Legislator Case Law & Legislation
3-16-2277/11 AI generated

3-16-2277/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2277/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Igor Abdulajev esitas Tartu Vanglale pöördumise (registreeritud 29. augustil 2016), milles soovis 10. maist 2016 kuni 8. juulini 2016 vangla poolt tema isikuarvelt maha arvatud rahaliste

Legislator headnote

AI generated

3-16-2277/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: augustil 2016), milles soovis 10. maist 2016 kuni 8. juulini 2016 vangla poolt tema isikuarvelt maha arvatud rahaliste

Keywords

AI generated
cost of living adjustment subsistence minimum economic hardship proof of indigence minimum income basic needs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2277

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

kaebaja isikuarvelt 10. maist 2016 kuni 8. juulini 2016

tehtud mahaarvamiste tagastamiseks ning Tartu Vangla

17. oktoobri 2016. a vaideotsuste nr 1-11/668-2 ja

nr 1-11/683-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. jaanuari

2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Abdulajev esitas Tartu Vanglale pöördumise (registreeritud 29. augustil 2016), milles

soovis 10. maist 2016 kuni 8. juulini 2016 vangla poolt tema isikuarvelt maha arvatud rahaliste

vahendite tagastamist. Tartu Vangla jättis 28. septembril 2016 nimetatud taotluse rahuldamata.

3. oktoobril 2016 esitas I. Abdulajev vaide toimingu sooritamise nõudes, milles taotles tema

isikuarvelt maha arvatud summade tagastamist kuni 21,50 eurot kuus. 6. oktoobril 2016 esitas

I. Abdulajev veel ühe vaide, milles taotles vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 kohaldamata

jätmist olukorras, kus kinnipeetava isikuarvel on vähem kui 21,50 eurot.

Tartu Vangla jättis 17. oktoobri 2016. a vaideotsusetega nr 1-11/668-2 ja nr 1-11/683-2 nimetatud

vaided rahuldamata.

2. I. Abdulajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla

17. oktoobri 2016. a vaideotsused nr 1-11/668-2 ja nr 1-11/683-2 ning algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse VangS § 44 lg 2 suhtes, mis ei sätesta minimaalset

rahasummat, mille pealt ei saa mahaarvamisi teha. Lisaks soovib kaebaja, et talle tagastataks

tema isikuarvelt 10. maist 2016 kuni 8. juulini 2016 vangla poolt tehtud mahaarvamised summas

11,05 eurot.

Ühtlasi esitas I. Abdulajevi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti I. Abdulajevi taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu

suuruseks 15 eurot.

3.2. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1

p-st 1 ning lisaks Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-15. Arvestades

neid asjaolusid ja hinnates kaebaja isikukonto väljavõtet perioodil 19. märts 2016 kuni 18. juuli

2016, ei ole kahtlust selles, et kaebaja on maksejõuetu isik. Samas ei tingi see kaebaja

vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid hinnata tuleb ka kaebuse eduväljavaateid.

3.3. Kaebaja on vaidlustanud mahaarvamisi, mida Tartu Vangla tegi tema isikuarvelt. Kaebaja

soovib nende summade tagastamist ning leiab sealjuures, et tuleks sätestada minimaalne summa,

millelt ei tohiks mahaarvamisi teha. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 sätestab, et

Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20

protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale

vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Seega on

mahaarvamiste tegemine seadusega lubatud ning kinnipeetavale jääb siiski teatud osa talle

laekuvatest summadest. Kaebuse rahuldamine oleks võimalik vaid juhul, kui kohus tunnistaks

viidatud sätte Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätaks selle kohaldamata.

Halduskohus leidis, et taotlusel tunnistada asjakohane säte põhiseadusega vastuolu olevaks ei ole

eduväljavaateid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. I. Abdulajev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses viitab I. Abdulajev sellele, et vangistuse

eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Samuti märgib kaebaja, et ta saaks

kasutada võimalust kanda enda raha mõne teise kinnipeetava arvele, kellele laekuvatest

summadest ei tehta üldse kinnipidamisi või tehakse seda ainult 50% ulatuses. See aga võib

tekitada ohu julgeolekule. Kaebaja võib ise endale pesemisvahendeid ja toiduaineid osta.

5. Tartu Vangla vastuses leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole

alust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni

p-st 1 tuleneva järeldusega, et I. Abdulajevi vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel

ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu

3. jaanuari 2017. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu

määruse muutmiseks. Selles esitatud väited, et kaebajal on võimalus oma raha kellegi teise

kontole kanda või et tal on võimalus endale ise hügieenivahendeid ja toitu osta, ei ole kuidagi

relevantsed. Kuigi kaebaja maksejõuetus on ilmne, on halduskohtule esitatud kaebus

edulootusteta. Sätteid, mis reguleerivad kinnipeetava isikuarvelt tehtavaid kinnipidamisi, ei saa

põhiseadusega vastuolus olevaks pidada. Ühtlasi on halduskohus õigesti märkinud, et Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15 ei puuduta mitte VangS § 44 lg 2 kohaldamist,

vaid see annab juhtnöörid HKMS § 112 lg 1 p 1 sisustamiseks.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene