2-15-7759/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7759

Tsiviilasi

H.L.i

(õigusjärglane

K.L.)

hagi

aktsiaseltsi

Estreftransservice vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitiste ning saamata jäänud töötasu

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4055,90 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts Estreftransservice apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): aktsiaselts Estreftransservice (registrikood

10240892), esindaja advokaat Maris Tekkel

Vastustaja (hageja): H.L.i (isikukood XXXX) õigusjärglane

K.L. (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 otsus

osas, millega maakohus mõistis välja aktsiaseltsilt

Estreftransservice H.L.i kasuks jõulupreemia 711

eurot 8 senti (resolutsiooni punkt 6) ja jätta H.L.i nõue

jõulupreemia

eurot

senti

väljamõistmiseks

rahuldamata.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016

otsus muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Rahuldada H.L.i hagi aktsiaseltsi Estreftransservice

vastu osaliselt.

3.2. Jätta rahuldamata H.L.i nõue tuvastada töölepingu

ülesütlemise

tühisus

ja

välja

mõista

aktsiaseltsilt

Estreftransservice H.L.i kasuks hüvitis 2910 eurot.

3.3. Jätta rahuldamata H.L.i nõue välja mõista

aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i kasuks jõulupreemia

711 eurot 8 senti.

3.4. Lugeda tööleping aktsiaseltsi Estreftransservice ja

H.L. vahel lõppenuks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 1.

märtsist 2015.

3.5. Välja mõista aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i

kasuks hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud

aja eest 3063 eurot (millest tööandja peab kinni ja kannab

üle seadusega ettenähtud maksud ja maksed).

3.6. Välja mõista aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i

kasuks

lisatasu

2014

juuli,

augusti

ja

osaliselt

septembrikuu eest 281 eurot 82 senti (millest tööandja peab

kinni ja kannab üle seadusega ettenähtud maksud ja

maksed).“

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.L.

(hageja)

esitas

18. märtsil

2015

Tööinspektsiooni

Lõuna

inspektsiooni

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse aktsiaseltsi Estreftransservice (kostja) vastu, milles palus

tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks

välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem

etteteatatud aja eest ning saamata jäänud töötasu. TVK rahuldas 16. aprilli 2015 otsusega hageja

avalduse osaliselt. TVK luges töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel lõppenuks 1. märtsist

2015, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud

aja eest 3063 eurot, samuti lisatasu 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia 711 eurot 8 senti.

Hageja esitas 21. mail 2015 maakohtule hagiavalduse osas, milles jäeti tema avaldus TVK-s

rahuldamata. Kostja esitas 26. mail 2015 maakohtule taotluse hageja avaluse läbivaatamiseks

hagimenetluses osas, milles TVK hageja avalduse rahuldas. Maakohus andis hagejale tähtaja

hagiavalduse tervikteksti esitamiseks.

2. Hageja esitas 22. juunil 2015 maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostjaga

sõlmitud töölepingu ülesütlemine 1. märtsil 2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on tühine, ning lugeda

tööleping samal kuupäeval lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti palus hageja kostjalt välja

mõista hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 2910 eurot, hüvitise töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 3063 eurot ning saamata jäänud töötasu 992 eurot 90

senti (lisatasu 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia 711 eurot 8 senti).

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 21. novembrist 1995 kostja juures finantsjuhina. Alates

16. septembrist 2014 jäi ta töövõimetuslehele, mida pikendati 16. märtsini 2015 (hageja kohustus

asuma tööle alates 17. märtsist 2015). Kostja esitas hagejale 25. veebruaril 2015 töölepingu

ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi

tõttu) alates 1. märtsist 2015. Hageja sai selle kätte 26. veebruaril 2015. Töölepingu lõpetamiseks

ei olnud õiguslikku alust. Pärast töövõimetuse lõppemist oli töötaja võimeline oma tööülesandeid

täitma samas mahus kui enne. Hagejal on õigus nõuda kostjalt TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (kolme kuu keskmine töötasu) ning hüvitist TLS § 100

lg 5 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmise (60 tööpäeva) eest. Kostja võlgneb hagejale ka

lisatasu 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembri (18 tööpäeva) eest ning jõulupreemia 2014. a

töötatud 184 tööpäeva eest.

3. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et töölepingu ülesütlemine oli TLS § 88 lg 1 p 1 alusel

õiguspärane ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt TLS § 107 lg-s 2 sätestatud hüvitist. Kuna

töötaja töövõimetus oli jätkuv, siis ei olnud etteteatamistähtaja järgimine mõistlik ja põhjendatud

ning hageja nõue TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise saamiseks tuleks jätta rahuldamata. Alternatiivselt

tuleks hageja seda nõuet vähendada, sest hageja on avaldanud pahauskselt oma terviseseisundi

ning tööle naasmise/mittenaasmise kohta vastuolulist informatsiooni ning ei ole tööandjat

teavitanud, millal ta kavatseb tööle naasta. Lisatasu ja jõulupreemia väljamaksmisel võeti aluseks

töötaja individuaalne panus ning kuivõrd hageja oli oma töökohustusi rikkunud (kostja on esitanud

hageja ebaseadusliku tegevuse tõttu avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks), jättis kostja

põhjendatult talle lisatasu ja jõulupreemia välja maksmata.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 17. veebruari 2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja jättis hüvitise 2910 eurot

kostjalt välja mõistmata. Tööleping loeti lõppenuks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 1. märtsist

2015. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette

teatatud aja eest 3063 eurot, lisatasu 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembrikuu eest 281 eurot

82 senti ja jõulupreemia proportsionaalselt 2014. a töötatud ajaga 711 eurot 8 senti (kõnealustelt

summadelt peab tööandja kinni ja kannab üle seadusega ettenähtud maksud ja maksed). Maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt oli töölepingu ülesütlemise õiguspärane – kostja

järgis töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel kõiki materiaalseid ja formaalseid nõudeid.

Viidatud sätte järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui

töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei

võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist

terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja

kuu jooksul.

Hageja viibis töövõimetuslehel järjest üle viie kuu. Hageja ei ole TLS § 88 lg 1 p-s 1 sätestatud

eeldust ümber lükanud (hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud võimeline 17. märtsil 2015

endisel ametikohal jätkama). Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, jääb hageja nõue TLS

§ 109 lg 1 alusel hüvitise 2910 euro saamiseks rahuldamata.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest.

Kostja on teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette kolm päeva. Hageja on töötanud kostja

juures ligikaudu 19 aastat. Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt

üles, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (tulenevalt

TLS § 97 lg 2 p 4 peab tööandja erakorraliselt ülesütlemisest töötajale ette teatama

90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat).

Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu

jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi

öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Kostja ei ole tõendanud mõlema poole

huvide ja kõikide asjaoludega arvestamist, kui ta otsustas töölepingu üles öelda ilma

etteteatamistähtaega järgimata. Kostja on kahjustanud sellega oluliselt hageja huve ja õigusi.

Etteteatamistähtaja järgimata jätmine tõi töötajale kaasa negatiivse tagajärje – 90 päeva pikkuse

ettetatamistähtaja jooksul oleks hageja saanud kohaneda töökoha ja sissetuleku kaotusega ning

otsida uut töökohta (kolm päeva uue töö leidmiseks ei ole piisav). Kostjal tuleb tasuda hagejale

TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist 3060 eurot 87 kalendripäeva eest (s.o kalendripäevade hulka jääv

60 tööpäeva * hageja keskmine päevatasu 51 eurot 5 senti). Kostja alternatiivne taotlus eeltoodud

hüvitise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kostjale ei saanud olla tõsikindlalt ette teada, et töötaja

17. märtsil 2015 tööle ei naase. Lisaks on motiveerimata ning ilma kaalutlusteta etteteatamistähtaja

rikkumine oluline töötaja õiguse rikkumine, mis tõi hagejale kaasa kaaluka negatiivse tagajärje.

Hagejal on õigus saada kostjalt lisatasu ja jõulupreemiat. Aastapreemiate maksmine on otsustatud

kostja nõukogu 28. septembri 2007 koosolekul, lisatasu makstakse kostja 2. jaanuari 2013

käskkirja alusel. Kostja 27. oktoobri 2014 käskkirjas on loetletud lisatasu saavate töötajate nimed

ja märgitud otsustus mitte maksta lisatasu hagejale sularaha puudustega väljamaksmise tõttu.

17. detsembri 2014 käskkirjaga on otsustatud maksta töötajatele ühekordset jõulupreemiat ühe

kuupalga ulatuses, v.a hagejale kassa väljamineku orderite puuduliku ja ebaõige vormistamise

tõttu alates märtsist 2014. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väidetavad rikkumised avastati

oktoobris 2014. Kostja ei ole taotlenud isegi puuduste avastaja tunnistajana ülekuulamist. Asja

materjalidest nähtuvalt on kostja sularaha asukoha ja väljamaksete kohta hagejalt selgitust küsinud

alles 28. jaanuaril 2015. Järgmine selgitust nõudev kiri koos rikkumise aluseks olevate tõenditega

on hagejale saadetud 16. veebruaril 2015. Tõenditest tuleneb (tuginedes sellele, mis on eluliselt

usutav), et 27. oktoobri 2014 ja 17. detsembri 2014 käskkirju ei olnud nendel märgitud

kuupäevadel olemas (need on vormistatud tagantjärgi). Kostja on omaks võtnud, et neid käskkirju

ei ole hagejale tutvustatud ega kätte toimetatud. Eluliselt on usutav, et puudused avastati pärast

majandusaasta lõppemist (31. detsember) majandusaasta aruande koostamisel. Eluliselt ei ole

usutav, et asendustöötaja (kes töötas paralleelselt kahel kohal) oli hagejalt tööd üle võttes koheselt

võimeline tegema jooksvat finantsjuhi tööd ning samal ajal juba avastama hageja rikkumisi.

Eeltoodu selgitab ka seda, miks küsiti hagejalt selgitusi alles 28. jaanuaril 2015 (selge viitega

aastabilansi koostamisele) ning miks hageja nägi vaidlusaluseid käskkirju alles TVK-s. Muid

põhjusi (lisaks töökohustuste rikkumisele) ei ole kostja lisatasu ja jõulupreemia väljamaksmata

jätmise ajendina esile toonud. Kuna kostja väide töötajapoolsete rikkumiste avastamise kohta

oktoobris 2014 ei ole tõendatud, on hagejale jäetud lisatasu ja jõulupreemia põhjendamatult välja

maksmata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud

aja eest 3063 eurot, lisatasu 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia 711 eurot 8 senti. Kostja palus jätta

uue otsusega need hageja nõuded rahuldamata.

Maakohus kohaldas valesti TLS § 100 lg-t 5 ja § 97 lg-t 3 ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise

kohustust, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette

teatatud aja eest. Maakohus ei ole lähtunud tuvastatud asjaoludest, mille kohaselt hageja ei olnud

kostjat teavitanud oma tööleasumisest 17. märtsil 2015, ning hageja ei olnud suuteline asuma taas

täitma oma töökohustusi endisel ametikohal. Samuti ei ole maakohus kaalunud etteteatamistähtaja

järgimise tagajärgi tööandjale ja järgimata jätmise tagajärgi töötajale.

Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui

nõudis kostjalt hageja kasuks välja lisatasu ja jõulupreemia. Kostja on esitanud kohtule

28. novembri 2014 kassaväljavõtte (vt TVK toimik, tl 59), mis tõendab, et talle said hageja

rikkumised teatavaks 2014. a lõpus (pärast kassaväljavõtte tegemist) ning kostja käskkirjad

lisatasu ja jõulupreemia tasumise kohta olid tehtud pärast töötajapoolsete rikkumiste avastamist

(mitte tagasiulatuvalt).

6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 otsuse osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt

hageja kasuks jõulupreemia 711 eurot 8 senti (resolutsiooni punkt 6) ning teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab hageja nõude jõulupreemia 711 eurot 8 senti väljamõistmiseks rahuldamata.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, mille maakohus rahuldas hagi, kuid

edasi ei ole kaevatud otsuse peale osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus

kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, milles hagi rahuldati.

8. Maakohus on õigesti rahuldanud hagi töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumise

eest hüvitise 3063 eurot väljamõistmiseks ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna

alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud

vaidlustatud otsuse p-des 3.5.-3.3.9., ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei

pea vajalikuks neid korrata. Siinkohal on maakohus õigesti tuginenud Riigikohtu otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-172-14, mille p-s 12 märgitu kohaselt kolleegium selgitas, et „/…/kui tööandja

ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel

terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud

etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik

nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta

TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel

etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille

tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve.“

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire,

vaid on otsuse tegemise arvestanud kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve ning põhjendatult

asunud seisukohale, et antud juhul pidi kostja tööandjana hagejale töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest teatama ette TLS § 97 lg 2 p 4 alusel 90 kalendripäeva.

9. Maakohtust erinevale seiskohale ei anna alust asuda kostja väide, et hageja ei olnud kostjat

teavitanud oma tööleasumisest 17. märtsil 2015, ning hageja ei oleks olnud suuteline asuma taas

täitma oma töökohustusi endisel ametikohal.

Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud hageja pikaajaline töövõimetus raskendanud oluliselt

tööandja raamatupidamisalase töö organiseerimist. Hageja tööülesandeid täitis asendaja ning

asendajaga töökorraldus jätkus ka pärast töölepingu ülesütlemist. Kostja oli teadlik, et hageja

töövõimetusleht lõpeb 16.03.2015 ning tal ei saanud olla kindlust, et hageja ei asu täitma oma

tööülesandeid alates 17.03.2015. Asjakohatu on kostja väide, et hageja oleks pidanud tõendama,

et ta oleks suutnud täita oma tööülesandeid alates 17.03.2015. Hageja on menetluse kestel väitnud,

et ta oli võimeline tööülesandeid täitma ning viidanud asjaolule, et ta suutis vabatahtlikult töötada

(korraldada raamatupidamist) OÜ-s Liinihoolduse Varad paralleelselt töötamisega kostja juures

ning samuti töövõimetuslehel viibimise ajal.

Asjaolud kogumis (kostja oli leidnud hagejale asendaja; puudus negatiivne tagajärg, mis oleks

õigustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kolmepäevase etteteatamise tähtajaga; kostja

teadis hageja töövõimetuslehe lõppemisest, hageja oli töötanud pikka aega kostja juures)

kinnitavad, et mõlemapoolset huvi arvestades oli kostjal võimalik lepingut hagejaga jätkata

etteteatamistähtaja lõppemiseni.

10. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei hinnanud maakohus tõendeid nõuetekohaselt

ning rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui mõistis välja kostjalt hageja kasuks lisatasu 2014

juuli, augusti ja osaliselt septembrikuu eest summas 281 eurot 82 senti.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga ning leiab, et maakohus on eelnimetatud osas hagi

õigesti rahuldanud.

10.1. Hageja on nõudnud kostjalt 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembri eest lisatasu summas

281 eurot 82 senti väljamõistmist.

Hageja väite kohaselt jättis kostja talle põhjendamatult igakvartaalse lisatasu maksmata. Kostja

vastuväite järgi jäeti lisatasu hagejale maksmata seetõttu, et ta tegi alusetuid sularaha väljamakseid

iseendale, R.M.ile, R.K.le ja E.K.le juuli-, augusti- ja septembrikuus 2014.

10.2. Lisatasu maksmine oli sätestatud kostja 02.01.2013 käskkirjaga ning viidatud käskkirja

kohaselt maksti lisatasu „igakvartaalsete töötulemuste ja individuaalse panuse eest 300 (kolmsada)

eurot kvartalis töötaja kohta alates 1. jaanuarist 2013. a. Lisatasu nimekirja ja iga töötaja lisatasu

suuruse määravad ja kinnitavad nõukogu esimees ja juhataja.“ (tvk toimik tl 44).

Asja materjalide kohaselt on kostja tasunud hagejale igakvartaalset lisatasu 300 eurot 2013. aastal

ja 2014. aastal kuni III kvartalini. Lisatasu maksmisele ei ole harilikult eelnenud 02.01.2013

käskkirja kohast nõukogu esimehe ja juhataja kirjalikku otsustust, vastav kirjalik käskkiri on

vormistatud 27.10.2014 kolmanda kvartali lisatasu maksmise kohta (tvk toimik tl 45).

Ringkonnakohtu arvates ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust see asjaolu, kas

27.10.2014 käskkiri nr 2 vormistati käskkirjas märgitud kuupäeval või tagantjärele. Nimetatud

asjaolu omaks tähtsust juhul, kui oleks tegemist toimepandud süüteo eest distsiplinaarkaristuse

määramisega töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt. Antud juhul ei ole 27.10.2014

käskkiri nr 2 käsitletav hagejale distsiplinaarkaristuse määramisena.

10.3. Lähtudes 27.10.2014 käskkirja sõnastusest, saab asuda seisukohale, et kostja on jätnud

hagejale lisatasu maksmata seoses väidetava süüteo toimepanemisega (töökohustuste

rikkumisega).

Ringkonnakohtu arvates ei tulene 02.01.2013 käskkirjast (millega sätestati lisatasu maksmine), et

lisatasu mittemaksmise aluseks saaks olla oleks töötaja poolt väidetava süüteo toimepanemine

(mille eest on võimalik karistada distsiplinaarkorras). Käskkirjas märgitud „igakvartaalsed

töötulemused ja individuaalne panus“ on üldsõnalised ning ei ole piiritletud, mida lisatasu

maksmisel konkreetselt arvesse võetakse.

Lisaks eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi pooled ei ole töölepingus kokku

leppinud igakvartaalses lisatasu maksmises, muutus lisatasu palgatingimuseks, mida kostja oleks

võinud muuta vaid poolte kokkuleppel, mitte aga jätta lisatasu maksmata karistusena. Hageja

seletuse kohaselt maakohtule 28.01.2016 kohtuistungil (tl 102 pöördel) tööandja selgitas talle, et

„/…/ meil oli komme, et töötasusid töölepingus ei muudeta, vaid töötasu tõusu kompenseeriti

sellega, et tehti kvartaalsed lisatasud.“ Hageja seisukohta, et lisatasu muutus palgatingimuseks

(s.o töötasu osaks), kinnitab kostja poolt lisatasu pikemaajaline maksmine, samuti see, et lisatasu

maksti töötajatele ilma igakordselt vastavat käskkirja andmata. Asjaolu, et lisatasu maksmise

perioodi vältel (2013 IV kvartal) on kostja maksnud ühele töötajale (R.K.) lisatasu vähem kui

teistele töötajatele (tvk toimik tl 47), ei tõenda seda, et lisatasu ei olnud muutunud

palgatingimuseks.

Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja on alusetult jätnud

hagejale lisatasu summas 281 eurot 82 senti välja maksmata ning hagi on õigesti selles osas

rahuldatud.

11. Samas nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et maakohus on alusetult rahuldanud

hageja nõude kostja vastu 2014. a jõulupreemia summas 711 eurot 8 senti väljamõistmiseks.

Kostja nõukogu 28.09.2007 koosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt „Aasta preemiate boonused

määratakse, arvestades saavutatud aasta reaaltulemusi/…/ Preemiate suurus määratakse

/…/arvestatakse iga isiku konkreetset panust firma töö edendamisel. Võetakse seejuures arvesse

järgmised põhinäitajad: 8-tunnise tööaja maksimaalne kasutamine oma ametialaste ülesannete

täitmiseks. Omaalgatus.“(tvk toimik tl 46).

Kostja 17.12.2014 käskkirja nr 3 kohaselt otsustati hagejale jõulupreemiat mitte maksta seoses

kassa väljamineku orderite puuduliku ja ebaõige vormistamisega alates märtsist 2014.

Kostja nõukogu otsusest, mis on aastapreemia määramise aluseks, nähtub, et preemia määramisel

arvestatakse iga töötaja poolt oma tööülesannete täitmist. Sõnast „preemia“ tuleneb, et see on ette

nähtub auhinnaks, ergutuseks positiivse soorituse eest (s.o kohusetundliku ja tulemusliku

tööülesannete täitmise eest). Seega on aastapreemia maksmine või mittemaksmine tööandja

igakordne otsustus ning kui kostja leidis, et hageja on rikkunud oma töökohustusi ning seetõttu

puudub alus talle aastapreemiat maksta, siis oli kostja tööandjana õigustatud seda otsustama.

Erinevalt lisatasu maksmisest aastapreemia maksmine ei muutunud palgatingimuseks.

12. Hageja esitas maakohtule hagi summas 6965 eurot 90 senti. Arvestades hagi rahuldamise

ulatust (hagi kuulub rahuldamisele summas 3344 eurot 82 senti, rahuldamata jääb summas

3621 eurot 8 senti) jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson