Legislator Case Law & Legislation
3-16-2681/15 AI generated

3-16-2681/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2681/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse esitaja esitas 22.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 12-13), milles pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest.

Legislator headnote

AI generated

3-16-2681/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruskaebuse esitaja esitas 22.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 12-13), milles pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest.

Keywords

AI generated
intention to appropriate leave on personal grounds unreasonableness of expulsion defect of consent constitutional requirement plea of constitutional grievance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2681

Haldusasi

Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla poolt Artemi

Kurvitsa kohta koostatud iseloomustuse tühistamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Artemi Kurvitsa määruskaebus

määruskaebuste esitaja Artemi Kurvits

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 22.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 12-13), milles

viitab Viru Vangla ametnike väidetavale kuritegelikule tegevusele ja asjaolule, et on korduvalt

pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest.

Seejärel selgitas määruskaebuse esitaja, et 25.07.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtusse

materjalid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Materjalides hulgas on

iseloomustus, milles esinevad valed väited. Nimetatud asja suhtes esitas ta vanglale vaide.

Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse.

2. Tartu Halduskohus tagastas 06.01.2017. a määrusega (tl 14-15p) määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse

puudumise tõttu ja jättis menetlusabi taotluse ning riigi õigusabi taotluse tähelepanuta.

Halduskohus märkis, et vaatab HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud

kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda. Sisuliselt on

määruskaebuse esitaja esitanud kaebuse tema kohta koostatud iseloomustuse tühistamiseks ja

asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Vangla jättis määruskaebuse esitaja vaide läbi

vaatamata ja tagastas, kuna tegemist ei ole haldusaktiga. Iseloomustuse puhul on tegemist

inimese isikuomadustele antava hinnanguga, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku

õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamine on üks

menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu

sooritamisele ehk materjalide kohtule esitamisele. Tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks

HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Samuti ei saa määruskaebuse esitaja nõuda uue

iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist.

Halduskohus kontrollis, kas antud juhul oleks võimalik määruskaebuse esitajat suunata mõnd

muud liiki kaebust esitama, milledeks jääb HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebus õigusvastasuse

tuvastamise ja hüvitamise nõudes. Halduskohus selgitas, et tingimisi enne tähtaega vabastamise

menetluses on võimalik isikul juhtida maakohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning

esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Samuti on tulenevalt

kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lõikest 1 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool

halduskohtumenetlust. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad rikkuda isiku

õigusi eelkõige siis, kui kohus nendele tuginedes langetab ebaõige otsustuse. Lisaks saab

käesolevas asjas järeldada, et iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise

võimaluse tõttu ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa vaidlusalune iseloomustus

kaebuses väidetud viisil määruskaebuse esitaja isikuõigusi vahetult rikkuda. Kui aga kohtud

vaatamata eelpoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad sellegipoolest

ebatäpsele iseloomustusele, on võimalik, et kahju on tekitatud juba kohtu tegevusega.

Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 alusel. Antud

säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime

pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleval juhul puudub vähimgi alus niisuguse võimaluse

eeldamiseks, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega

puudub määruskaebuse esitajal tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lg-test 2 ja 3 tulenevalt

kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja käsutuses on

olnud tõhusad õiguskaitsevahendid ning võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu.

Halduskohus jõudis järelduseni, et kaebeõiguse puudumine on käesolevas asjas ilmselge ega

vaja täiendavat selgitamist asja sisulisel läbivaatamisel. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebus kuulus tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, jäi

rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel – asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebus kuulus

tagastamisele, jäi määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tähelepanuta.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 12.01.2017 Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määruse peale

määruskaebuse (tl 23), milles palub tühistada halduskohtu määruse ja vaadata kaebus läbi

koos juriidilise menetlusabi osutamisega.

Määruskaebuse esitaja sõnul on ta peaaegu viis aastat esitanud kaebusi Viru Vangla omavoli

peale, aga ühtegi kaebust ei ole efektiivses vormis läbi vaadatud. Määruskaebuse esitaja palub

tunnistada halduskohtu määrus diskrimineerimise faktis kehtetuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a

määruse muutmata. Ükski määruskaebuses toodud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses esile

toonud ühtki uut käesoleva menetlusega seonduvat asjaolu, puudub vajadus halduskohtu

põhjendustele midagi lisada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits