3-16-2681/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja esitas 22.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 12-13), milles pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest.
Legislator headnote
AI generated3-16-2681/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruskaebuse esitaja esitas 22.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 12-13), milles pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
21.02.2017, Tartu
Haldusasja number
3-16-2681
Haldusasi
Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla poolt Artemi
Kurvitsa kohta koostatud iseloomustuse tühistamise
nõudes
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Menetlusosalised
Artemi Kurvitsa määruskaebus
määruskaebuste esitaja Artemi Kurvits
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja esitas 22.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 12-13), milles
viitab Viru Vangla ametnike väidetavale kuritegelikule tegevusele ja asjaolule, et on korduvalt
pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest.
Seejärel selgitas määruskaebuse esitaja, et 25.07.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtusse
materjalid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Materjalides hulgas on
iseloomustus, milles esinevad valed väited. Nimetatud asja suhtes esitas ta vanglale vaide.
Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse.
2. Tartu Halduskohus tagastas 06.01.2017. a määrusega (tl 14-15p) määruskaebuse esitaja
kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse
puudumise tõttu ja jättis menetlusabi taotluse ning riigi õigusabi taotluse tähelepanuta.
Halduskohus märkis, et vaatab HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud
kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda. Sisuliselt on
määruskaebuse esitaja esitanud kaebuse tema kohta koostatud iseloomustuse tühistamiseks ja
asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Vangla jättis määruskaebuse esitaja vaide läbi
vaatamata ja tagastas, kuna tegemist ei ole haldusaktiga. Iseloomustuse puhul on tegemist
inimese isikuomadustele antava hinnanguga, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku
õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamine on üks
menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu
sooritamisele ehk materjalide kohtule esitamisele. Tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks
HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Samuti ei saa määruskaebuse esitaja nõuda uue
iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist.
Halduskohus kontrollis, kas antud juhul oleks võimalik määruskaebuse esitajat suunata mõnd
muud liiki kaebust esitama, milledeks jääb HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebus õigusvastasuse
tuvastamise ja hüvitamise nõudes. Halduskohus selgitas, et tingimisi enne tähtaega vabastamise
menetluses on võimalik isikul juhtida maakohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning
esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Samuti on tulenevalt
kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lõikest 1 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise
määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool
halduskohtumenetlust. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad rikkuda isiku
õigusi eelkõige siis, kui kohus nendele tuginedes langetab ebaõige otsustuse. Lisaks saab
käesolevas asjas järeldada, et iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise
võimaluse tõttu ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa vaidlusalune iseloomustus
kaebuses väidetud viisil määruskaebuse esitaja isikuõigusi vahetult rikkuda. Kui aga kohtud
vaatamata eelpoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad sellegipoolest
ebatäpsele iseloomustusele, on võimalik, et kahju on tekitatud juba kohtu tegevusega.
Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 alusel. Antud
säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime
pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleval juhul puudub vähimgi alus niisuguse võimaluse
eeldamiseks, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega
puudub määruskaebuse esitajal tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lg-test 2 ja 3 tulenevalt
kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja käsutuses on
olnud tõhusad õiguskaitsevahendid ning võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt
perspektiivitu.
Halduskohus jõudis järelduseni, et kaebeõiguse puudumine on käesolevas asjas ilmselge ega
vaja täiendavat selgitamist asja sisulisel läbivaatamisel. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS
§ 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebus kuulus tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, jäi
rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel – asjaoludest
tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebus kuulus
tagastamisele, jäi määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tähelepanuta.
3. Määruskaebuse esitaja esitas 12.01.2017 Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määruse peale
määruskaebuse (tl 23), milles palub tühistada halduskohtu määruse ja vaadata kaebus läbi
koos juriidilise menetlusabi osutamisega.
Määruskaebuse esitaja sõnul on ta peaaegu viis aastat esitanud kaebusi Viru Vangla omavoli
peale, aga ühtegi kaebust ei ole efektiivses vormis läbi vaadatud. Määruskaebuse esitaja palub
tunnistada halduskohtu määrus diskrimineerimise faktis kehtetuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a
määruse muutmata. Ükski määruskaebuses toodud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses esile
toonud ühtki uut käesoleva menetlusega seonduvat asjaolu, puudub vajadus halduskohtu
põhjendustele midagi lisada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits