Legislator Case Law & Legislation
3-14-52766/39 AI generated

3-14-52766/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-52766/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla registreeris 11.06.2014 Sergei Petrovi kahju hüvitamise nõude, milles ta kahju hüvitamist. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/16837-2 S. Petrovi

Legislator headnote

AI generated

3-14-52766/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kambri üldise põrandapinna hulka ei saa arvata tualetialust pinda ega ka kambris asuva mööbli alust pinda.

Keywords

AI generated
medical care requirements case of extreme hardship substantial deterioration in health revocation of emergency aid pension rights severe depression
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-14-52766

Haldusasi

Sergei Petrovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise, 15 eurot iga Tallinna

Vanglas viibitud päeva eest, väljamõistmiseks seoses

ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas

perioodil 11.03.2013-22.04.2014

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Petrov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 11.06.2014 Sergei Petrovi kahju hüvitamise nõude, milles ta

taotles Tallinna Vangla kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/16837-2 S. Petrovi

kahju hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata ja osaliselt tagastas perioodi osas, millest on

möödunud rohkem kui kolm aastat.

2. 09.11.2014 esitas S. Petrov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna

Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest

seoses Tallinna Vangla kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega perioodil

11.03.2013-22.04.2014. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil

11.03.2013-22.04.2014, s.o kokku 408 päeva inimväärikust alandavates tingimustes.

Kaebaja viibis kambrites, kus inimese kohta jäi vaba ruumi liikumiseks vähem kui 3

m2. Kambris asuvat tualettruumi ja inventari alust pinda ole võimalik kasutada kambris

liikumiseks. Tallinna Vanglas kinnipidamisel viibides rikuti kaebaja inimõigusi. Lisaks

ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, tekkis kaebajale kahju ka sellest, et kambrid

oli niisked, kambrite metall-elemendid roostetasid, öösiti käisid kambrites hiired ja

sitikad. Tallinna Vanglas viibimine kahjustas kaebaja tervist, mille tulemusel tekkisid

probleemid südamega.

3. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2015. a otsusega S. Petrovi kaebuse osas, kus kaebaja viitas järgmistele

kinnipidamistingimustele: kambrid olid niisked, kambrite metall-elemendid roostetasid, öösiti käisid kambris

hiired ja sitikad ning Tallinna Vanglas viibimine kahjustas tervist, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja seoses

ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 11.03.2013-22.04.2014 hüvitisena talle tekitatud

mittevaralise kahju eest 1444 eurot (resolutsiooni p 2) ja mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja

menetluskulud 73,60 eurot. Otsuse põhjendused:

1) Kaebuse täienduses välja toodud muude kinnipidamistingimuste osas on kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ning selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

2) Kambri üldise põrandapinna hulka ei saa arvata tualetialust pinda ega ka kambris asuva mööbli alust pinda.

3) Õigusvastane oli kaebaja kinnipidamine perioodil 11.03.2013-22.04.2014 (408 päeva) kambrites, kus

põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli vähem kui 3 m2.

4) Hüvitise määramisel lähtub halduskohus Eestis kujunenud siseriiklikust kohtupraktikast, arvestades ühiskonna

jõukust.

5) Asjaolusid kogumis hinnates on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks hüvitiseks 1444 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas,

millega kohus rahuldas S. Petrovi kaebuse ja mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja

hüvitise summas 1444 eurot ja menetlusulu 73,60 eurot ning teha uus otsus, millega jätta

kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Muude kinnipidamistingimuste kogumist tulenev kompenseeriv mõju välistab vastustaja

poolt Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise.

Tallinna Vangla tingimused kogumis ei oleks kaebajale kaebuses märgitud kannatusi

põhjustanud. Muud kinnipidamistingimused kogumis leevendasid oluliselt võimalikust

vähesest põrandapinnast tingitud ebamugavustunnet.

2) Halduskohus arvestas põhjendamatult WC-aluse pinna kambri pindala hulgast välja.

3) Kaebajale oli WC pinna üldpinna hulka arvutamise korral tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel

üle 2,5 m2 pinda, mistõttu ei rikkunud vangla siseriikliku õiguse norme.

4) EIÕK dünaamiline iseloom tähendab, et konventsiooni tuleb tõlgendada elava instrumendina, mis tähendab, et

reaktsioon inimõiguste rikkumisele on seonduvalt väärkohtlemisega üha rangem.

5) Kaebaja ei ole püüdnud ise võimalikku kahju tekkimist ära hoida ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudeõiguse tekkimise asjaolud on tõendamata. Tallinna Vangla põhjustatud üleelamistest andis S. Petrov

vanglale teada alles pärast Tallinna Vanglast lahkumist.

6) Halduskohus ei arvestanud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel siseriikliku kohtupraktikaga ning mõistis

välja ebamõistlikult suure hüvitise. Halduskohus ei hinnanud mittevaralise kahjunõude aluseks olevaid

asjaolusid ning kaalutlusõiguse alusel isiku õiguste rikkumise intensiivsust.

5. 16.06.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna

Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis

ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

põhjendatud taotlus hiljemalt 29.07.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule

kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht

taotluse osas hiljemalt 05.08.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi

korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt

29.07.2016.

6. Kuna ringkonnakohtul ei õnnestunud 16.06.2016. a määrust kaebajale kätte toimetada,

pikendas ringkonnakohus 15.11.2016. a määrusega 16.06.2016. a määruse resolutsiooni p-

de 2, 3, 4; pikendas S. Petrovile 16.06.2016. a määrusega antud tähtaega kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks kuni 21.12.2016, pikendas Tallinna

Vanglale 16.06.2016. a määrusega antud tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotluse saabumisel omapoolse seisukoha esitamiseks kuni 06.01.2017 ja pikendas

menetlusosalistele 16.06.2016. a määrusega menetluskulude nimekirja, kuludokumentide ning

soovi korral täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaega kuni 21.12.2016.

7. Kaebaja sai ringkonnakohtu 15.11.2016. a määruse kätte 17.12.2016, kuid

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka muid

menetlusdokumente ei esitanud, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse

seisukoha avaldamiseks.

8. 11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult

teatavaks kohtukantselei kaudu 21.02.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning

Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja

apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

10. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on

vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest

lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-

08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas

õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Petrovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Petrovi kahju hüvitamise

nõude vanglale 11.06.2014. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega tema kahjunõude

rahuldamata ja tagastas kahjunõude perioodi osas, millest oli möödunud rohkem kui kolm

aastat. Halduskohus menetles 09.11.2014 kohtule esitatud S. Petrovi hüvitamiskaebust, milles

kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt

inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.

12. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg

8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS §

18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on

sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse

pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2

reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu

08.10.2008. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega

peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale

esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli

käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude

esitamise aega, hiljemalt 11.09.2014. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 09.11.2014.

Seega on S. Petrov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole

kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.

13. Ringkonnakohus andis kaebajale 16.06.2016. a määrusega (tl 74) võimaluse esitada

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

29.07.2016. 15.11.2016. a määrusega pikendas ringkonnakohus kaebajale antud tähtaega

nimetatud taotluse esitamiseks kuni 21.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

põhjendatud taotlust ega ka muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu

tõttu tuleb jätta S. Petrovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks

taotlust esitanud. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab

ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2

sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes.

Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohtu 16.06.2016 ja 15.11.2016. a määrustega antud

võimalused kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei

esitanud. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb

jätta S. Petrovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et S. Petrov

esitas kaebuse halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti

menetlusse ning tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab

läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega

esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

15. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu

tasumise kohustusest osaliselt ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 73,60 eurot

tasumiseks (tl 19-20). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 73,60 eurot (tl 23-25).

Apellatsioonkaebuse esitamisel oli vastustaja HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud riigilõivu

tasumisest.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1

p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis on kaebajal õigus saada tagasi halduskohtule

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 73,60 eurot.

HKMS § 104 lg 8 3. lause sätestab, et rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel.

Eeltoodu tõttu on kaebajal riigilõivu summas 73,60 tagasisaamiseks vajalik esitada

ringkonnakohtule vastav avaldus koos andmete ja kontonumbriga, kuhu saab riigilõivu

summa üle kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi