3-15-2302/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2302

Haldusasi

Hannes Laasi kaebus Tartu Vangla 13.07.2015. a

käskkirja nr 6-2/916 ja 08.09.2015. a vaideotsuse nr 1-

11/486-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Hannes Laasi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Hannes Laas

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hannes Laasi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17. juuni 2016. a otsus muutmata.

2. Jätta H. Laasi menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebuse

esitamise viimane päev on 23. märts 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 13. juuli 2015 käskkirjaga nr 6-2/916 määrati Hannes Laasile 11.

juunil 2015 vanglateenistuse ametniku majandustöödele asumise kohta antud

seaduslikule korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus.

2. Hannes Laas esitas käskkirja nr 6-2/916 peale 10. augustil 2015 vaide, milles palub

käskkirja tühistada. Tartu Vangla jättis 8. septembri 2015 vaideotsusega nr 1-11/486-2 H. Laasi

vaide distsiplinaarmenetluse käskkirja tühistamiseks rahuldamata.

3. Hannes Laas esitas 13. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Tartu Vangla 13. juuli 2015 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/916 ja

8. septembri 2015. a vaideotsuse nr 1-11/486-2.

Kaebuse kohaselt on vaidlus selles, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada mistahes

Tartu Vangla poolt pakutavatel majandustöödel. Kaebaja on keeldunud tööle asumast valu tõttu

õlas ja paremal rindkeres, kuid kaebaja töövõimelisust on pärast tööle asumise korralduse

andmist hinnanud vanglaametnik, kes ei oma selleks erialaseid teadmisi. Eelnevalt on kaebaja

sama probleemiga pöördunud arstide poole ja teostatud on MRT uuring, kuid kaebaja pole

tööleasumise korralduse andmiseni saanud tagasisidet, kas töötamine on lubatud. Lisaks on

kaebajal etteheiteid arstide tegevusele uuringute teostamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 21. septembri 2015 määrusega H. Laasi kaebuse

erinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. H. Laas kõrvaldas puudused ning esitas 30.

septembril 2015 kaebuse lisa, milles juhib kohtu tähelepanu kaebaja tervisekaardi

väljavõtetele ajavahemikul 15. novembrist 2014 kuni 15. septembrini 2015.

5. Tartu Vangla ei nõustu 26. oktoobri 2015 vastuses kaebusega ja palub selle jätta

rahuldamata.

Kooskõlastus H. Laasi majandustöödele määramiseks on antud Tartu Vangla meditsiiniosakonna

juhataja poolt pärast perearstiga konsulteerimist 2. juunil 2015. Kaebajal on kaebused parema

õlaga olnud ka varasemalt, kuid pole olnud põhjendatud kaebaja tööst vabastamine. Kaebaja ei

ole pöördunud vangla poole seoses oma tervise halvenemisega. Pärast tööle asumise korralduse

saamist ei soovinud kaebaja valuvaigisteid, ei taotlenud meditsiinitöötaja kutsumist ega

meditsiiniosakonda viimist. Kaebaja on viidanud, et pärast vabanemist asub tööle ehitajana, mis

nõuab oluliselt suuremat pingutust kui vanglas tehtavad majandustööd.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsusega jäeti H. Laasi kaebus rahuldamata.

Vaidluses vajab lahendamist asjaolu, kas kaebaja oli kohustatud talle määratud töökohustusi

täitma või mitte. Kaebaja oli 4. juuni 2015. a käskkirjaga määratud vangla majandustöödele

abitöölise ametikohale ajavahemikul 10. juunist 31. septembrini 2015. Asja materjalide kohaselt

on kaebaja töövõimelisust enne tööle määramise käskkirja välja andmist hinnanud arst ning

kaebaja tervislikust seisundist lähtuvalt eritingimusi töötingimuste ega tööülesannete osas temale

näidustatud ei olnud. Ettekande distsiplinaarmenetluse algatamiseks on teinud tööle asumise

korralduse andnud vanglaametnik, kaebaja on korralduse täitmisest ja selle kohta selgituste

andmisest keeldunud ning teda on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest.

7. Kuna ei esinenud kaebaja tervislikust seisundist tulenevaid vastunäidustusi

koristustöödele asumisel ja kinnipeetav on põhjendamatult eiranud töökohustust, on

tuvastatud H. Laasi teo õigusvastasus. Seega on H. Laasile distsiplinaarkaristuse

määramine seoses töökohustuste mittetäitmisega õiguspärane.

8. Kaevatav 13. juuli 2015. a käskkiri nr 6-2/916 on õiguspärane, vastab

haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, on motiveeritud ning üheselt selge ja

mõistetav; haldusaktist nähtuvalt on hinnatud töökohustuse eiramise asjaolusid ning

karistuse määramise otstarbekust ja kaebaja varasemat käitumist. Haldusakt on välja

antud selleks pädeva isiku poolt, menetlusnormide rikkumist ei ole tuvastatud.

9. Samuti on õiguspärane 8. septembri 2015. a vaideotsus nr 1-11/486. Kaebaja ei ole välja

toonud ühtki asjaolu, mis oleks aluseks vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsuse vaidlustamisel on

kaebaja viidanud samadele asjaoludele, mis käskkirja vaidlustamiselgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Hannes Laas esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega

tühistada vaidlusalused haldusaktid.

10.1

. Asjakohaste materjalidega ega tõenditega ei ole seni arsti poolt kindlaks tehtud kaebaja

töövõimelisus. Kaebaja on küll käinud arsti juures 27. mail 2015 s.o. enne tööle asumise

korralduse andmist, kuid visiidil ei tehtud kindlaks ega tuvastatud tema töövõimelisust.

Halduskohus on põhjendamatult kõrvale jätnud kohtule esitatud meditsiinikaardi väljavõtted ja

jätnud arvestamata, et tegemist oli terviseprobleemiga, mis väljendus oluliselt enne 11. juuni

2015. a tööle asumise korraldust ning asunud ise hindama kaebaja töövõimelisust korralduse

andmise ajal.

10.2

. Arst oleks pidanud kaebaja tervislikku seisundit hindama vahetult pärast tervislikel

põhjustel tööle asumisest keeldumist. Kaebajat arsti juurde ei viidud ning selle asemel hindas

kaebaja võimekust tööd teha vanglateenistujast valvur, kellel puudub selleks pädevus.

10.3

. Kaebaja õlavarre kohta antud kahe kirurgi, perearsti ja meditsiiniosakonna juhataja

hinnangud on kujundatud valest õla osast tehtud uuringu alusel, mistõttu ei ole tegemist

adekvaatse hinnanguga kaebaja terviseseisundile.

10.4.

Halduskohus on keeldunud kohtuistungi korraldamisest, kuigi kaebaja on seda soovi

halduskohtule põhjendanud. Asja lahendamine kohtuistungil oli vajalik tingituna vastustaja

vastuolulistest seisukohtadest ja vaidlusalustest haldusaktidest.

11. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17. juuni 2016. a otsus muutmata.

Apellant määrati tööle 4. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/109 ja enne seda tehti arsti poolt

kindlaks apellandi võimelisus teha tööd. Kaebajale on võimaldatud erinevaid meditsiiniteenuste

osutajate vastuvõtte ning tema tervislik seisund kajastus tervisekaardil, millega oli võimalik

kaebaja tervislikule seisundile hinnangut andes arvestada.

Valvuril puudub tõesti pädevus hinnata kinnipeetava tervislikku seisundit, kuid ta saab

objektiivsete näitajate pinnalt hinnata, kas tervislik seisund takistab töö tegemist või mitte.

Kaebaja ei ole pärast tööle asumise korraldust nõudnud valuvaigisteid või meditsiinitöötaja

vastuvõttu, mistõttu võib järeldada, et tegemist ei olnud tegelikkusele vastava

terviseprobleemiga.

Kinnipeetav käib regulaarselt spordisaalis jalgpalli mängimas ning tingimisi enne tähtaega

vabanemise menetluses on kinnitanud, et asub vabanedes tööle ehitajana, mistõttu ei ole usutav,

et tema tervislik seisund ei võimaldaks teha kergemaid koristustöid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega põhjendatult Hannes Laasi kaebus

rahuldamata jäetud. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud, kas kaebaja oli kohustatud talle

määratud töökohustusi täitma või mitte ning põhjendanud, missuguste tõendite alusel on jõutud

järeldusele, et kaebaja on õigusvastaselt tööle asumisest keeldunud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lgle 4 halduskohtu

põhjendusi siinkohal ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kaebaja poolt korralduse täitmisest keeldumise

õigusvastasuse tuvastamisel asunud hindama kaebaja töövõimelisust. Ringkonnakohus

apellandiga ei nõustu. Haldusasja toimikust nähtuvalt on Tartu Vangla meditsiiniosakonna

juhatajalt Piret Koolilt 2. juunil 2015 palutud kooskõlastust kinnipeetava kerge osakoormusega

majandustööle määramiseks (tl 61) ning samal kuupäeval on tööle määramine kooskõlastatud.

Kinnipeetava majandustööle määramise käskkiri nr 6-3/109 on välja antud 4. juunil 2015 (tl 60).

H. Laas on käskkirjaga tutvunud 5. juunil 2015 (tl 60 pöördel) ning ei ole seda vaidlustanud,

kuigi on 9. juunil 2015 taotlenud käskkirja peatamist (tl 40). Majandustööle määramise

käskkirjast ega kooskõlastusest ei nähtu töötamisel eritingimusi. Eelnevast tulenevalt ei ole

ringkonnakohtu hinnangul halduskohus asunud ise kaebaja tervislikku seisundit hindama, vaid

on asunud seisukohale, et haldusasjas kogutud tõenditest ei ilmne, et tervislikel põhjustel kaebaja

ei oleks olnud võimeline töötama.

14. Kaebaja on esitanud halduskohtule väljavõtte oma meditsiinikaardist ajavahemikul 15. november

2014 kuni 15. september 2015, millega arvestamata jätmist halduskohtule apellatsioonkaebuses

ette heidetakse. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et meditsiinikaardi väljavõttelt nähtuvalt on

tegemist enne 11. juunit 2015 aktualiseerunud probleemiga. Samuti nähtub väljavõttelt, et

kaebaja on õlavigastust puudutavate pöördumistega käinud erinevate arstide vastuvõtul ja ta on

suunatud nii röntgen- kui MRT uuringutele. Lisaks on 27. märtsil 2015 kaebaja vabastatud tööle

minemise kohustusest ehk tehtud tema jaoks soodne otsus seni kuni selguvad MRT uuringu

tulemused. MRT uuring on toimunud 1. juunil 2015 (tl 61) ja meditsiinikaardil on tehtud vastav

sissekanne 10. juunil 2015, milles kinnitatakse kaebaja võimelisust asuda tööle. Kaebaja on

meditsiinikaardi kohaselt olnud regulaarselt arstide järelevalve all ja tema kaebusi tervisliku

seisundi kohta ei ole jäetud tähelepanuta. Ringkonnakohtul puudub väljavõtte alusel põhjus

kahelda, et erinevad arstid on objektiivsetele asjaoludele tuginedes jõudnud järeldusele, et

kaebaja on töövõimeline.

15. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib

vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (RKHKo 15. detsembrist 2010

nr 3-3-1-53-10, p 9; RKHKo 21. detsembrist 2010 nr 3-3-1-69-10, p 9; RK erikogu määrus

7. aprillist 2011 nr 3-3-4-1-11, p 9). HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Seega ei kuulu vaidlus tervishoiuteenuse

osutamise kvaliteedi ja diagnoosi määramise üle s.t vaidlus selle üle, kas uuring kaebaja õlast on

tehtud õigest või valest kohast, halduskohtu pädevusse.

16. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks arst. Riigikohus on

asunud seisukohale, et kuigi VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt on arstil VangS § 37 lg 2 p-s 3

nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus, siis olukorras, kus arst

on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu

terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile

hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22. jaanuarist 2015 nr 33153-14,

p-d 15 ja 16).

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja tervislikku seisundit tööle asumise korralduse

täitmisest keeldumisel hinnanud vanglateenistujast valvur. Valvuri ettekande kohaselt (TL 21) on

kaebaja tööle minemise korraldusest keeldumisel viidanud mitte tervisprobleemidele, vaid

pooleliolevale menetlusele seoses tööle määramise käskkirja peatamise taotlusega. Kaebaja

selgitustest nähtub (TL 22-23, TL 26-27), et kaebaja ei ole ise pärast korraldusest keeldumist

taotlenud meditsiinitöötaja vastuvõttu, kuid heidab vanglateenistujale ette, et viimane omal

algatusel seda ei võimaldanud. Seega ei asunud kaebaja pärast vanglaametnikult korralduse

saamist tööle ega taotlenud ka enda tervise kontrollimist meditsiinitöötaja poolt.

17. Nii nagu vanglateenistuse ametnikel puudub VangS § 37 lg 3 järgi pädevus kinnipeetava

töövõimelisuse kindlakstegemiseks, puudub selline pädevus ka kinnipeetaval endal. Seetõttu

juhul, kui kaebaja hinnangul ei olnud ta 11. juunil 2015 tööle asumise korralduse saamisel

töövõimeline tervisliku seisundi tõttu, oleks saanud kaebaja töövõimetuse korralduse andmise

ajal kindlaks teha meditsiiniõde. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid

asjaolusid, millel tuginevad tema väited ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata

põhjused, miks neid esitada ei saa. HKMS § 59 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei esita tõendit

asjaolu kohta, mida ta peab tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole

võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kaebaja ei taotlenud

meditsiinilist vastuvõttu, mis võimaldaks tõendada tema tervislikust seisundist tulenevaid

tööleasumisest keeldumise põhjusi ning arvestades haldusasjas esitatud tõendeid kogumis

(tl 21-27, 40) leiab ringkonnakohus, et tõendamata on kaebaja väide, et ta ei saanud

11. juunil 2015 tööle asuda tervisliku seisundi tõttu.

Tööle asumisest keeldumist ei saanud õigustada ootus, et 1. juunil 2015 teostatud

meditsiiniuuring kinnitab kaebaja võimetust töötada. Hiljemalt 5. juunil 2015 tööle määramise

käskkirja tutvustamisel, millele vangla meditsiinitöötaja oli andnud kooskõlastuse, pidi kaebaja

mõistma, et meditsiiniuuring töötamist takistavat tervisriket ei kinnitanud. Kuigi tõenditest ei

nähtu otseselt, et H. Laas oleks ajavahemikul 1. juunist 11. juunini 2015 käinud

meditsiiniosakonnas vastuvõtul, viitab kaebaja teadmisele meditsiiniuuringu tulemuste kohta

Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja e-kiri (tl 61), milles ta selgitab, et uuringu tulemused

olid vanglas kättesaadavad 1. juunil 2015 ning 10. juunil 2015 tegi ta sellekohase sissekande

kaebaja meditsiinikaardile seoses kaebaja negatiivse suhtumisega otsusesse, et

meditsiiniosakonna õdedel oleks vajadusel juurdepääs sellele teabele.

18. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vaidlustatav distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri on antud 13. juulil 2015 ning distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olev

sündmus leidis aset 11. juunil 2015. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seadluslikele korraldustele. Tööle asumise korraldusest koostoimes

Tartu Vangla 4. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/109 H. Laasi tööle määramise kohta, realiseerus

kaebaja kohustus vanglas töötada. Kuna tööle asumisest keeldumist õigustavaid asjaolusid

VangS § 37 lg 2 p 3 mõistes 11. juuni 2015 seisuga ei tuvastatud, on halduskohus õigesti jõudnud

järeldusele, et kaebaja on põhjendamatult eiranud töökohustust ja rikkunud VangS § 37 lg 1.

Ainuüksi kaebaja enda hinnang, et tema tervislik seisund ei võimalda tööle asuda, ei saanud olla

õiguspäraseks aluseks tööle asumisest keeldumisel.

19. Apellant heidab halduskohtule ette asja arutamiseks kohtuistungi korraldamata jätmist.

Apellatsioonmenetluses ei ole kaebaja istungi korraldamist taotlenud. HKMS § 131 lg 1 p 2

kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja

lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning

menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul

olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all

üksnes õigusküsimused. Halduskohus on 5. jaanuari 2016. a määruses (tl 67) asunud

seisukohale, et antud asjas on olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ja vaadanud haldusasja läbi kirjalikus menetluses. Haldusasja toimikust nähtub, et

pooled on saanud esitada enda väiteid kinnitavaid tõendeid, samuti on kaebajal olnud võimalik

esitada täiendavaid selgitusi kaebuse lisa (tl 12-40) ja taotluse (tl 65) näol. Halduskohtul oli

kaalutlusõigus menetluse läbiviimise vormi üle otsustamisel ning ringkonnakohtu hinnangul ei

ole kaebaja õigused enda kaitsmisel olemasolevaid kirjalikke tõendeid arvestades suulise

kohtuistungi korraldamata jätmisega halduskohtus olnud riivatud.

20. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Vangla ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu

tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei

mõisteta. H. Laasi poolt menetlusega seotud kulud (riigilõiv) jäävad tema kanda.

Einar Vene

Madis Ernits

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/