3-14-52766/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla registreeris 11.06.2014 Sergei Petrovi kahju hüvitamise nõude, milles ta kahju hüvitamist. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/16837-2 S. Petrovi
Legislator headnote
AI generated3-14-52766/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kambri üldise põrandapinna hulka ei saa arvata tualetialust pinda ega ka kambris asuva mööbli alust pinda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
21.02.2017, Tartu
Haldusasja number
3-14-52766
Haldusasi
Sergei Petrovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise, 15 eurot iga Tallinna
Vanglas viibitud päeva eest, väljamõistmiseks seoses
ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas
perioodil 11.03.2013-22.04.2014
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Sergei Petrov
Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla registreeris 11.06.2014 Sergei Petrovi kahju hüvitamise nõude, milles ta
taotles Tallinna Vangla kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamist. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/16837-2 S. Petrovi
kahju hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata ja osaliselt tagastas perioodi osas, millest on
möödunud rohkem kui kolm aastat.
2. 09.11.2014 esitas S. Petrov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna
Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest
seoses Tallinna Vangla kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega perioodil
11.03.2013-22.04.2014. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil
11.03.2013-22.04.2014, s.o kokku 408 päeva inimväärikust alandavates tingimustes.
Kaebaja viibis kambrites, kus inimese kohta jäi vaba ruumi liikumiseks vähem kui 3
m2. Kambris asuvat tualettruumi ja inventari alust pinda ole võimalik kasutada kambris
liikumiseks. Tallinna Vanglas kinnipidamisel viibides rikuti kaebaja inimõigusi. Lisaks
ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, tekkis kaebajale kahju ka sellest, et kambrid
oli niisked, kambrite metall-elemendid roostetasid, öösiti käisid kambrites hiired ja
sitikad. Tallinna Vanglas viibimine kahjustas kaebaja tervist, mille tulemusel tekkisid
probleemid südamega.
3. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2015. a otsusega S. Petrovi kaebuse osas, kus kaebaja viitas järgmistele
kinnipidamistingimustele: kambrid olid niisked, kambrite metall-elemendid roostetasid, öösiti käisid kambris
hiired ja sitikad ning Tallinna Vanglas viibimine kahjustas tervist, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja seoses
ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 11.03.2013-22.04.2014 hüvitisena talle tekitatud
mittevaralise kahju eest 1444 eurot (resolutsiooni p 2) ja mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja
menetluskulud 73,60 eurot. Otsuse põhjendused:
1) Kaebuse täienduses välja toodud muude kinnipidamistingimuste osas on kohustuslik kohtueelne menetlus
läbimata ning selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.
2) Kambri üldise põrandapinna hulka ei saa arvata tualetialust pinda ega ka kambris asuva mööbli alust pinda.
3) Õigusvastane oli kaebaja kinnipidamine perioodil 11.03.2013-22.04.2014 (408 päeva) kambrites, kus
põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli vähem kui 3 m2.
4) Hüvitise määramisel lähtub halduskohus Eestis kujunenud siseriiklikust kohtupraktikast, arvestades ühiskonna
jõukust.
5) Asjaolusid kogumis hinnates on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks hüvitiseks 1444 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas,
millega kohus rahuldas S. Petrovi kaebuse ja mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja
hüvitise summas 1444 eurot ja menetlusulu 73,60 eurot ning teha uus otsus, millega jätta
kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) Muude kinnipidamistingimuste kogumist tulenev kompenseeriv mõju välistab vastustaja
poolt Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise.
Tallinna Vangla tingimused kogumis ei oleks kaebajale kaebuses märgitud kannatusi
põhjustanud. Muud kinnipidamistingimused kogumis leevendasid oluliselt võimalikust
vähesest põrandapinnast tingitud ebamugavustunnet.
2) Halduskohus arvestas põhjendamatult WC-aluse pinna kambri pindala hulgast välja.
3) Kaebajale oli WC pinna üldpinna hulka arvutamise korral tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel
üle 2,5 m2 pinda, mistõttu ei rikkunud vangla siseriikliku õiguse norme.
4) EIÕK dünaamiline iseloom tähendab, et konventsiooni tuleb tõlgendada elava instrumendina, mis tähendab, et
reaktsioon inimõiguste rikkumisele on seonduvalt väärkohtlemisega üha rangem.
5) Kaebaja ei ole püüdnud ise võimalikku kahju tekkimist ära hoida ja mittevaralise kahju hüvitamise
nõudeõiguse tekkimise asjaolud on tõendamata. Tallinna Vangla põhjustatud üleelamistest andis S. Petrov
vanglale teada alles pärast Tallinna Vanglast lahkumist.
6) Halduskohus ei arvestanud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel siseriikliku kohtupraktikaga ning mõistis
välja ebamõistlikult suure hüvitise. Halduskohus ei hinnanud mittevaralise kahjunõude aluseks olevaid
asjaolusid ning kaalutlusõiguse alusel isiku õiguste rikkumise intensiivsust.
5. 16.06.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna
Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis
ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
põhjendatud taotlus hiljemalt 29.07.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule
kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht
taotluse osas hiljemalt 05.08.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi
korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt
29.07.2016.
6. Kuna ringkonnakohtul ei õnnestunud 16.06.2016. a määrust kaebajale kätte toimetada,
pikendas ringkonnakohus 15.11.2016. a määrusega 16.06.2016. a määruse resolutsiooni p-
de 2, 3, 4; pikendas S. Petrovile 16.06.2016. a määrusega antud tähtaega kaebuse esitamise
tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks kuni 21.12.2016, pikendas Tallinna
Vanglale 16.06.2016. a määrusega antud tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
taotluse saabumisel omapoolse seisukoha esitamiseks kuni 06.01.2017 ja pikendas
menetlusosalistele 16.06.2016. a määrusega menetluskulude nimekirja, kuludokumentide ning
soovi korral täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaega kuni 21.12.2016.
7. Kaebaja sai ringkonnakohtu 15.11.2016. a määruse kätte 17.12.2016, kuid
ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka muid
menetlusdokumente ei esitanud, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse
seisukoha avaldamiseks.
8. 11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult
teatavaks kohtukantselei kaudu 21.02.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning
Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja
apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.
10. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning
lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.
Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on
vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel
olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest
lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-
08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas
õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Petrovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
11. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Petrovi kahju hüvitamise
nõude vanglale 11.06.2014. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega tema kahjunõude
rahuldamata ja tagastas kahjunõude perioodi osas, millest oli möödunud rohkem kui kolm
aastat. Halduskohus menetles 09.11.2014 kohtule esitatud S. Petrovi hüvitamiskaebust, milles
kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt
inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
12. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg
8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus
halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud
riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning
vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS §
18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on
sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse
pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2
reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu
08.10.2008. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega
peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale
esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli
käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude
esitamise aega, hiljemalt 11.09.2014. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 09.11.2014.
Seega on S. Petrov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole
kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
13. Ringkonnakohus andis kaebajale 16.06.2016. a määrusega (tl 74) võimaluse esitada
ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt
29.07.2016. 15.11.2016. a määrusega pikendas ringkonnakohus kaebajale antud tähtaega
nimetatud taotluse esitamiseks kuni 21.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui
menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja
menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval
põhjusel. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
põhjendatud taotlust ega ka muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu
tõttu tuleb jätta S. Petrovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks
taotlust esitanud. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab
ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2
sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes.
Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohtu 16.06.2016 ja 15.11.2016. a määrustega antud
võimalused kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei
esitanud. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb
jätta S. Petrovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et S. Petrov
esitas kaebuse halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti
menetlusse ning tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.
14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus
tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata
või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega
menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS
§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega
rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab
läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega
alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega
esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
15. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu
tasumise kohustusest osaliselt ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 73,60 eurot
tasumiseks (tl 19-20). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 73,60 eurot (tl 23-25).
Apellatsioonkaebuse esitamisel oli vastustaja HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud riigilõivu
tasumisest.
HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1
p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis on kaebajal õigus saada tagasi halduskohtule
kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 73,60 eurot.
HKMS § 104 lg 8 3. lause sätestab, et rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel.
Eeltoodu tõttu on kaebajal riigilõivu summas 73,60 tagasisaamiseks vajalik esitada
ringkonnakohtule vastav avaldus koos andmete ja kontonumbriga, kuhu saab riigilõivu
summa üle kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi