1-17-1225/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1225 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Kriminaalasi B.G süüdistus KarS §

1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2017. a otsus, kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav

Prokurör

B.G (ik: XXX elukoht X ); XX; kriminaalkorras karistatud, viimati 15. oktoobril 2014.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p

7,8,9 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes ennetähtaegselt katseajaga kuni 27.

märtsil . Tõkend: 2016

ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 1. veebruaril 2017. Abiprokurör Pille Juhkov

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata B.G apellatsioon ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2017. a otsusega tunnistati kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete kohaselt KarS § 4231 järgi süüdi B.G, keda karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse alguseks arvati 1. veebruar 2017.

Sama otsusega mõisteti B.G-lt välja menetluskuludena 352,50 eurot sundraha ja 48 eurot tasu riigi õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati B.G tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul.

2. Maakohus tuvastas, et süüdistatav, prokurör ja kaitsja on sõlminud 2. veebruaril 2017 kokkuleppe. Maakohus veendus istungil, et süüdistatav B.G on kokkuleppest aru saanud, ta on selles väljendanud oma tõelist tahet ning ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus leidis, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3. Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud süüdistatav B.G, kes taotleb otsuse tühistamist. B.G märgib, et kokkuleppele alla kirjutades oli ta segaduses ja soovis kiiresti kõik korda saada. Karistusena taotleb B.G vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse.

Apellatsioonis ringkonnakohtule on märgitud vaid, et B.G oli kokkuleppele alla kirjutades segaduses ning soovis kiiresti kõik korda saada. Apellatsioonis ei ole viiteid selle kohta, et kokkuleppele alla kirjutamine pole olnud B.G vaba ja tõelise tahte väljendus. Näiteks, et B.G oleks sunnitud kokkuleppele alla kirjutama O või oleks selleks kasutatud pettust. n

piisavalt mõistlik alus eeldada, et B.G täiskasvanud inimesena on olnud teadlik oma allkirja tähendusest ning sellest, et puudub võimalus allkirja igal enesele sobival hetkel tagasi võtta (RKKK 3-1-1-6-07, p 6). Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS

9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg s 4 sätestatud

- aluste puudumise tõttu jätta B.G kaebus läbi vaatamata.

6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § st 390, § 326 lg 2 p st 3 ja § 318 lg - - -st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/