

käesolevas menetluses kompensatsioon korteri müügi eest. Korteriomand oli tema

koduks viimased 20 aastat ning selle müügi initsiaatoriks on C.R.

Eestkosteasutuse seisukoht

5. Eestkosteasutus Nõmme Linnaosa Valitsus toetas avaldust. Nõmme Linnaosa

Valitsuse hinnangul on M.H avaldus põhjendatud ja selle rahuldamine ei kahjusta

eestkostetava X.G õigusi, kuna eestkostja on taganud talle terviseseisundist tuleneva ja

vajadustele vastava teenuse. Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

spetsialistid

on

külastanud

X.G-d ja I.V-d aadressil XXX 10.06.2016, 06.07.2016 ja 21.07.2016 seoses peretüli

juhtumite, hooldekodusse paigutamise vajaduse tekkimise ja eestkoste seadmise

menetlustega.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

6. Alates 09.09.2016 viibib X.G OÜ Y Kohtla-Järve Pansionaadis. X.G elas enne

hoolekandeasutusse paigutamist koos abikaasa I.V-ga XXX maja teisel korrusel 3-

toalises ahiküttega korteris. Nimetatud korter kuulub I.V tütrele C.R-ile. Abikaasadel

ühiseid lapsi ei ole. Mõlemal abikaasadest tekkis 2016 aastal pidev kõrvalabi ja

järelvalve vajadus ning nad paigutati Pandivere Pansionaati, kust X.G paari päeva

möödudes tagasi saadeti, kuna oli muutunud agressiivseks. 2016 aasta augusti lõpus ja

septembri alguses on Nõmme Linnaosavalitsus saanud korduvaid teateid XXX

elanikelt ohtlikest olukordadest, mis on olnud põhjustatud X.G käitumisest. X.G küttis

ahju, mis oli tunnistatud kasutuskõlbmatuks ja muutus agressiivseks elanike püüdluste

suhtes keelata talle ligipääs küttematerjalile. X.G on naabreid ka füüsiliselt

ähvardanud. Oma abivajadust X.G ei tunnistanud, kuigi reaalselt vajas pidevat

kõrvalist abi ja järelvalvet. X.G-l on diagnoositud dementsus, ta ei hinda ennast ja

ümbrust reaalselt, ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ning ei ole võimeline alati

oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Tulenevalt tervislikust seisundist ei ole X.G

võimeline iseseisvalt toime tulema elades aadressil XXX, kuna vajab pidevat

järelvalvet ja kõrvalist abi.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamus

7. X.G esindaja leidis, et eestkostja poolt taotletud nõusolek tehingu tegemiseks ei

kahjusta eestkostetava huve ja toetas avaldust.

8. X.G ja tema abikaasa I.V kinkisid 22.03.2005 korteri Tallinnas, XXX C.R-ile ning

nende kasuks seati tasuta isikliku kasutamisõigus, nad elasid seal kuni 2016. Harju

Maakohtu 12.09.2016 määrusest nähtuvalt vajab X.G ööpäevaringset hooldust ja

järelvalvet, mida ei ole võimalik kodus tagada. Selleks on vajalik paigutada ta

hoolkandeasutusse. Ekspert välistas tervise paranemist ning leidis, et hooldus ja

ööpäevase järelvalve tingimustes on elukestev. Eestkostja M.H-ga suhtlemisel selgitas

ta, et lootis, et isa saab tema abiga ise hakkama, ta varustas teda toiduga ja suhtles iga

päev, kuid tekkisid probleemid isa tervisest tulenevalt ja sellega, et korteriomanik

soovis peale ema lahkumist eluruumi võõrandada. Ta on leidnud isale hooldusasutuse,

kus ta saab vajaliku hoolduse ja järelvalve ning saab aru C.R-i soovist vara

võõrandada. Ta nõustub, et isal on parem olla ööpäevaringsel hooldusel. Suhtlemisel

X.G hooldekodu töötajatega ilmnes, et tema dementsus on süvenenud. Ta ei orienteeru

ajas, kohas ja kohati isikus, soovib naasta koju, on vägivaldne ja kontrollimatu ning

tema iseseisev või kontrollimatu elu on võimatu ja see on elukestev.

Maakohtu määrus

9. Harju Maakohus jättis avalduse 09.12.2016 määrusega rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

10. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1

kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet

reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule

eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või

eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale

kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostja on

kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, muuhulgas peab

eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema

eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

11. Kohtul tuleb eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel kaaluda, kas

tehing, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, on eestkostetava huvidega kooskõlas.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

12. Kinnistusraamatu andmetel on tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule XXX-3

I.V ja X.G kasuks. Arvestades avalduses toodut ja kohtule esitatud seisukohti, on

kohus veendunud, et avalduses märgitud soov kustutada korteriomandilt kitsendus,

tasuta ja tähtajatu kasutusõigus X.G kasuks ei ole põhjendatud ja on X.G huvidega

vastuolus.

13. Käesoleval juhul viibib X.G OÜ Y Kohtla-Järve Pansionaadis. Rahvastikuregistri

andmete kohaselt on X.G elukohaks alates 02.06.1998. aastast XXX. T.R-i

seisukohast nähtub, et XXX tänava korter on olnud X.G koduks viimased

kakskümmend aastat. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu X.G-le kinnistuid.

Korterile XXX on X.G seaks seatud tähtajatu kasutusõigus, mis tähendab, et

kasutusõigus kehtib kuni X.G surmani. Täna ei ole teada, kas tulevikus on

eestkostetaval X.G-l vaja tagasi kolida OÜ Y Kohtla-Järve pansionaadist XXX tn

korterisse või mitte. Isikliku kasutusõiguse kustutamise ja korteri müügi korral poleks

X.G-l enam õigust nimetatud korterisse tagasi minna. Seetõttu ei ole isikliku

kasutusõiguse kustutamine käesoleval juhul otstarbekas ning sealjuures kahjustab

puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve.

14. Kuivõrd eestkostja peab PKS § 179 alusel tegutsema eestkostetava huvides, siis antud

juhul ei ole kohtu hinnangul tasuta ja tähtajatu kasutusõiguse kustutamine

eestkostetava huvides. Isikliku kasutusõiguse kustutamine võib kaasa tuua olukorra,

kus vajaduse tekkides ei ole eestkostetaval enam õigust XXX tänava korterisse tagasi

minna.

15. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava

õigused ja huvid saaksid käesoleva avalduse rahuldamisega kahjustatud, jätab kohus

avalduse rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks anda eestkostjale M.H-le nõusolek

eestkostetava X.G nimel kustutada tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosalt nr XXXXXXXXX kolmandast jaost

esimeselt järjekohalt.

16. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Riigi

õigusabi korras X.G-le määratud esindaja tasu ja kulud jätab kohus TsMS § 172 lg 3

teise lause alusel riigi kanda.

Määruskaebus

17. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja anda nõusolek X.G nimele kinnistu registriosa nr XXXXXXXXX

kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

18. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus oma kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud kõigist

asjaoludest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et X.G tervis ei parane ja ta vajab

ööpäevaringset hooldamist, seega ei ole X.G-l mingil ajal võimalik korterisse tagasi

pöörduda ja seal elada. Elamiseks on korteris õigus vaid X.G-l, aga tema ei ole

võimeline seal üksinda elama. Korter on ahjuküttega ja remonti vajav. Kuna X.G

abikaasa I.V I.V on surnud 03.11.2016 ja X.G ei ole võimeline ega saa XXX tn

korteris üksi elada, seisab korter tühjana, korteri ja maja olukord halveneb. Kohus on

jätnud tähelepanuta X.G-le määratud riigi poolse esindaja arvamuse, mis kinnitab, et

antud nõusoleku andmine ei kahjusta eestkostetava huve, kuna X.G dementsus on

süvenenud, ta on vägivaldne, kontrollimatu ning tema iseseisev elu on võimatu ja see

on elukestev. Sama tulemuseni on jõudnud ka Nõmme linnaosa Valitsus, olles X.G ja

teiste majaelanike probleemidega kokku puutunud juba kuid, ajal mil X.G korteris

üksinda elas. X.G muutus majas üksi olles ohtlikuks nii endale kui ka teistele

majaelanikele.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

Menetluse edasine käik

19. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks

teistele menetlusosalistele.

20. Puudutatud isik III (T.R) avaldas vastuses, et tema seisukoht on endine ning et nii

tema isale eestkostjaks määratud isik, avaldaja M.H, kui ka riigi õigusabi korras

määratud advokaat peaksid isa X.G huvide eest seisma. Puudutatud isiku III

õigusteadmised on puudulikud ning ta ei tea, millised on isa õigused ja huvid korteri

võõrandamisel. Seda peaksid teadma juristid, kas X.G-l on õigus kompensatsioonile

asenduspinna näol või mingil muul moel või ainult elamisõigus kuni surmani. Siiani ei

ole keegi maininud X.G õigusi, kuid on esile toonud vaid tema suutmatust iseseisvalt

toime tulla.

21. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis vastuses

määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud. X.G vajas oma tervisliku seisundi

tõttu paigutamist hoolekandeasutusse, kus oleks võimalik sellise hoolduse ja järelvalve

korraldamine. Seda eestkostja ka tegi. Eestkosteasjas määratud kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi kohaselt andis ekspert arvamuse, et tervise paranemist ei ole oodata ning

hooldus ööpäevaringe järelvalve tingimustes on elukestev. Esindaja suhtles

hoolekandeasutus töötajatega, kes kinnitasid, et X.G tervislik seisund halveneb

progresseeruvalt ning nad ei näe, et tema hooldus ja järelvalve tavapärastes

tingimustes ilma tema või ümbritsetavate elu ja tervist ohustamata oleks tulevikus

võimalik. Seepärast esitas esindaja seisukoha, et taotletud tehinguks nõusoleku

andmine ei rikuks eestkostetava õigusi. Kaalutlusõigusest lähtuvalt oleksid samas

põhjendamatult kahjustatud eluruumi omaniku õigused.

22. Eestkosteasutuse vastuse kohaselt on kohtule esitatud avaldus põhjendatud ja selle

rahuldamine ei kahjusta eestkostetava X.G õigusi, kuna eestkostja on taganud talle

terviseseisundist tuleneva ja vajadustele vastava, tema ohutuse tagamiseks ainuvõimaliku

teenuse. Lähtudes tervislikust seisundist ei ole X.G võimeline iseseisvalt toime tulema

korteris XXX. Samuti ei ole tema toimetulekut võimalik tagada teiste kodus osutatavate

teenuste toel. X.G vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet, mida on võimalik

talle tagada ainult ööpäevaringse hooldusteenusega. Lahkudes ööpäevaringselt

hooldusteenuselt võib X.G muutuda ohtlikuks nii endale kui ümbritsevatele, tekitades

võimalikke ohtlikke olukordi.

23. Puudutatud isik II (I.V) eeskostja C.R vastuse kohaselt ei nõustu ta kohtumäärusega.

X.G tervis ei parane ja ta vajab ööpäevaringset hooldamist, seega ei ole X.G-l mingil

ajal võimalik korterisse tagasi pöörduda ja seal üksinda elada. Korter on ahjuküttega ja

kapitaalremonti vajav. X.G on tekitanud C.R-i korterile seal elades mitmeid olulisi

kahjusid: on rikkunud küttekolded, lõhkunud korterit, häirinud naabreid ja seadnud

naabrite elu ohtu. Enne tema paigaldamist hooldekodusse on olnud korduvalt vajadust

pöörduda linnaosa sotsiaaltöötajate ja politsei poole, et olukorda stabiliseerida.

Tänasel päeval elab X.G hooldeasutuses, korter seisab tühjana, kuid vajab kütmist ja

kulude tegemist, muidu kahjustaks külm korter naabrite elutingimusi (vesi külmuks

torudes, kanalisatsioon külmuks jne). Ka tühjalt seisev korter nõuab kulutusi. Kui

X.G-l on täna ainuisikuliselt korteris elada tasuta, ei tähenda see seda, et tema ei peaks

tasuma otseseid kulutusi, mis on seotud korteriomandi säilitamisega temale tekkinud

on paradoks: tema korteris ei ela ega saa ka elada, kuna ta ei ole üksinda võimeline

seal elama ei täna ega ka tulevikus ja teised korterit kasutada ei saa, kulud tekivad,

korterit pole võimalik võõrandada. Olukord on otseselt C.R-i kahjustav, kellel on

õigus nõuda X.G-lt otseste kulude hüvitamist ja siis kahjustaks olukord nii X.G-d ja

tema lapsi, sest korteri tühjana hoidmisest tekkivad kulud on lisakulud, mis tuleks

katta X.G tulude arvelt eeskostja poolt. C.R-i teada on X.G sissetulekud väiksemad

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

kui kulud tema hooldamisele, seega ei saa nõusolek mitte mingil viisil kahjustada X.G

huvisid. X.G abikaasa I.V I.V on surnud 03.11.2016 ja X.G ei ole võimeline ega ei saa

XXX tn korteris üksi elada, korter seisab tühjana ja korteri/maja olukord halveneb.

24. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

25. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

26. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole asja lahendamisel

lähtunud kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest, kuid erinevalt kaebajast leiab

ringkonnakohus, et maakohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud lõpuni välja

selgitamata.

27. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6

mõttes.

28. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19). Hagita menetluses kohaldub TsMS § 477 lg

5 ja 7 sätestatud ning TsMS § 5 lg-s 3 väljenduv hagita menetlusele iseloomulik

uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud

ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha

vajadust esitada lisatõendeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-09, p 14). Muu hulgas

tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste

seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-09 , p 14).

29. Hagita menetluses ei ole kohus tulenevalt TsMS § 198 lg 3 seotud avaldaja nimetatud

menetlusosaliste ringiga, vaid kaasab menetlusosalised omal algatusel. Eeldatakse, et

menetlusosalisteks on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses

tehtava määruse peale edasi kaevata.

30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud eelnimetatud uurimispõhimõtet

ning eksinud menetlusosaliste ringi määramisel, ka on määrus olulises osas

põhjendamata.

31. Avalduse menetlusse võtmise määrusega on maakohus ekslikult kaasanud puudutatud

isiku II so I.V. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohtule 31.10.2016 esitatud

avalduses ühe menetlusosalisena märgitud I.V (tlk 46), kuid toimikus oleva,

rahvastikuregistri 14.11.2016 väljatrüki andmete kohaselt on I.V surnud (tlk 59).

Seega poleks maakohus 14.11.2016 menetlusse võtmise määrusega (tlk 64) I.V-d

kaasata tohtinud, kuna tema kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpeb kande kohaselt

(tlk 57) kasutaja surmaga.

32. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-08 selgitanud, et asjas poolena osaleva füüsilise

isiku surma korral lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse otsust

tegemata, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. AÕS § 228 kohaselt

kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele, mis on seotud valdamisega, kasutusvalduse

sätteid. Kasutusvaldus lõpeb AÕS § 210 lg 1 kohaselt kasutusvaldaja surmaga, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kandeavalduses taotletud isiklik kasutusõigus

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

oleks nagunii lõppenud surmaga, ei võimalda kandeavaldus üldõigusjärglust ning asja

menetlus tuleb lõpetada (p 9).

33. Avalduse edasisel menetlemisel tuleb maakohtul eeltooduga arvestada ja I.V-ga seoses

teostada vastavad menetlustoimingud.

34. Kuna käesolevas asjas menetletakse avaldust nõusoleku andmiseks korteriomandit

koormava isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, tulnuks maakohtul iseseisva

menetlusosalisena (asjast puudutatud isikuna) kaasata korteriomandi omanik, kelle

õigusi (ja võimalik, et ka kohustusi) isikliku kasutusõiguse kustutamine avaldusest

tulenevalt otseselt puudutab (so C.R). Formaalselt saab nimetatud isiku lugeda

menetlusse kaasatuks seeläbi, et ta oli I.V eestkostjaks, kuid samas on maakohus

vaidlustatud määruse teinud ilma tema seisukohta välja selgitamata.

35. Nii nähtub tsiviilasja toimikust, et 14.11.2016 avalduse menetlusse võtmise määruse

on kohus edastanud samal kuupäeval C.R-i e-postile (tlk 69), kuid pole selle

kättesaamise kohta saanud kinnitust. Kohtute infosüsteemi andmetel on C.R nimetatud

määruse kätte saanud 29.11.2016 ning seega lõppes avaldusele vastamiseks antud 14

päevane tähtaeg 13.12.2016. Maakohus on vaidlustatud määruse teinud 09.12.2016.

36. C.R-i kui korteriomaniku seisukoha väljaselgitamise vajalikkus nähtub mh

määruskaebusmenetluses tema poolt esitatud väidetest selle kohta, et X.G peab tasuma

korteriomandi säilitamisega seotud otseseid kulutusi ning temal kui korteriomanikul

on puudutatud isikult õigus nõuda kulude hüvitamist (tlk 139). Avalduse edasisel

menetlemisel tuleb maakohtul eeltooduga arvestada, teostada vastavad

menetlustoimingud ning anda korteriomandi omanikule võimalus oma väidete

tõendamiseks, selgitades ühtlasi välja omaniku õigused ja võimalikud kohustused

puudutatud isiku suhtes.

37. Vaidlustatud määruses on maakohus asunud seisukohale, et isikliku kasutusõiguse

kustutamine pole põhjendatud ning on X.G huvidega vastuolus, kuna kahjustab

puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve. Samas ei ole jälgitav, millest tulenevalt kohus

siseveendumuseni jõudis. Kohus on väljendanud kahtlust, et täna pole teada, kas

tulevikus on eestkostetaval pansionaadist vaja tagasi koju kolida või mitte ning

korteriomandi müügi korral kasutusõiguse kustutamisel ei oleks isikul õigust enam

korterisse tagasi minna. Seega on kohus piirdunud formaalselt sellega, et igal juhul

tuleb puudutatud isikule tagada isikliku kasutusõiguse säilitamine ja seeläbi õigus

elada kodus.

38. Tsiviilasja toimikus sisalduvatest eestkosteasutuse, puudutatud isikule määratud

esindaja ja ka avaldaja seisukohtadest tuleneb, et X.G halb tervislik seisund

tõenäoliselt ei võimalda tal ka edaspidi iseseisvalt hakkama saada ja on progresseeruva

loomuga. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks ei tule kohtu arvates selle asjaoluga

arvestada. Iseenesest võimaldab isiklik kasutusõigus AÕS § 227 lg 2 tulenevalt

elamusse majutada nii perekonnaliikmeid, kui ka isikuid, keda on vaja kasutaja isiku

eest hoolitsemiseks. Määrusest ei nähtu ka seda, et kohus oleks otsustuse tegemisel

sellise seadusest tuleneva võimalusega arvestanud või kaalunud, kas selle võimaluse

kasutamine oleks puudutatud isiku huvidele vastav. Määrusest ei nähtu üldse, et kohus

oleks otsustuse tegemisel analüüsinud, kas õiguse säilitamine on ikka puudutatud isiku

varaliste huvidega kooskõlas või mitte. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millised

on X.G kui korteriomandi kasutaja õigused ja kohustused.

39. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida maakohtu otsustuse

õigsust, kuna selle kujunemine ei ole jälgitav ning otsustuse tegemiseks tähtsust

omavad asjaolud on jäänud lõpuni välja selgitamata.

40. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul menetlusosalistelt nõuda tõendite

esitamist või koguda neid iseseisvalt, selgitamaks välja isikliku kasutusõiguse

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630

seadmise aluseks olevas notariaalaktis sisalduvad kokkulepped selle kohta, kas ja kui,

siis millised on X.G õigused ja kohustused seoses korteriomandi registriosa nr

XXXXXXXXX kasutamisega.

41. Eelkõige puudutab see küsimust, kes pidi pärast kinkelepingu sõlmimist ja alates

isikliku kasutusõiguse seadmisest tasuma korteriomandi kasutamise kulud. Juhul, kui

notariaalaktis vastavad kokkulepped puuduvad, tuleb maakohtul lähtuda sellest, kuidas

on eelnimetatud küsimus reguleeritud seadusandja poolt asjaõigusseaduse vastavate

sätetega. Juhul, kui peaks selguma, et korteriomandi kasutamisega seotud kulud tuleb

tasuda X.G-l, saab maakohus menetlusosaliste abil või omal algatusel välja selgitada

puudutatud isiku majandusliku seisundi, tegemaks kindlaks, kas isikliku kasutusõiguse

säilitamine on tema varaliste huvidega kooskõlas. Sealjuures tuleb maakohtul

arvestada, et korteriomanik C.R on määruskaebusele esitatud vastuses viidanud

võimalikele tekkinud kahjudele, kuid ei ole neid tõendanud.

42. Maakohtul tuleb eelnimetatud notariaalakti alusel välja selgitada ka see, kas

kinkelepingus võis sisalduda kokkuleppeid ja korteriomandi uuele omanikule

(kingisaajale) tulenevaid kohustusi kinkija (kasutaja) suhtes juhuks, kui kingisaaja

soovib kasutaja eluajal kasutusõiguse eseme võõrandada.

43. Maakohtul tuleb võimalusel kõrvaldada kahtlused seoses X.G võimaliku

tagasikolimisega kasutusõiguse esemeks olevasse korteriomandisse. Praegu ei nähtu

määrusest, mis põhjusel see kahtlus kohtul tekkinud ja lõpplahendi tegemisel alles

jäänud on. Selleks saab kohus vajadusel küsida selgitusi ja tõendeid nii puudutatud

isiku eestkostjalt kui eestkosteasutuselt.

44. Juhul, kui maakohus on ka pärast nimetatud asjaolude väljaselgitamist veendunud, et

isikliku kasutusõiguse kustutamine on X.G õiguste ja huvidega vastuolus, tuleb kohtul

TsMS § 465 lg 2 p 8 tulenevalt määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus

järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.

45. Täiendavalt märgib ringkonnakohus avalduse edasise menetlemisega seoses, et

maakohtul tuleb pärast asjaolude väljaselgitamist anda vajadusel avaldajale võimalus

oma nõuete täpsustamiseks. Olenevalt notariaalakti sisust võib kujuneda vajalikuks

kohtult nõusoleku taotlemine ka isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks, mitte ainult

(isikliku kasutusõiguse kande) kustutamiseks, kuna AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse

isiklikule kasutusõigusele nii reaalservituudi kui kasutusvalduse kohta sätestatut.

46. TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse

maakohtu otsustada.

47. Seoses menetluskulude jaotusega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et

menetluskulude jaotuse märkimisel tuleb maakohtu otsustus kõigi kulude osas

märkida määruse resolutsiooni. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määruse

resolutsioonist see, kelle kanda jäävad riigi õigusabi korras X.G-le määratud esindaja

kulud, kohtu otsustus sisaldub määruse põhjendustes.

48. Kuna ringkonnakohus ei tee menetlust lõpetavat lahendit, ei ole käesolev määrus

edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 3 (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14 p

11).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)