3-16-11/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-11

Haldusasi

X kaebus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit täitma

X 28.11.2015 teabenõuet

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit täitma X

28.11.2015 teabenõuet rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. märts 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

28.11.2015 esitas X Politsei- ja Piirivalveametile Põhja prefektuuri kaudu teabenõude

(tl 7) (edaspidi Teabenõue).

2. Politsei-ja Piirivalveamet saatis 03.12.2015 vastuse kaebaja teabenõudele, milles teatas,

et AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabenõude täitmisest (tl 8).

3.

04.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus, milles ta palub kohustada Politsei-

ja Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täitma X 28.11.2015

teabenõuet.

Kohus võttis 05.01.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja määras 31.01.2017 määrusega asja

lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et Politsei-ja Piirivalveameti keeldumine teabenõude täitmisest rikub

kaebaja õigust saada teavet avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

4.1. Kaebaja märgib, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 kohaselt on tal õigus saada teavet.

AvTS kohaselt on igaühel õigus saada Politsei-ja Piirivalveametilt teavet, välja arvatud

andmeid, mille valjastamine on seadusega keelatud.

Kaebaja leiab, et teate väljastamine väärteootsuste olemuse kohta ja väärteootsuse väljastamine

ei ole seadusega keelatud.

Kaebaja leiab, et AvTS § 20, § 23, § 17 kohaselt on teabevaldaja teabenõudele vastates

kohustatud kas väljastama nõutud teabe või siis keelduma teabenõude täitmisest.

03.12.2015 Politsei-ja Piirivalveamet edastas kaebajale vastuse teabenõudele (tl 8), milles

keeldus teabenõude täitmisest.

AvTS § 23 lg 2 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat

teavet ega tea, kes seda valdab, ning tal ei ole võimalik taotletava teabe valdajat kindlaks teha.

Kaebaja leiab, et kuna vastustaja ei ole teatanud, et ta ei valda taotletavat teavet, asub nõutud

teave vastustaja valduses.

Kaebaja leiab, et vastustaja keeldumine täita teabenõuet on seadusvastane ja sellega vastustaja

rikub avaliku teabe seadust ja kaebaja õigust saada teavet.

Kaebaja leiab, et väärteomenetluse seadustiku § 62 lõikes 2 nähakse ette, et kohtuvälises

menetluses

tehtud

otsuste

avalikustamine

toimub

samasugustel

tingimustel

nagu

kriminaalmenetluses tehtud otsuste avalikustamine (KrMS § 408¹ lg-d 2 ja 3), arvestades

kohtuvälise menetluse erisusi. Avaldamine VTMS § 62 lg 2 puhul tähendab eelkõige võimalust

ja luba tehtud otsuse avaldamiseks, s.h. kolmandale isikule.

Seega on seadusega lubatud Politsei-ja Piirivalveameti poolt J.Ž. ja D. M. suhtes tehtud

väärteootsuse avaldamine kaebajale ja vastustajal puudus seaduslik alus keelduda teabenõude

täitmisest.

Kaebuse esitaja leiab, et Politsei-ja Piirivalveamet oli VTMS § 62 lõikest 2 kohaselt kohustatud

väljastama kaebajale nõutud teavet.

4.2. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 545 eurot sh

riigilõiv summas 15 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 35-38).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja

hinnangul on 03.12.2015 vastuses teabenõude täitmisest keeldumine õiguspärane ja kooskõlas

avaliku teabe seadusega, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

5.1.

Vastustaja leiab, et vaidlustatud teabenõude täitmisest keeldumine on kooskõlas

kehtiva seadusega.

Vastustaja selgitab, et 03.12.2015 teabenõude täitmisest keeldumine on koostatud AvTS § 14

lg 2 ja § 23 lg 1 p 1 alusel. AvTS § 14 lg 2 kohaselt juhul, kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga

isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja

eesmärgi. Kaebaja teabenõudest ei selgunud seadusest tulenev teabele juurdepääsu alus

teabenõudes nimetatud kolmandate isikute kohta andmete väljastamiseks. Kuivõrd vastustajale

ei olnud teada, milline on kaebaja seaduslik alus ja eesmärk andmete saamiseks, siis kooskõlas

AvTS § 23 lg 1 p 1 vastustaja teabevaldajana teabenõude täitmisest, kuna sellist liiki taotletava

teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja kaebaja teabenõudjana ei olnud esitanud

taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Vastustaja märgib, et teabele juurdepääsu alusest ja

eesmärgist ei ole kaebaja vastustajat täiendavalt teavitanud.

5.2.

Vastustaja märgib, et talle teabenõude esitamine teiste isikute karistuse

olemasolu kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd karistusregistriga on kõigile loodud

võimalus teha ühtsetel alustel päring teiste isikute kohta.

01.01.2012 jõustunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 3 kohaselt on karistusregistri eesmärk

usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. Registrisse kantakse muuhulgas ka

kohtuvälise menetleja (sh vastustaja) jõustunud otsused karistuse määramise kohta

väärteoasjas. Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud

juhtudel. Igaühel on õigus saada registrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti (KarRS § 6 p 2,

§ 7 lg 1 ja § 15 lg 1).

Nii Justiitsministeerium, vastustaja kui ka meedia on 2011 detsembris avalikkust teavitanud, et

alates 01.01.2012 on avalikuks muutunud karistusregistrist võimalik teha päringuid teiste

isikute võimalike karistuste kohta nime ja isikukoodi olemasolul, seejuures ei ole vaja esitada

täiendavat selgitust või põhjendust. See tähendab, et igal isikul on võimalik ühtsetel alustel ja

tingimustel karistusregistrist http://www.rik.ee/et/karistusregister andmeid küsida ka teise isiku

kohta.

Arvestades karistusregistrist andmete väljastamise regulatsiooni puudub mõistlik selgitus, miks

tuleks vastustajal täita kaebaja 28.11.2015 teabenõue, kui teabenõude täitmise eeldus – AvTS

§ 14 lg 2 nõutav teabele juurdepääsu alus ei ole teabenõudja poolt täidetav. Vastustaja märgib,

et samal ajal on kaebajal võimalik küsida neid andmeid karistusregistrist, seejuures päringut

põhjendamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud oma

03.12.2015 vastusega kaebaja teabenõude täitmisest või mitte.

Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud teave talle väljastada, vastustaja vaidleb

kaebusele vastu ning leiab, et kuivõrd tegemist oli juurdepääsupiiranguga teabega, siis oli teabe

väljastamisest keeldumine õiguspärane. Lisaks on ette nähtud kindel kord, kuidas vastavaid

andmeid saab.

7. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 28.11.2015

teabenõude, milles palus väljastada järgmine teave: 1. Kas olid või ei olnud tehtud

väärteootsused 2015 ja 2014 aastatel J. Ž. suhtes isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx.

Juhul kui 2015 ja 2014 aastatel J. Ž. suhtes olid tehtud väärteootsused, siis palun need mulle

väljastada. 2. Kas olid või ei olnud tehtud väärteootsused 2015 ja 2014 aastatel D. M. suhtes

isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx. Juhul kui 2015 ja 2014 aastatel D. M. suhtes

olid tehtud väärteootsused, siis palun need mulle väljastada. X seletas teabenõudes, et tema

on xxxxxxxxxx korteriomandi kaasomanik ja seoses sellega temal on põhjendatud huvi

tutvuda väärteoasjade otsustega isikute suhtes, kes elavad korteriomandis (tl 7).

8. Avaliku teabe seaduse AvTS § 35 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud

teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe.

Sama paragrahvi sama lõike p 11 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 8 p 2, mis sätestab, et delikaatsed isikuandmed on

andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit

või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Kohus leiab eelpool märgitud regulatsiooni arvestades, et väärteo otsuse andmed on delikaatsed

isikuandmed, kuni asjas otsuse langetamiseni või menetluse lõpetamiseni. Seda kinnitab kohtu

arvates ka asjaolu, et peale väärteo asjas otsuse tegemist ja selle jõustumist on kolmandatel

isikutel võimalik sellega karistusregistri vahendusel tutvuda.

Samuti kohaldatakse väärteootsustele nagu ka kaebaja õigesti viitab nende avalikustamisel

vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2, mille kohaselt kohtuvälises

menetluses tehtud otsuse avaldamine on pärast otsuse tegemist lubatud kriminaalmenetluse

seadustiku § 4081 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse

erisusi.

Kohus leiab, et samas teeb kaebaja VTMS § 62 lg 2 eksliku järelduse, et vastustaja oleks

kaebajale pidanud väljastama tema palutud teabe. VTMS-i viidatud paragrahvist ei tulene

vastustajale kohustust kolmandatele isikutele teavet edastada.

Kohus märgib, et kaebaja on käesoleval juhtumil jätnud tähelepanuta karistusandmete

avalikustamise suhtes olulise tähtsusega Kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 1, kus

selgitatakse,

et

„jõustunud

kohtuotsus…avalikustatakse

selleks

ettenähtud

kohas

arvutivõrgus…“.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastustajale teabenõude esitamine teiste isikute karistuse

olemasolu kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd tulenevalt vastavast eriseadusest on kohaks, kus

jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused avalikustatakse, karistusregister. Just karistusregistri

seadusega, mis on eriseaduseks avaliku teabe seaduse suhtes karistusandmete osas, on kõigile

isikutele KarRS-is sätestatud tingimuste täitmise korral loodud võimalus teha ühtsetel alustel

päring teiste isikute karistusandmete kohta.

Karistusregistri seaduse (KarRS) § 3 kohaselt on karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe

andmine isiku karistusandmete kohta. Registrisse kantakse muuhulgas ka kohtuvälise menetleja

(sh vastustaja) jõustunud otsused karistuse määramise kohta väärteoasjas (KarRS § 6 p 2).

Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel on

õigus saada registrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti (KarRS § 6 p 2, § 7 lg 1 ja § 15 lg

1). Seega on seadusandja poolt loodud karistusandmete saamiseks erikord, mida tuleb järgida

ja teistelt riigiasutustelt, kes samuti võivad vastavat teavet vallata samade andmete küsimine ei

ole põhjendatud. Kohus märgib ka , et vastavalt AvTS § 2 lg 1 p 2 sätestab AvTS piiratud

juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega

reguleerimata osas. Juurdepääs karistusregistrisse kantud väärteootsustele on reguleeritud

KarRS-is ja osaliselt ka VTMS ja kriminaalmenetluse seadustikus, mis on selles osas

eriseadused AvTS suhtes ja kaebajal tuleb soovitud andmete saamiseks pöörduda

karistusregistri poole.

Analoogia korras märgib kohus, et samamoodi ei ole põhjendatud näiteks küsida maakohtult

teabenõude korras kinnistusraamatu või äriregistri andmeid, kuigi kohtul on neile juurdepääs,

sest isikutele on ette nähtud kindel kord, kuidas kinnistusraamatust andmeid saadakse.

9. Kohus leiab, et kaebaja on kaebuses õigesti viidanud AvTS § 15 lg 2, mille kohaselt

teabevaldaja ametnik või töötaja on kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude

esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate

võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel.

Vastustaja ei ole antud põhimõtet oma 03.12.2015 vastuses järginud. Alles vastuses

kohtukaebusele on vastustaja selgitanud, et igal isikul on võimalik ühtsetel alustel ja tingimustel

karistusregistrist http://www.rik.ee/et/karistusregister andmeid küsida ka teise isiku kohta.

Seega on vastustaja jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse 03.12.2015 vastuses täitmata,

millest tulenevalt on vastustaja käitunud õigusvastaselt. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks miks

vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebajale oma 03.12.2015 selgitada, kust kaebaja küsitud

teabenõudele vastavalt seadusele vastuse saab.

Käesolevas asjas ei ole kaebaja kohtule esitanud eraldi vastustaja toimingu õigusvastasuse

tuvastamise nõuet ja selleks puudub ka kohtu arvates põhjus (põhjendatud huvi), sest

käesolevaks ajaks on kaebaja tegelikult oma kaebuse eesmärgi saavutanud, kuivõrd talle on

vastustaja poolt selgitatud, kust kaebaja tema poolt soovitud teabe saab.

10. Kuivõrd kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus, siis tuleb kaebus jätta

rahuldamata. Isikute karistusandmete saamise kohta on seadusandja poolt kehtestatud erikord

karistusregistri seadusega. Seega ei saa kohus vastustajat kohustada kaebaja poolt palutud

andmete väljastamiseks, vaid kaebajal tuleb järgida üldist korda ning teha vastavad päringud

karistusregistrist.

11. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik