2-17-255/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-255

Tsiviilasi

K P, K M P, K P hagi M P vastu väljamõistetud igakuise

elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1) K P (alaealine laps), isikukood *, elukoht *

2) K M P (alaealine laps), isikukood *, elukoht *

3) K P (alaealine laps), isikukood *, elukoht *

Hagejate seaduslik esindaja M V (alaealiste laste ema),

isikukood *, elukoht *, e-post *

Kostja M P (alaealiste laste isa), isikukood *, elukoht *, e-

post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate K P, K M P, K P hagi osaliselt.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu 16.10.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915

M P'lt alaealise lapse K P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus

perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2017. aastal on 235 (kakssada

kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 05.01.2017. a kuni lapse K P täisealiseks saamiseni *. a.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

3. Suurendada Pärnu Maakohtu 16.10.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915

M P'lt alaealise lapse K M P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus

perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2017. aastal on 235 (kakssada

kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 05.01.2017. a kuni lapse K M P täisealiseks saamiseni *.

a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

4. Suurendada Pärnu Maakohtu 16.10.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915

M P'lt alaealise lapse K P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus

perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2017. aastal on 235 (kakssada

kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 05.01.2017. a kuni lapse K P täisealiseks saamiseni *. a.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

5. Elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja M V arvelduskontole nr * * AS-is, selgitusega:

elatis.

6. Jätta rahuldamata hagejate K P, K M P, K P hagi Pärnu Maakohtu 16.10.2015. a

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt hagejate kasuks väljamõistetud elatise,

summas 195 eurot kuus, suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani perioodil

01.01.2017. a kuni 04.01.2017. a (k.a).

7. Saata otsus menetlusosalistele, v.a alaealistele lastele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega

menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. Hagejate nõue ja põhjendused

05.01.2017. a esitasid alaealised lapsed K P, K M P, K P seadusliku esindaja M V (alaealiste

laste ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja M P

(alaealiste laste isa) vastu väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes /tlk 1-3/.

Hagiavalduse kohaselt on maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117915 kostjalt välja mõistetud

elatis K P, K M P, K P kasuks, kuid hagejad soovivad hagiavaldusega elatise suurendamist

seaduses sätestatud miinimummäärani, et kindlustada ja tagada lastele võimalused, mis neil

varasemalt olid.

2. Kostja vastuväited

Kostja M P hagi ei tunnista /tlk 29-36/. Kostja on seisukohal, et väljamõistetud elatise summat

on võimalik muuta kui lahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud võrreldes eelmise

lahendiga ning alates hagiavalduse esitamisest. Hagejad ei ole tõendanud asjaolude muutumist

võrreldes eelmise kohtulahendiga ja hagejate elatise suurendamise vajadus on tõendamata.

Kostja täidab juba käesoleval ajal 56-61% laste tegelikest vajadustest arvestades hagejate

igakuiste vajaduste suurust ning lisaks annab kostja ülalpidamist vahetult nii ise kui oma

vanemate kaudu. Kostja leiab, et raha ei vaja mitte hagejad vaid hagejate ema enda

ülalpidamiseks. Kostja saab alates 01.09.2016. a töötasu 770 eurot kuus ja annab ülalpidamist

hagejatele üle oma võimaluste piiri. Kostja on kandnud tunduvalt suuremaid kulutusi muul

viisil makstava elatisega kui see on välja mõistetud elatis. Lisaks kostjale on hagejate

ülalpidamise kohustus ka hagejate emal. Kostja veedab võimalikult palju aega koos hagejatega

ja seda kostja kodus. Kui kostja on varasemalt viibinud töö tõttu või perekondlikel põhjustel

välisriigis, siis on hagejad saanud palju aega veeta kostja vanematega, kes teevad lisaks kostjale

samuti hagejatele kulutusi, mida tuleb arvestada samuti hagejatele muul viisil elatise maksetena

ja hagejate ülalpidamisena. Kokku on kostja ja ta vanemate poolt tõendatud kulusid 2494,13

eurot ehk lapse kohta 92 eurot kuus. Seega puudub vajadus elatise suurendamiseks rahas.

Hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hagis soovitud eesmärki, s.o kindlustada ja tagada

lastele võimalused, mis neil olid varasemalt.

3. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele

Hagejad on seisukohal, et miinimumelatis vastab laste katmiseks tehtavale panusele ühe

vanema poolt ning elatise muutmise aluseks võivad olla ka õiguslikud muudatused, s.h

miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamist miinimumini ei ole üldjuhul vaja tõendada.

Hagejate seaduslik esindaja on pidanud laste ülalpidamiskulutuste kandmiseks võtma laenu

ning * AS-st kui * OÜ-st, mis tuleb samuti igakuiselt tagastada. Samuti on hagiavalduses

kirjeldamata laste vajadused sõprade sünnipäevadele, teatrietendustele, mis toimuvad lasteaias

ja kultuurimajas ning muud vaba aja veetmiseks vajaminevad kulutused /tlk 56/. Lisaks

igakuised kulutused lasteaiakoha ja -toidu maksumus, mis on suurusjärgus 50 eurot kuus lapse

kohta /tlk 62/. Vanaema poolt kallite kinkide tegemine ei taga laste kasvatamiseks vajaminevaid

tingimusi ja ei vabasta isa ülalpidamiskohustusest.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1.

Hagejad, alaealised lapsed K P, K M P, ja K P on oma seadusliku esindaja, s.o ema M

V vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa M P vastu igakuise elatise

suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimummäärani alates 01.01.2017. a.

Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis

sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on Vabariigi

Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 § 1 lg 2 alusel 2017. a 470 eurot, seega ½ sellest

käesoleval aastal on 235 eurot.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117915/5

välja mõistetud igakuist elatist hagejate ülalpidamiseks /tlk 2/. Kohus on teinud väljatrüki

nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendist /tlk 17-18/, millest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu

16.10.2015. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117915 kohustatud võlgnikku Marko Paes

tasuma elatist alljärgnevalt: avaldajale K P 195 eurot kuus alates 25.08.2015. a kuni avaldaja K

P täisealiseks saamiseni *. a; avaldajale K M P 195 eurot kuus alates 25.08.2015. a kuni avaldaja

K M P täisealiseks saamiseni *. a; avaldajale K P 195 eurot kuus alates 25.08.2015. a kuni

avaldaja K P täisealiseks saamiseni *. a.

4.2.

Hagiavaldusele on lisatud hagejate sünnitunnisused, milledest nähtuvalt on hageja 1 K

P sündinud *. a, hageja 2 K M P *. a ja hageja 3 K P *. a ning hagejate isa on M P ja hagejate

ema M V /tlk 4-6/. Eeltooduga on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud

oma seadusliku esindaja vahendusel esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise

suurendamise nõudes kostja vastu.

4.3.

Hagiavaldusest ja Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt /tlk 1, 9-14/ elavad hagejad

oma ema M. V juures * (isa elukoha aadressilt on lapsed välja kirjutatud 31.01.2016. a) ja

hagiavaldusest, Rahvastikuregistrist ja kostja vastusest nähtuvalt /tlk 1, 15-16, 29/ elab kostja

aadressil *. Hagejate ülalpidamiseks on kostjalt iga hageja kasuks välja mõistetud elatis

summas 195 eurot kuus /tlk 17-18/. Seega on hagejad õigustatud esitama elatise suurendamise

nõude vanema, s.o kostja M P vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2

alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hagejate nõudele.

4.4.

Kostja leiab, et väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta kui lahendi aluseks

olevad asjaolud on muutunud võrreldes eelmise lahendiga. Kuna hagejad ei ole tõendanud

kulusid ega hagi aluseks olevaid asjaolusid (elatis suuruse muutmise vajadust), siis kostja hagi

ei tunnista /p 1, tlk 29-30/.

4.4.1. Kohus on seisukohal, et hagejatel ei ole kohustust tõendada igapäevakulutusi ja nende

suurenemist võrreldes eelmise kohtulahendiga, kuna hagejad on esitanud elatise suurendamise

nõude seaduses sätestatud miinimummäärani. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta,

et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS §

101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles

ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-

2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Hagejad on käesolevas asjas taotlenud elatise

suurendamist miinimummäärani, seega ei pea hagejad oma kulutusi tõendama.

4.4.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 459 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud, kuna

maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Käesoleval ajal kehtiv seaduses

ettenähtud elatise miinimummäär on märkimisväärselt suurem (235 eurot kuus) kui 2015. aastal

(195 eurot kuus), mil Pärnu Maakohus mõistis kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja igakuise

elatise. Samuti on Riigikohus 28.10.2015. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 leidnud, et

lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka

õiguslikud muudatused, s.h miinimumelatise muutumine ning elatise suurendamiseks

miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (p 12-13). Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise suurendamisel seaduses sätestatud miinimummäärani

ei ole hagejad kohustatud eraldi välja tooma täiendavaid asjaolusid, mis mõjutavad elatise

maksete suurust käesoleval ajal.

4.5.

Kostja leiab, et tema majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise lahendi

tegemise ajaga ning elatise väljamõistmisel peab kohus arvestama vanemate majandusliku

seisundiga ja eeltoodud asjaolu võib olla aluseks elatise suurendamata jätmiseks. Elatise

suuruse muutmisel peab mh arvestama, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma /p, 1 tlk

30/.

4.5.1. Kostja on vastuses hagile välja toonud, et tema sissetuleku suuruseks on alates

01.09.2016. a töötasu 770 eurot kuus (bruto) /tlk 30/, mille tõendamiseks on kostja esitanud

kohtule tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsiooni (TSD) kokkuvõtte perioodil september-detsember 2016. a /tlk 6/. Samuti on

kostja esitanud kaks pangakonto väljavõtet, millega kostja tõendab enda sissetulekuid aprillis

2016. a kogusummas 2125 eurot /tlk 39/ ja sissetulekuid märts-mai 2016. a kogusummas 3150

eurot /tlk 40/. Seega on kostja tõendatud sissetulekud 2016. a (neto) kokku summas 7835,56

eurot (2125 + 3150 + 4 * 640,14). Nimetatud summast on kostja 2016. a tasunud hagejate

ülalpidamiseks 5850 eurot /tlk 37/, seega on kostja korrapäraselt täitnud Pärnu Maakohtu

16.10.2015. a lahendist tulenevat elatise maksmise kohustust hagejate ees.

Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on kostja 2016. a olnud suuteline ülalpidamist teenima ulatuses,

mis on taganud nii alaealistele lastele kui kostjale endale vajaliku ülalpidamise, kahjustamata

sellega enda huvisid. Kui kostja aastane sissetulek on olnud 7835,56 eurot, milline jagada

neljaga (kolm hagejat + kostja), siis on iga isiku ülalpidamiseks aastas 1958,89 eurot. Kostja

on iga hageja ülalpidamiseks maksnud elatist 2016. a 1950 eurot (5850 / 3) ning seega on kostjal

enda ülalpidamiseks jäänud aastas 1985,56 eurot.

4.5.2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et asjaolu, et kostja sissetulek on 2016. a

teisest poolest alates 770 eurot kuus (bruto), ei ole asjaoluks, mis annaks aluse elatise

väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on 24.10.2012. a

lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel

lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada.

Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on

omandatud keskharidus ja kes töötab ka käesoleval ajal /tlk 65/, siis puudub kohtul kahtlus, et

kostja on võimeline elatist teenima ka suuremas ulatuses kui 770 eurot kuus, mis tagaks nii

hagejate ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise

selleks minimaalselt vajalikus ulatuses.

TsMS § 230 lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal

algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning

päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale ½ kaasomandist * ning kosjale kuulub sõiduk

Volkswagen Passat Variant (ehitusaasta 2010). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on

kostjal võimalik rahaliste vahendite puudumise korral laste ülalpidamiskohustust täita.

4.6.

Kostja leiab, et hagejate ema varanduslik seis on parem ning hagejate ema töötus ei ole

seisund, mis ei võimaldaks tal sissetulekuid endale ja oma alaealistele lastele teenida. Seega

puudub kostjal kohustus ilma mõjuva põhjuseta võtta enda kanda hagejate ema seaduslikud

kohustused lapsi ülal pidada või kohtul arvestada hagejate ema töötu staatusega /p 2, tlk 30-31/.

4.6.1. Kohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad

tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Esmalt määratakse kindlaks seega lapse

esmavajadused ning seejärel otsustatakse, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest

elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.

Käesolevas asjas on vaidluse all vaid laste esmavajadused ning laste vajaduste rahuldamiseks

kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 08.01.2014. a lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist vaid

miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras, jääb hagejate

seadusliku esindaja kanda teine osa kahekordsest miinimumelatisest, s.o samuti ½ Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast ning kohus ei arvestada kostjalt elatise väljamõistmisel

mingil viisil hagejate ema väidetava töötu staatusega. Hagejate seaduslik esindaja on küll

kinnitanud, et käib tööpraktikal läbi Töötukassa /tlk 62/, kuid Rahvastikuregistri andmete

kohaselt on hagejate seaduslik esindaja lapsehoolduspuhkusel. Seetõttu ei kohusta kohus

kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmise korral mingil viisil kostjat võtma enda kanda

hagejate seadusliku esindaja kohustusi, vaid paneb kostjale seadusest tuleneva ülalpidamise

kohustuse ½ ulatuses, mis on vajalik laste esmavajaduste rahuldamiseks ning teine ½ jääb

hagejate seadusliku esindaja kanda, kes teeb seda hagejate vahetu ülalpidamise, mitte elatise

maksmise teel.

4.7.

Kostja leiab, et elatise suurendamise nõue ei ole kooskõlas hagis esitatud laste

vajadustega, mistõttu puudub alus elatise suurendamiseks ning haginõude rahuldamiseks /p 3,

tlk 31/.

4.7.1. Hagejad on hagis välja toonud laste vajaduste loetelu ühe kuu kohta /tlk 2/, mille

kohaselt keskmiselt on hageja 1 vajadused 320 eurot kuus, hageja 2 vajadused 350 eurot kuus

ning hageja 3 vajadused 300 eurot kuus. Hagejad on ilma summasid välja toomata märkinud

kulude hulka veel prillid hagejale 2 ja trennid hagejale 1. Hagejad on täiendanud kulude loetelu

18.01.2017. a esitatud vastuses /tlk 56/, milles hageja seaduslik esindaja toob välja asjaolu, et

on laste ülalpidamiskulude katteks võtnud laenusid, mida tagastab igakuiselt ning täiendavad

kulud on laste sõprade sünnipäevadele, teatrietendustele, mis toimuvad lasteaias ja

kultuurimajas ning muud vaba aja veetmiseks vajalikud kulutused ujulas kui muudes asutustes

/tlk 56/. Lisaks on hagejad täiendanud kulude loetelu 31.01.2017. a dokumendis, millest

nähtuvalt on hagejatel igakuised kulutused lasteaiakoha ja -toidu maksumusele, mis on

suurusjärgus 50 eurot kuus lapse kohta. Kõiki väljatoodud kulude loetelu arvestades jääb kohus

p-s 4.6.1 toodud seisukoha juurde, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13). Seega on elatise suurendamise nõue kooskõlas hagejate vajadustega ning

hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud.

4.7.2. Kostja leiab, et kuna tema maksab hagejatele 195 eurot elatist kuus ja riigipoolne toetus

on 100 eurot kuus (väidetavalt avalik teave), siis on hagiavalduses viidatud vajadused rahaliselt

kaetud ilma hagejate ema panuseta. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et riigi poolt makstakse

hagejatele riigipoolset peretoetust, ei ole käesolevas asjas aluseks kostjalt elatise

väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna Eesti Vabariigis makstavad

peretoetused ei ole suurusjärgus, mis kataksid laste igapäevavajadused ilma teise vanema

panuseta. Kuna Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejate seaduslik esindaja käesoleval

ajal

lapsehoolduspuhkusel,

tagab

riigi

poolt

makstav

toetus

sellel

perioodil

(lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal) osaliselt laste vajaduste katmise osas, milles selleks on

kohustatud hagejate seaduslik esindaja kandma vahetu ülalpidamise kaudu. Kuna käesolevaks

ajaks on seaduses sätestatud elatise miinimumäär tõusnud, samuti suurenevad laste vajadused

tulenevalt nende vanusest, on kohus seisukohal, et elatise suurendamine nõue on esitatud

lähtudes laste huvidest ja kooskõlas laste vajadustega ning hagejate seaduslik esindaja on

õigustatud ja kohustatud seisma hagejate õiguste ja huvide kaitsmise eest. Samuti esineb

seadusest tulenev alus hagi esitamiseks, mida on kohus on eelnevalt ka hinnanud p-s 4.2-4.3.

4.8.

Kostja leiab, et väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta alates hagi esitamisest

/p 4 tlk 31/.

4.8.1. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et hagi esitamine elatise suurendamise nõudes on

võimalik vaid hagi esitamisest, on õige. Hagejad on palunud elatise suurendamist alates

01.01.2017. a /tlk 2/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 2 kohaselt

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätet selgitades on Riigikohus asunud

seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-

14, p 13). Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 05.01.2017. a, siis on hagejad õigustatud elatise

suurendamise nõude esitama alates hagiavalduse esitamisest, s.o 05.01.2017. a, mistõttu kohus

jätab rahuldamata hagejate nõude maksekäsuga iga hageja kasuks välja mõistetud elatise,

summas 195 eurot kuus, suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani (½ Eesti

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 01.01.2017. a kuni 04.01.2017. a

(k.a).

4.9.

Kostja on märkinud, et kui tal 2016. a suvekuudel teenimisvõimalused puudusid, siis sai

ta vahendeid laenuks oma emalt H P'lt, millised on käesolevaks ajaks tagastatud /p 5, tlk 32/ ja

mille tõendamiseks on kostja esitanud kohtule oma konto väljavõte H. P'lt tehtud maksete kohta

/tlk 41/. Kohus leiab, et viidatud tõend ja asjaolu ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel

tähendust, kuna nimetatud kontoväljavõttest ei nähtu, milliseks otstarbeks on summad kostjale

üle kantud või kostjalt tagasi nimetatud isikule kantud ning kuidas nimetatud summad on seotud

ülalpidamise andmisega hagejatele.

4.10. Kostja märgib, et kuna kostja abiellus 2016. a teises pooles, siis viibib perekondlikel

põhjustel välisriigis (abikaasa on teisest riigist) ning varasemalt viibis välisriigis töö tõttu, siis

on kostja oma vanematega kokku leppinud, et hagejad saavad päris palju aega veeta koos kostja

vanematega, kes teevad lisaks kostjale hagejatele kulutusi toidus, ülalpidamises eluasemele,

riietes, jalanõudes, vaba aja veetmise vahendites ning samuti transpordis hagejate koju, mida

tuleb arvestada hagejatele muul viisil elatise maksetena ja hagejate ülalpidamisena. Kostja ema

poolt on kostja korraldusel peetud lastega suhtlemises ja laste ülalpidamises kostja ja vanemate

poolt päevaraamatut, mille kostja on esitanud asitõendina, et kohus saaks hinnata kostja ja

vanemate panust muul viisil laste ülalpidamisse panustamist /p 5 tlk 32/. Kostja on esitanud

päevaraamatu kokkuvõte, millest väidetavalt ilmneb kostja ja ta vanemate suhtlemine ja

hagejate ülalpidamine kostja ja ta vanemate kodus viimas 10 kuu jooksul /tlk 33/.

4.10.1.

Kohus selgitab, et Riigikohus on 08.01.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13

(p 13) leidnud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps

ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse

vajaduste rahuldamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud seisukoht rakendub ka elatise suurendamise

nõude läbivaatamisel ja ainuüksi asjaolude alusel, et hagejad viibivad teatud aja kostja või

kostja vanemate juures, ei saa kindlaks määrata elatise suurendamise vajadust/mittevajadust,

eriti kui tegemist on elatise nõudmisena PKS § 101 lõikes 1 toodud miinimummääras.

4.10.2.

PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja

kohutatud hagejatele elatist maksma raha perioodilise maksmisega tulenevalt Pärnu Maakohtu

16.10.2015. a kohtumäärusest /tlk 17-18/ ning kostja on nimetatud kohustust ka täitnud /tlk 37/.

Asjast ei nähtu, et hagejate ja kostja või hagejate esindaja ja kostja vahel oleks sõlmitud

kokkulepe, et elatise maksmine hagejatele toimuks muul viisil kui rahas. Eeltoodut on kostja

ka ise kinnitanud, et kostja ja hagejate ema vahel puudub muul viisil elatise andmise kokkulepe,

kuid hagejate ema on aktsepteerinud taolisel viisil hagejatele elatise andmist ja seda kasutanud

/tlk 32/.

Kohus leiab, et asjaolu, et kostja või kostja vanemad ehk hagejate vanavanemad on väidetavalt

andnud ülalpidamist muul viisil, s.o ajal, mil hagejad on viibinud kostja või kostja vanemate

juures ja hagejate seaduslik esindaja on sellega nõustunud, ei ole käsitletav vanemate vahelise

kokkuleppena elatise andmiseks muul viisil. Kohus leiab, et vanavanemate poolt lastelaste

toetamine ning nende ülalpidamine vanavanemate juures viibimise ajal on tavapärane ja

normaalne tegevus, mida ei saa käsitleda kostjapoolse elatise kohustuse täitmisena või selle

asendamisena. Kohus leiab, et ka vanematevaheline kokkulepe ei välistaks ega piiraks üldjuhul

lapse seadusest tuleneva elatisenõude, sh elatise suurendamise nõude esitamist (Riigikohtu

26.06.2013. a lahend nr 3-2-1-78-13, p 13). Samuti ei ole kostja käesolevas tsiviilasjas

kohustatud isikuna nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil ja esineb selleks

mõjuv põhjus (PKS § 100 lg 1 teine lause).

4.10.3.

Eeltoodu alusel (p 4.10.1-4.10.2) leiab kohus, et puudub vajadus hinnata, millal on

hagejad viibinud kostja või tema vanemate juures ja sellega seoses kandnud kulusid seoses

hagejate hoidmisega, nende lasteaiast või koolist toomisega vms. Riigikohus on 26.06.2013. a

lahendis nr 3-2-1-78-13 leidnud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse

tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada

tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal

ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna käesolevas asjas puudub vanematevaheline kokkuleppe

elatise maksmiseks muul viisil, siis puudub mõjuv põhjus arvestada hagejate viibimist

vanavanemate või kostja juures möödunud perioodil. Hagejate elatise suurendamise nõue

hõlmab perioodi alates 05.01.2017. a kuni nende täisealiseks saamiseni, seega päevaraamatus

esitatud kirjed ei puuduta eelnimetatud perioodi. Seega kohus ei asu hindama päevaraamatus

esitatud asjaolusid, millal lapsed viibisid kostja või kostja vanemate juures, millal neil lasteaias

järel käidi vms.

4.10.4.

Kohus märgib, et kui hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on lähtuvalt hagejate

vajadusi ja huve arvestades soov selline kirjalik kokkulepe sõlmida (nt kui hagejad viibivad

pikema perioodi vältel kostja või kostja vanemate juures), siis on neil võimalik selline

kokkulepe sõlmida ka väljaspool kohtumenetlust. Mitmepoolse lepingu puhul eeldab see aga

mõlema poole nõusolekut, mis peab väljenduma tahteavaldustes (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 67 lg 2 kolmas lause ja § 69 lg 1). PKS § 100 lg 3 alusel võivad vanemad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista

ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

4.11.

Kostja on leidnud, et arvestades hagis avaldatud lapse kulutusi toidule 2 eurot päevas

lapsele (60:30) ja transpordile (sõiduks S’st H’sse ja tagasi 8,20 eurot kord) on lapsed saanud

ülalpidamist muul viisil toiduna 10 kuu jooksul summas 594 eurot ja kaetud kulutusi laste

ülalpidamisena transpordile 484 eurot, milline on kuu keskmisena kostja kulu iga hageja kohta

36 eurot kuus. Lisaks lasteaeda viimine ja toomine, milles puudub rahaline vääring, tagatud

ööbimine kostja vanemate juures, osalemine üritustel jne /p 5 tlk 34/.

4.11.1. Kohus jääb ka siinkohal p-des 4.10.1-4.10.4 toodud seisukohtade juurde – vanemate

vahel puudub kokkulepe ülalpidamise andmiseks muul viisil ning periood, millal väidetavaid

kulutusi on tehtud, ei hõlma elatise suurendamise nõude perioodi.

4.12. Kostja märgib, et lisaks kostja rahaliselt makstavale ülalpidamisele on kostja ta

vanemate poolt tehtud rahalisi kulutusi hagejatele vajalike esemete, riiete ja jalanõude

ostmiseks viimasel üheksal kuul, mille kohta on kostja esitanud ka tõendid /p 5 tlk 34, 42-51/.

4.12.1. Kohus jääb ka siinkohal p-des 4.10.1-4.10.4 ning 4.11.1 toodud seisukohtade juurde ja

ei korda neid. Kohus leiab, et hagejatele tagab õiguskindluse eelkõige ülalpidamise andmine

raha perioodilise maksmisega PKS § 100 lg 1 alusel. Asjaolu, et kostja või tema vanemad on

ostnud hagejatele teatud esemeid viimase üheksa kuu jooksul, on tervitatav ja hea tahte märk

arvestades, et kostja on rahalist elatist maksnud alla seaduses sätestatud miinimummäära (mille

suurendamist ei ole hagejate seaduslik esindaja 2016. a ka nõudnud), kuid hagejatele ei ole

mingil viisil garanteeritud, et selline elukorraldus jätkub ka tulevikus, samas mahus ning

igakuiselt hagejatele minimaalselt vajalikus määras. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

hagejate õiguskindluse ja igakuise ülalpidamise tagamiseks kostja poolt elatise andmine

seaduses sätestatud miinimummääras raha perioodilise maksmisega.

4.13. Kostja on kirjaliku vastuse p-s 6 põhjendanud, miks on esitatud kohtule p-s 5 toodud

asjaolud ja korranud juba eelpool väljatoodud seisukohti, mille osas on kohus eelpool seisukoha

võtnud. Kostja kirjalik vastuse p-s 7 on kostja leidnud, et ka 105 eurot rahalisi vahendeid kolme

lapse kohta kuus ei taga hagi esitamise eesmärki ega kindlusta ega taga lastele võimalusi,

millised neil varasemalt oli. Kohus leiab, et isegi kui esitatud hagiga ei ole hagejatel võimalik

saavutada eelnevat elustandardit, on kostjal võimalik teha kõik selleks, et hagejate elustandard

oleks mingilgi viisil ligilähedane varasemale elustandardile ning eelkõige on võimalik seda

tagada elatise maksmisega hagejatele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras või

võimalusel ka suuremas määras ning hagejate, kostja ning kostja vanavanemate vahel heade

vanemlike ja vanavanemlike suhete hoidmisega. Nähtuvalt kostja esitatud tõenditest on kostja

täitnud käesoleva ajani korrektselt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust ning kohtu

hinnangul on kostja noor ja teovõimeline isik, kes on suuteline lastele eluks vajalikku tagama

vajalikul määral ka edaspidi ilma suuremate raskusteta.

4.14. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks

mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamiseks elatist rahas

teenima. Seega on kohtu hinnangul kostja võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks

nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejatele elatise maksmise seaduses sätestatud

miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas

määras.

4.15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagejate hagi kostja vastu elatise suurendamise

nõudes osaliselt ja kohus suurendab Pärnu Maakohtu 16.10.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-15-117915 M P'lt alaealiste laste K P, K M P ja K P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist

elatist 195 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte

vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2017. aastal on 235

eurot kuus, alates 05.01.2017. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist makstakse iga

kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja, M V

arvelduskontole * * AS-is, selgitusega: elatis. Kohus jätab rahuldamata hagejate K P, K M P,

K P hagi Pärnu Maakohtu 16.10.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt

hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani

osas, mis hõlmab perioodil 01.01.2017. a kuni 04.01.2017. a (k.a).

5. Hagihind

Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav

summa. Hagejad on taotlenud juba välja mõistetud elatise summas 195 eurot suurendamist

seadusest sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 235 euroni kuus (235 - 195 = 40 €).

Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1080 eurot (40 € * 9 kuud * 3 last).

6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud

menetluskulu kandnud poole enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei

ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik