2-16-10461/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-10461

Tsiviilasi

M.P. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale

täiteasjas nr 084/2011/3613

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. novembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: M.P. (isikukood: XXX) esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei; asendaja Vladimir

Kutšmei

Puudutatud isik: Bigbank AS (registrikood: 10183757)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. novembri 2016 määrus

muutmata.

2. Jätta M.P. määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud M.P. kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Avaldaja M.P. esitas maakohtule 7. juulil 2016 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 27.06.2016

otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/3613. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti

poolt makstav pension summas 349,98 eurot. Muid sissetulekuid avaldajal pole. Kohtutäitur võtab

iga kuu avaldaja pangakontolt 105 eurot. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei

ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

See tähendab, et kohtutäitur ei tohi arestida avaldaja sissetulekut, mis vastab 349,98 eurole.

Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et OÜ Floco ja OÜ Sponte juhtimisega on avaldajal

võimalik teenida enda ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Avaldaja ei ole nimetatud

äriühingutes tegev ja avaldaja ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut. Kohtutäitur ei ole toonud

esile asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuksid avaldaja suuremad sissetulekud kui igakuine pension.

Avaldajal ei ole võimalik tervislikust seisundist tulenevalt endale ülalpidamist teenida, avaldajal on

I astme diabeet, raske kopsuhaigus ja liikumispuue. Ravimise peale kulub kuus juba umbes 100 eurot,

samuti tuleb katta elamiskulud.

Avaldaja ei nõustu kohtutäituri väitega, et kaebus oli esitatud 10-päevast kaebetähtaega eirates.

Kohtutäitur ei edastanud konto arestimise dokumenti avaldajale isiklikult, vaid avaldaja poja kätte.

Poeg, kellega avaldaja koos ei ela, edastas kohtutäituri dokumendid avaldajale umbes nädal aega

hiljem.

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 17.06.2016 otsus, millega jäeti M.P. kaebus rahuldamata/läbi

vaatamata ja kohustada kohtutäiturit tagastama M.P. kontolt äravõetud summad.

2. Puudutatud isik kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldas, et ei pea avaldaja kaebust põhjendatuks ning

palus jätta maakohtul kaebus rahuldamata. 11. oktoober 2011 esitas Bigbank AS kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse läbiviimiseks M.P. suhtes. Täitedokumendi kohaselt mõistis maakohus

avaldajalt ja J.P.lt solidaarselt sissenõudja kasuks välja võlgnevuse summas 7042,73 eurot ja

menetluskulud summas 379,64 eurot. 14. oktoober 2011 alustas kohtutäitur sissenõudja

täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas 084/2011/3613

rahalise nõude summas 6849,18 eurot ja täitedokumendist tuleneva lisanduva viivise sundtäitmiseks.

Täitemenetluse käigus on võlgniku arvelduskontod arestitud olnud alates 31. oktoobrist 2011.

Täitemenetluse käigus tekkis kohtutäituril põhjendatud veendumus, et avaldaja saab rahaliselt

hinnatavaid soodustusi või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid OÜ-lt Sponte ja OÜ-lt Floco, mille

mõlema osanikuks ja juhatuse liikmeks on avaldaja. Kohtutäitur hindab avaldaja saadavate

soodustuste ja muude hüvitiste suuruseks vähemalt 150 eurot kuus. Avaldaja sissetulekuks on

Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstav pension 349,98 eurot kuus, lisaks AS-lt Eesti

Väärtpaberikeskuse plaaniline fondipensioni makse summas 41,85 eurot kuus. 12. mai 2016 arestis

kohtutäitur avaldaja sissetuleku 30 % ulatuses, s.o igakuiselt pensionist kinnipidamisele kuuluv osa

on 104,99 eurot.

Kohtutäitur ei nõustu avaldaja väitega, et sissetuleku arestimise akt on avaldajale kätte toimetatud

umbes nädal aeg hiljem, kuna on jäetud üleandmiseks avaldaja poja J.P. kätte, kes ei elavat avaldajaga

koos. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema

eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Sissetuleku

arestimise akt on avaldajale kättetoimetatuks loetud selle kättetoimetamisel 26. mail 2016. J.P.

rahvastikuregistrijärgne elukoht on XXX. Sama aadress on rahvastikuregistri andmetel ka J.P. laste

elukohaks. TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt oli avaldaja sissetuleku arestimise peale kaebuse esitamise

tähtpäevaks 06. juuni 2016. Eeltoodust tulenevalt oli 08. juunil 2016 esitatud kaebus sissetuleku

arestimise akti peale esitatud hilinenult.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2016 määrusega rahuldamata M.P. kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei 27.06.2016 otsusele täiteasjas nr 084/2011/3613. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja

kanda.

Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et 12.05.2016. a sissetuleku arestimise akt tuli avaldajale

TMS § 10 lõike 1 kohaselt kätte toimetada. TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult

kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Nimetatud

isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui

menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks

ka

kättetoimetamisega

tema

eluruumis

elavale

või

perekonda

teenivale

vähemalt

neljateistkümneaastasele isikule. Maakohtu hinnangul saab arestimise akti TsMS § 322 lg 1 järgi

kättetoimetatuks lugeda menetlusosalisele endale s.o avaldajale, üksnes siis, kui ollakse veendunud,

et isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis s.o avaldaja poeg, ka selles eluruumis tegelikult elab.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et avaldaja M.P. elukohaks on XXX. Avaldaja väitel ei ela poeg,

J.P., avaldajaga samal aadressil ning on küll märkinud, et poeg elab Kõrvekülas, täpsemat poja

aadressi täpsustamata. Samas ei ole avaldaja maakohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et

J.P. elab tegelikult mujal. Kohtu päringutest rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, täitemenetluse

andmekogusse (täiteasjas nr 084/2011/3612 on J.P. avaldajaga solidaarvõlgnik), nähtub, et registrites

on J.P. elukoha aadressiks märgitud XXX. J.P. on enda elukoha sissekirjutusega rahvastikuregistrisse

määratlenud ja kohus lähtub sellest. Maakohus leidis, et asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades,

tuleb arestimise akt avaldajale TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda kättetoimetatuks 26. mai 2016.

Kuivõrd avaldajale on arestimise akt loetud kättetoimetatuks 26. mai 2016 hakkas avaldaja kaebuse

esitamise tähtaeg kulgema kättetoimetamisele järgnevast päevast (TsÜS § 135 lg 1) s.o 27. mai 2016

ning tulenevalt TMS § 217 lg 1 tuli avaldajal kaebus arestimise aktile esitada hiljemalt 06. mail 2016.

Avaldaja esitas kaebuse 08. juuni 2016, seega hilinenult TMS § 217 lg 1 kohaselt. Kohtutäitur saab

TMS § 217 lg 2 alusel kaebuse esitamise tähtaega ennistada TsMS-s sätestatud korras. TMS § 216

lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab

ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Asja materjalide kohaselt ei ole avaldaja esitanud kohtutäiturile avaldust menetlustähtaja

ennistamiseks ning kohus ei saa seadusest tulenevat tähtaega muuta, sest kaebetähtaeg on õigust

lõpetav. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kohtutäitur on õigesti jätnud avaldaja 08. juuni

2016 kaebuse arestimise aktile 27. juuni 2016 otsusega läbi vaatamata ning avaldaja kaebuse

rahuldamata.

4. Maakohus leidis, et kohtutäitur on kaebuse läbivaatamisel toiminud vastuoluliselt, jättes kaebuse

tähtaja minetamise tõttu läbi vaatamata ning sisuliselt kaebuse siiski läbi vaadanud. Maakohus pidas

põhjendatuks kaebus sisuliselt läbi vaadata. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sissetulekuks

pension 349,98 eurot kuus ja plaaniline fondipension 41,85 eurot kuus, millest kohtutäitur on

arestinud 104,99 euro suuruse osa.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et juhul, kui võlgnik saab sissetulekut varjatult, saab arvesse võtta

ka varjatud sissetuleku osa võlgniku avalike sissetulekute arestimisel. Avaldaja vastuväidete kohaselt

ei ole kohtutäitur tõendanud, et avaldaja saab rahaliselt hinnatavaid soodustusi ja hüvesid 150 euro

ulatuses kuus. Maakohus leidis, et äriregistri väljavõttest nähtuvalt on avaldaja OÜ Sponte ainus

juhatuse liige ja 87,5% osalusega osanik, ettevõtte käive oli 2015. aastal 16 000 eurot ja kasum 2

eurot. Lisaks on avaldaja OÜ-s Floco juhatuse liige ja 6,25% osalusega osanik, ettevõtte käive oli

äriregistri andmetel 2015. aastal 268 365 eurot ja kasum 14 353 eurot. Sõidukite registrist nähtuvalt

on avaldaja märgitud sõiduki Ford Galaxy (registreerimismärgiga XXX) ja haagise

(registreerimismärgiga XXX) kasutajaks. Usutav ei ole maakohtu arvates avaldaja väide, et ta ei saa

äriühingute juhatuse liikmena tegutsemise eest mingit tasu või hüve. Samuti ei ole eluliselt usutav, et

kõrgharidusega ning endi sõnul ka varasemalt erinevate äridega tegelenud avaldaja tegutseb

äriühingute juhatuses ilma selle eest mingitki hüve saamata. Ka avaldaja märkimist äriühingule

kuuluva auto ja haagise kasutajana võib teatud juhtudel pidada rahaliselt hinnatavaks soodustuseks.

Arvestades avaldaja positsiooni äriühingutes OÜ Sponte ja OÜ Floco ja sellega kaasnevaid kohustusi

sh vastutust ning äriühingute käivet ja tegutsemise kasumlikkust majandusaasta aruannete kohaselt,

leidis maakohus, et ilmselgelt saab avaldaja äriühingutest mingeid rahaliselt hinnatavaid soodustusi

või hüvesid. Kuna maakohtul ja ka kohtutäituril puuduvad andmed täpsete summade kohta, on

maakohtu hinnangul välja toodud summa 150 eurot kuus mõistlik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. M.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 17.

november 2016 määrus ja teha uus lahend, millega M.P. kaebus rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud TsMS § 322 lg 1 ebaõigesti. Maakohus on

järeldanud, et kuna kohtutäituri arestimise akti sai 26. mai 2016 aadressil XXX allkirja vastu kätte

J.P., siis saab lugeda TsMS § 322 lg 1 kaudu dokumendi kättetoimetatuks määruskaebuse esitajale

endale. Maakohus on lähtunud J.P. rahvastikuregistri sissekirjutusest aadressile XXX. Maakohus on

ise järeldanud, et arestimise akti saab TsMS § 322 lg 1 järgi kättetoimetatuks lugeda menetlusosalisele

endale, s.o avaldajale üksnes siis, kui ollakse veendunud, et isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis,

ka selles eluruumis tegelikult elab. Samas on maakohus lähtunud rahvastikuregistri andmetest, mis ei

tähenda aga konkreetsel aadressil elamist. Määruskaebuse esitaja kinnitas istungil, et J.P. elab juba

üle kahe aasta eraldi XXX, koos oma elukaaslase ja lastega.

Maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kuna pole selgitanud välja, kas määruskaebuse esitaja ja

J.P. elavad reaalselt koos ja moodustavad leibkonna. Maakohtu etteheide, et määruskaebuse esitaja

ei täpsustanud J.P. täpsemat aadressi XXX, on põhjendamatu. Maakohus oleks pidanud

uurimisprintsiipi rakendades ise neid täpsustavaid asjaolusid küsima.

Maakohus oleks pidanud jätma kaebuse läbi vaatamata, kui leidis, et kaebus kohtutäiturile oli esitatud

tähtaega rikkudes ja maakohus poleks pidanud tegema asjas sisulist otsust ega andma hinnangut

sisuliste asjaolude kohta.

Maakohus on ekslikult leidnud, et määruskaebuse esitaja on äriühingutes OÜ Sponte ja OÜ Floco

tegev ja saab juhatuse liikmena tegutsemise eest mingit tasu või hüve. Maakohtu järeldused on

ebaõiged ja arusaamatud. Maakohus on jätnud arvestamata, et määruskaebuse esitaja on 100 %

töövõimetu, sügava liikumispuudega ja diabeetik. Äriühingute puhul on objektiivselt tuvastatav, kas

juhatuse liige saab oma töö eest tasu ja kas omanik saab äriühingust dividende. Ei kohtutäitur ega

maakohus pole toonud esile asjaolusid, et määruskaebuse esitaja saaks OÜ-st Sponte või OÜ-st Floco

dividende või juhatuse liikme tasusid. Määruskaebuse esitajal ei ole võimalik tervislikust seisundist

tulenevalt äriühinguid juhtida, autosid remontida ega mingeid sularahakäibeid tekitada.

Määruskaebuse esitaja on ennast selguse huvides OÜ Sponte juhatusest tagasi kutsunud. OÜ Floco

puhul on vaja enamusosanike otsust, määruskaebuse esitaja on selles osas osanike poole pöördunud,

ja kui seda otsust lähiajal ei tule, siis astub määruskaebuse esitaja ise juhatuse liikme kohalt tagasi.

OÜ Sponte ega OÜ Floco osalusi ei ole määruskaebuse esitajal võimalik võõrandada, kuna need on

kohtutäituri poolt arestitud. Kui kohtutäitur leiab, et need osalused omavad mingit väärtust, on

kohtutäituril olnud võimalus need realiseerida ja saada selle arvelt sissenõudja nõudele rahuldust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja, kohtutäitur Oksana Kutšmei, ei pea esitatud määruskaebust põhjendatuks ja palub jätta

see rahuldamata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

Vastustaja seisukohtade kohaselt on vastustaja õiguspäraselt lugenud TsMS § 322 lg 1 järgi

määruskaebuse esitajale kohtutäituri poolt täiteasjas nr 084/2011/3613 tehtud sissetuleku arestimise

akti ärakirja kättetoimetatuks 26. mail 2016. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuse

esitaja 08. juuni 2016 kaebus sissetuleku arestimise osas tuli jätta läbi vaatamata kaebeõiguse

minetamise tõttu seoses seadusega ettenähtud kaebetähtaja möödalaskmisega. Paar kuud enne

määruskaebuse esitaja sissetuleku arestimise akti ärakirja kättetoimetamist on kohtutäituri büroo

kuller J.P.le täiteasjas 084/2015/1971 teinud kolm katset dokumentide edastamiseks aadressile XXX:

(1) 29. märtsil 2016 kell 10.21 teatas J.P. elukaaslane, et J.P. ei ole kodus, (2) samal päeval kell 19.05

samal aadressil teatas J.P. ema, et J.P. ei ole kodus, (39 30. märtsil 2016 keeldus J.P. isiklikult kirja

vastu võtmast.

Määruskaebuse esitaja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et kohtutäituri poolt täiteasjas

nr 084/2011/3613 tehtud sissetuleku arestimise akti ärakiri ei ole talle 26. mai 2016 seisuga kätte

toimetatud. Määruskaebuse esitaja ei ole ka taotlenud 08. juuni 2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses

ega ka hiljem kaebuse esitamise tähtaja ennistamist TMS § 217 lg 2 sätestatud korras.

Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt sissetuleku arestimise akti peale

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tagajärjel jääb ta pension alatiseks arestituks. Sissetuleku

arestimise tingimuste ülevaatamise aluseks on võlgniku TMS § 134 lg 1 järgne avaldus ning selle

avalduse kohta tehtav kohtutäituri otsus on vaidlustatav.

Vastustaja tegevus määruskaebuse esitaja pangakonto arestimisel on olnud õiguspärane. Olukorras,

kus määruskaebuse esitaja pangakontole laekuva sissetuleku suurus on 391,83 eurot puudub alus ja

ka mõistlik põhjus jätta määruskaebuse esitaja konto viidatud summast suuremas ulatuses arestimata.

Viimane määruskaebuse esitaja konto arestimise tulemusena kinnipidamine toimus 17. veebruaril

2016. Siis laekunud rahalised vahendid summas 40,28 eurot on kohtutäituri poolt määruskaebuse

esitajale 26. veebruaril 2016 tagastatud. Viimane enne 17. veebruari 2016 toimunud kinnipidamine

oli 21. augustil 2014. Kogu määruskaebuse esitaja kontole laekuv sissetulek jääb määruskaebuse

esitaja kätte.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu

17. novembri 2016 määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus toiminud

vastuoluliselt leides, et esineb alus jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata, kuid sellegipoolest on

maakohus kaebuse sisuliselt läbi vaadanud. Samale vastuolule viitas maakohus ka kohtutäituri

tegevust käsitledes. Kõnealune vastuolu ei toonud siiski kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist ega ole

kohtumääruse muutmise aluseks.

8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks maakohus kohaldanud

TsMS § 322 lõiget 1 ebaõigesti. Väär on käsitlus, justkui võimaldaks TsMS § 322 lg 1 lugeda

menetlusdokument kätte toimetatuks üksnes niisuguse isiku vahendusel, kes kuulub dokumendi

adressaadiga ühte leibkonda. TsMS § 322 lg 1 võimaldab dokumendi lugeda kättetoimetatuks ka selle

kättetoimetamisega saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule.

TsMS § 322 lg 1 kohaldamisel omab peamist tähtsust see, et tegemist oleks dokumendi adressaadi

(s.o praegusel juhul määruskaebuse esitaja) eluruumiga, puudub vaidlus, et XXX on määruskaebuse

esitaja elukoht.

Isik, kellele kättetoimetamisega saab TsMS § 322 lg 1 järgi lugeda dokumendi selle tegelikule

adressaadile kättetoimetatuks, ei pea olema adressaadiga igapäevaselt ühises leibkonnas elav isik.

Tegemist võib olla perekonnaliikmega, perekonna teenistuses oleva isikuga või muu isikuga, kes elab

püsivalt adressaadiga samas eluruumis (nt eluruumi osa üürnik).

9. Menetluses poolte esitatud andmete ja maakohtu enda tehtud päringute põhjal oli maakohtul

piisavalt alust, et pidada J.P. elukohaks aadressi XXX. Kohus lähtus põhjendatult erinevatesse

registritesse teostatud päringutest ning asus seisukohale, et J.P. on määratlenud oma elukoha kandega

rahvastikuregistrisse, millest saab menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda. Sellises

olukorras puudus alus asuda teostama uurimisprintsiipi ja välja selgitama J.P. võimalikku

alternatiivset elukohta. Kohtutäituri selgitustest nähtub lisaks, et paar kuud enne määruskaebuse

esitaja sissetuleku arestimise akti ärakirja kättetoimetamist tegi kohtutäituri büroo kuller J.P.le

täiteasjas 084/2015/1971 kolm katset dokumentide edastamiseks aadressile XXX. Esimesel katsel

teatas J.P. elukaaslane, et J.P.d pole kodus. Teisel katsel teatas J.P. ema, et J.P. pole kodus. Kolmandal

katsel keeldus J.P. isiklikult dokumente vastu võtmast. Lisaks sellele võttis J.P. 26. mail 2016

aadressil XXX vastu M.P. sissetuleku arestimise akti ärakirja.

Eeltoodust lähtudes luges maakohus õigesti arestimise akti kaebajale kättetoimetatuks 26. mail 2016

ning kaebus kohtutäiturile tuli esitada hiljemalt 6. juunil 2016.a. Kaebus kohtutäiturile on esitatud

hilinemisega ning esines alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

10. Maakohtu määruse muutmise aluseks ei ole ka määruskaebuses esitatud ülejäänud väited.

Kohtutäitur on põhjendatult viidanud TMS § 134 lg-le 1, mille kohaselt on võlgnikul õigus tema

varalise seisundi muutumise korral esitada kohtutäiturile avaldus, teavitades kohtutäiturit oma

sissetuleku suuruse muutumisest. Seega ka juhul, kui määruskaebuse esitaja kutsutakse äriühingute

juhatuse liikme kohtadelt tagasi, on kaebajal võimalik esitada kohtutäiturile sellekohane avaldus.

Muuhulgas ei anna kohtutäituri 27.06.2016. a otsuse tagasiulatuvaks tühistamiseks alust asjaolu, et

kaebaja võib olla hiljem (st määruskaebuse esitamise aja seisuga detsembris 2016) astunud või

kutsutud tagasi äriühingu juhatuse liikme kohtadelt.

Ringkonnakohus ei käsitle täiendavalt määruskaebuses esitatud väiteid seoses sellega, kas kaebaja

sai 27.06.2016. a seisuga sissetulekuid OÜ-dest Sponte ja Floco, kuna määruskaebuse esitaja ei

järginud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud kohtustuslikku kohtueelset menetlust (TMS § 218 lg 1 teine

lause).

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171

lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. M.P. kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud.

Kohtutäituril ei ole asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab

ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/