Legislator Case Law & Legislation
1-15-9191/22 AI generated

1-15-9191/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-9191/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõisteti Dmitri Besstšastnõi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

Legislator headnote

AI generated

1-15-9191/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõisteti Dmitri Besstšastnõi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-9191

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 24. jaanuari 2017

määrus Dmitri Besstšastnõi (ik 37902102239) vangistuse

täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dmitri Besstšastnõi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõisteti Dmitri Besstšastnõi süüdi KarS § 121 lg 2

p 2,3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1

aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele

pööramata, kui D. Besstšastnõi täidab 3 aastase katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 21

ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.12.2015.

2. 16. jaanuaril 2017 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata

D. Besstšastnõi karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtuotsuse alusel määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati D.

Besstšastnõile Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta 11

kuud ja 21 päeva vangistust täitmisele.

4. Maakohus tuvastas, et D. Besstšastnõi on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust

mitte tarvitada alkoholi. D. Besstšastnõi poolt nimetatud kohustuse mittetäitmise põhjuseid ei

pidanud maakohus mõjuvaks. Isikul ei olnud kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmiseks

objektiivseid takistusi. D. Besstšastnõi antud selgitustest ei nähtu, et ta oleks astunud mingeid

reaalseid samme, mis võimaldaksid tal ettenähtud kohustusi korrektselt täita. D. Besstšastnõi on

oma käitumisega näidanud, et ta ei võta mõistetud tingimisi karistust tõsiselt.

5. Võttes arvesse rikkumiste tõsidust ning korduvust, leidis maakohus, et D. Besstšastnõi lubadused

selle kohta, et ta ei hakka enam tarvitama alkoholi, on paljasõnalised ja ebaveenvad. Talle on

juba tehtud kaks kirjalikku hoiatust, ta on läbinud ravikuuri (18.12.2015 paigaldati

hooldusalusele alkoholivastane preparaat „Esperaal“ kehtivusega 1 aasta 6 kuud) ning sotsiaalabi

programmi „Eluviisitreening“, kuid see ei ole D. Besstšastnõi käitumist mõjutanud. Samuti ei ole

tema poolt rikkumiste toimepanemist ära hoidnud perekonna olemasolu.

6. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et esinevad alused vangistuse täitmisele pööramiseks,

kuna kõik leebemad meetmed on ennast ammendanud. Hooldusalune hoiab kohtuotsuse

täitmisest tahtlikult kõrvale ega ole teinud mingeid jõupingutusi talle pandud kohustuse

täitmiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Besstšastnõi, kes taotleb Viru Maakohtu määruse

tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.

8. D. Besstšastnõi on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja maakohtu

poolt tehtud järeldused on alusetud. Maakohus on ekslikult teinud järelduse, et kõik leebemad

meetmed on ennast ammendanud ja D. Besstšastnõi hoidub kohtuotsuse täitmisest tahtlikult

kõrvale.

9. D. Besstšastnõi teeb pingitusi oma eluviisi ja käitumise muutmiseks. Seda tõendab asjaolud, et ta

on korralikult täitnud ülejäänud kohtuotsuse alusel määratud kohustused ja ei hoia nende

täitmisest kõrvale: ta elab elukohana märgitud aadressil, ilmub korralikult kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja allub

kriminaalhooldaja kontrollile. Samuti täidab ta KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 järgi ettenähtud

kohustusi - ei oma ja ei tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja osaleb

sotsiaalabiprogrammis.

10. D. Besstšastnõi tunnistab, et ta tarvitas alkoholi, kuid mitte suurtes kogustes ja on andnud selle

kohta selgitusi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta teeb pingutusi selleks, et täita kohustust

mitte tarvitada alkoholi. Seda tõendab ta sellega, et paigaldas alkoholivastase preparaadi

„Esperaal“ kehtivusega 1 aasta ja 6 kuud ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Pärast preparaadi „Esperaal“ paigaldamist ei tarvitanud ta alkoholi 7 kuud. Seetõttu on võimalik

seostada alkoholi tarvitamise episoodid sellega, et paigaldatud preparaat „Esperaal“ ei ole

piisavalt efektiivne 7 kuu möödumisel ning D. Besstšastnõi ei ole selles süüdi. D. Besstšastnõi

pöördub arsti juurde konsultatsioonile ja vahetab välja alkoholivastase preparaadi või selle

preparaadi kasutamise viisi.

11. D. Besstšastnõi on seisukohal, et kolm alkoholitarvitamise episoodi ühe aasta jooksul ei ole

piisav selleks, et temale mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna ta on täitnud teisi

kohtuotsusega pandud kohustusi korralikult. Samuti leab D. Besstšastnõi, et karistuse saab

täitmisele pöörata juhul, kui on tegemist on tahtliku kõrvalehoidumisega. D. Besstšastnõi

hinnangul ei ole aga käesolevas asjas vastavat tahtluse esinemist tõendatud.

12. Riigikohus on öelnud, et VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Võttes arvesse

eespool toodud asjaolusid, siis ei ole karistuse täitmisele pööramine antud juhul piisavalt

põhjendatud ja on vastuolus vanglakaristuse eesmärkidega. D. Besstšastnõi ei riku õiguskorda, ei

pane toime kuritegusid ja väärtegusid ja teeb pingutusi eluviisi parandamiseks.

13. Samuti tuleb arvestada ka seda, et D. Besstšastnõi ülalpidamisel on viis alaealist last ja tema

elukaaslane on rase. D. Besstšastnõi töötab ja toetab lapsi. Juhul kui kohus pöörab karistuse

täitmisele, siis kõik tema alaealised lapsed jäävad ülapidamiseta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

14. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Besstšastnõi karistus tuleb täitmisele pöörata.

Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita

käitumiskontrolli nõudeid. D. Besstšastnõile on selgitatud 08.01.2016 toimunud esmasel

kohtumisel põhjalikult tema õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi

kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. D. Besstšastnõi kinnitas oma

allkirjaga, et ta on õiguste ja kohustustega tutvunud ning et need on talle arusaadavad.

16. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et politsei teavitas kriminaalhooldusametnikku kahel korral

sellest, et D. Besstšastnõil on tuvastatud alkoholijoove (06.07.2016 ja 22.12.2016) ning ühel

korral ilmus D. Besstšastnõi kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele alkoholijoobes

(06.12.2016). Asjaolu, et D. Besstšastnõi on täitnud teisi temale kohtuotsuse alusel määratud

kohustusi, ei muuda olematuks asjaolu, et ta rikkus mitmel korral KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud

kohustust.

17. Isikut ei ole hoidnud alkoholitarvitamisest talle paigaldatud pereparaat „Esperaal“ ega sõltlastele

mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Isik väidab ise, et paigaldatud preparaat

ei ole olnud piisavalt efektiivne, milles D. Besstšastnõi ei ole süüdi. D. Besstšastnõi lubab

pöörduda arsti juurde konsultatsioonile ja vahetada välja alkoholivastase preparaadi. Enda

käitumise vabandamine erinevate probleemidega näitab pigem ennastõigustavat suhtumist ning

piisava motivatsiooni puudumist selleks, et vajalikke muudatusi ellu viia.

18. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhooldusametnik on isikut kahel korral juba kirjalikult

hoiatanud, kuid see ei ole ära hoidnud D. Besstšastnõi poolt alkoholitarvitamise keelu rikkumist.

Karistuse täitmisele pööramist ei muuda ka asjaolu, et D. Besstšastnõil on ülalpidamisel viis

alaealist last ja tema naine on rase. Olles teadlik tulevase lapse sünnist, jätkas süüdlane enda

varasemat käitumislaadi ning võttis teadliku riski, et tal tuleb tulevikus asuda vanglakaristust

kandma.

19. Seega saab öelda, et isikul on olnud piisavalt aega oma alkoholisõltuvusega tegelemiseks, kuid

isik asus reaalset huvi selleks üles näitama alles siis, kui teda ähvardas talle mõistetud tingimisi

karistuse täitmisele pööramine. D. Besstšastnõile oli tagatud vajalik abi kriminaalhooldaja ja

sotsiaalprogrammi suunamise läbi, puudu jäi vaid tahtest muutuda. D. Besstšastnõi on teadlik

enda alkoholisõltuvusest, kuid tegelikkuses ei ole tarvitusele võtnud selliseid abinõusid, et

sõltuvusest vabaneda ja on jätkanud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste

rikkumist. Veenev ei ole ka tema lubadus pöörduda arsti juurde konsultatsioonile ja vahetada

välja alkoholivastane preparaat või selle preparaadi kasutamise viis, sest eelnevad taolised

abinõud ei ole teda võõrutanud alkoholi jätkuvast tarbimisest.

20. Eelnevast järeldub, et D. Besstšastnõi ei ole motiveeritud enda eluviisi muutma. Seega saab

väita, et süüdlane ei suhtu katseaja tingimuste täitmisesse tõsiselt. Eirates kohustust mitte

tarvitada alkoholi, näitas D. Besstšastnõi üles ükskõiksest suhtumist õiguskorda ja siin

kehtivatesse reeglitesse. Järelikult tuleb D. Besstšastnõile mõistetud karistus pöörata täitmisele.

21. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et

Viru Maakohtu 24.01.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus