2-16-16448/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-16448

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16448

Tsiviilasi

Rentax Torutööd OÜ sundlõpetamine ja likvideerija

määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud isik Rentax Torutööd OÜ (rk 11105825;

asukoht Sõpruse pst 2, Tartu)

puudutatud

isiku

seaduslikud

esindajad

Kunnar Kungla,

e-post

kunnar@rentax.ee,

ja

Katrin Kungla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-16448 Rentax Torutööd OÜ sundlõpetamise

otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta menetluskulud Rentax Torutööd OÜ kanda.

3. Välja mõista Rentax Torutööd OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates Maksu- ja

Tolliameti

arvelduskontole

nr EE351010052031000004

(SEB

Pank),

nr

EE522200221013264447 (Swedbank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) või

nr EE401700017002872300 (Nordea Bank) viitenumber kõigi kontode puhul

99917700013116, selgitusega „riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt

tsiviilasjas nr 2-16-16448“. Tasumist tõendav dokument tuleb sundtäitmise vältimiseks

esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Riigilõivu tähtaegse tasumata jätmise

korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb Rentax Torutööd OÜ-l tasuda määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

ning jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. 01.11.2016 edastas Tartu Maakohtu registriosakond Rentax Torutööd OÜ (puudutatud

isik) dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel Tartu

Maakohtule sundlõpetamise otsustamiseks. Äriühingu omakapital ei vasta alates 2005. a

majandusaasta aruandest seaduses sätestatud nõuetele ning registripidajale ei ole esitatud

dokumente ega andmeid selle kohta, et omakapital oleks viidud seaduses nõutud tasemele

(tl 1).

2. 08.11.2016 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku

seisukoha ja likvideerija kandidaadi esitamiseks või likvideerija tasu ja kulude ettemaksu

tasumiseks. Kohus märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev

puudus (tl 21-22).

3. Puudutatud isiku esindaja Kunnar Kungla 12.01.2017 e-kirja järgi on tehtud

osakapitali suurendamine (tl 29). E-kirja lisadeks olid järgmised dokumendid: 12.01.2017

maksekorraldus puudutatud isiku kontole 1348 euro kandmise kohta selgitusega

“omakapitali suurendamine”; osanike 11.01.2017 koosoleku protokoll, millest nähtuvalt

otsustati muuta ettevõtte põhikirja osakapitali suuruse osas ning juurde maksta osakapital

vääruses 1344 eurot; osanike koosoleku nimekiri; põhikiri, mille järgi miinimumkapital on

3900 eurot (tl 30-34).

4. Kohus leidis, et 12.01.2017 esitatu alusel ei ole selge, kas omakapitali taastamiseks

vajalikud abinõud on ÄS § 176 sätestatud nõuetele vastavalt tarvitusele võetud. Kohus

andis 17.01.2017 puudutatud isikule tähtaja täiendavate selgituste, andmete ja tõendite

esitamiseks (tl 37-38).

5. 18.01.2017 esitas puudutud isik kohtule juba 12.01.2017 esitatud dokumendid.

6. Kuigi puudutatud isik ei ole kohtule täiendavaid andmeid ja dokumente esitanud,

nähtub äriregistri teabesüsteemist, et registriosakonnale on vajalikud dokumendid

21.01.2017 siiski esitatud ning nende alusel on 23.01.2017 tehtud ka kanded.

KOHTU SEISUKOHT

7. Äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui

osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või

põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176

ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut

kokku kutsutud. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool

osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali

vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi

vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või

muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude

tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt

poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise,

jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 II lause

järgi peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot.

Registripidaja 08.11.2016 kohtule esitatud andmete järgi oli puudutatud isiku omakapital

alates 2005. a majandusaasta aruandest alla lubatud suuruse (tl 1). 01.12.2016

registripidajale esitatud 2015. a majandusaasta aruande bilansi järgi on puudutatud isiku

omakapital 1288 eurot (tl 35).

Registripidajale 21.01.2017 esitatud dokumentide järgi on osanik otsustanud muuta

põhikirja, suurendades miinimumkapitali 3900 euroni. 21.01.2017 allkirjastatud otsuse

järgi otsustas osanik suurendada ettevõtte osakapitali, et viia omakapitali väärtus

vastavusse miinimumnõudega. Aluseks on 2015. a majandusaasta aruanne, otsuseks on

juurde maksta osakapital 1344 eurot ning suureneb Kunnar Kungla olemasoleva osa

nimiväärtus. 18.01.2017 tasus Kunnar Kungla puudutatud isiku kontole 1344 eurot

selgitusega „osakapitali suurendamine“. 23.01.2017 on äriregistrisse tehtud kanne nii uue

põhikirja kui osa nimiväärtuse suurenemise kohta.

Eeltoodust nähtuvalt on puudutatud isiku sundlõpetamise aluseks olev puudus kõrvaldatud.

Tarvitusele võetud abinõude tulemusena on osaühingu osakapital 3900 eurot ning

omakapital 2015. a majandusaasta aruande bilansist lähtudes 2632 eurot. Seega vastab

omakapital ÄS § 176 nõuetele.

8. TsMS § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus

menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 475 lg 1 p 121 järgi on juriidilise

isiku sundlõpetamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kuna puudutatud isik on sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldanud ja tema

sundlõpetamise alus on ära langenud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.

9. TsMS § 172 lg 6 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse

algatamine oli tingitud puudutatud isiku tegevusetusest.

10. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise

alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel juriidilise isiku

sundlõpetamise otsustamiseks tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav

kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Riigilõivuseaduse järgi tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult

riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik