2-17-331/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20.02.2017 Raplas kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number 2-17-331

Hagi ese

Hagi hind

Elatise nõue

900 eurot

Menetlusosalised Hageja I: M V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx Hageja seaduslik esindaja: V V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx Kostja: E N xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx xx-xx

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista E N igakuine elatis M V (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks summas 100 (ükssada) eurot alates elatishagi esitamisest 09.01.2017 kuni M V täisealisuseni.

Elatis tuleb tasuda eestkostetava M V jaoks avatud arvelduskontole nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx AS SEB Pank.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtu 25.03.2009 määrusega nr 2-08-54263 määrati alaealise M V eestkostjaks tema vanaema V V. Hageja isa elab lapsega koos, võtab tema kasvatamisest osa, osaleb ühises majapidamises tööpanusega ja maksab eestkostjale igakuiselt 100 eurot. Kostja ei ole oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades asjaolu, et kostja on 21.02.2007 alates töövõimetuspensionär, taotleb hageja seaduslik esindaja temalt M V ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 100 eurot.

Kostja seisukoht Kostja tunnistab oma kohustust last ülal pidada ning on valmis elatise tasumise osas sõlmima kompromissi. Kuigi kostja elab lapsest eraldi, on tal säilinud kontakst temaga ning kostja on ostnud pojale kingitusi ja andnud taskuraha. 2016. aasta lõpus avaldas hageja eestkostja kostjale, et viimane võiks hakata pojale igakuiselt kindlas summas elatist maksma. Summa suurusest juttu ei olnud. Eestkostja sooviga arvestades maksis kostja 2017. aasta jaanuarikuus eestkostjale lapse ülalpidamiseks 50 eurot.

Kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, xx.xx.xxxx sündinud poeg A N. Kostja on töövõimetuspensionär ning tema sissetulek koosneb töövõimetuspensionist 254.98 eurot, peretoetusest 50 eurot ja A N makstavast elatisest 195 eurot. Kostja elab vallale kuuluvas munitsipaalkorteris, mille kommunaalkulud on talveperioodil 120-140 eurot ja muul ajal 60-100 eurot. Elektrikulu jääb vahemikku 20-30 eurot. Arvestades oma praegusi sissetulekuid ja väljaminekuid on kostja valmis hagejale maksma igakuuliselt 75 eurot. Tööleasumise korral on kostja valmis panustama ka rohkem.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et kostja on kohustatud hagejat ülal pidama, samuti selles, et kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 01.01.2017 alates 235 eurot. Kõnesoleval juhul taotleb hageja seaduslik esindaja, arvesse võttes kostja majanduslikke võimalusi, elatise väljamõistmist summas 100 eurot kuus.

Kostja hinnangul on ta suuteline tasuma M elatis 75 eurot kuus. Kostja sissetulek koosneb töövõimetuspensionis 254.98 eurot ja peretoetuses 50 eurot. Kostja teisele lapsele makstavat elatist ei saa kostja sissetuleku hulka arvata, kuna see peab minema A N ülalpidamiseks. PKS § 102 lg 2 järgi peab vanem, kes on majanduslikult keerulises olukorras, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja käsutuses on igakuuliselt

304.98 eurot. Ühetaolise jaotuse korral kostja ja tema kahe alaealise lapse vahel, jääb igaühe osaks

101.66 eurot. Eeltoodust tulenevalt on 100 euro suuruse elatise nõudmine kostjalt seaduslik ja põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et tööle asumise korral on ta valmis rohkem panustama. Seega on kostjal võimalik kindlustada nii enda parem toimetulek kui ülapidamiskohustuse täitmine tööleasumise kaudu.

01.02.2017 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja kohustas E N täitma ülalpidamiskohustust alates hagi tagamise määruse tegemisest 01.02.2017 summas 100 eurot 150 päeva. Kui hageja seaduslik esindaja on nimetatud määrusega pöördunud Sotsiaalkindlustusametisse elatisabi saamiseks ja on saanud võib saab riigilt elatisabi 150 päeva ulatuses, läheb hageja nõue kostjalt elatise saamiseks nimetatud ulatuses Eesti Vabariigile üle, st kui 150 päeva tasub riik hagejale elatisabi korras elatist, ei pea kostja nimetatud perioodil hagejale elatist maksma, vaid peab hiljem riigi poolt tasutud elatise riigile tagasi maksma.

Kohus juhib poolte tähelepanu ka sellele, et vaatamata kohtulahendi tegemisele on pooltel õigus kuni kohtulahendi jõustumiseni sõlmida kohtulik kompromiss ja pärast lahendi jõustumist kohtuväline kompromiss elatise tasumise osas.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulude nimekirja ja väljamõistmise nõuet esitanud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik