1-15-8620/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017, Tartu

Kriminaalasja number

1-15-8620

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kohtuistungisekretär

Margreth Adamson

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 2. veebruari 2017

määrus Urmet Koorti vahistamise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Urmet Koort (isikukood 38704082741),

määruskaebus

Kohtuistungil osalesid

Kohtuistungi toimumise aeg

---

20. veebruar 2017

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 2. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urmet Koortile mõisteti Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele

pööramata, katseaja pikkuseks määrati 18 kuud, ta allutati käitumiskontrollile ning teda kohustati

täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustust.

Kohtuotsus jõustus 19.05.2016.

2.

13.12.2016 registreeris Viru Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande,

milles oli tehtud taotlus U. Koorti karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande esitamine oli

tingitud süüdimõistetu poolt kontrollkohustuste korduvast eiramisest ja tema osas

kriminaalhoolduse teostamise võimatusest.

3. Viru Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele 26.01.2017 aset leidvale

kohtuistungile ja edastas süüdimõistetule kohtukutse. 24.01.2017 saatis U. Koort kohtule e-maili,

milles andis teada, et seoses jalatraumast tingitud liikumisraskustega ta määratud ajal istungile

ilmuda ei saa. Taolist väidet kinnitavat arstitõendit ta maakohtule ei esitanud. Järgnevalt U. Koort

26.01.2017 toimunud istungile ei ilmunudki, mistõttu kriminaalhooldusametnik taotles tema

tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Ametnik märkis, et U. Koorti suhtes kriminaalhooldust

teostada ei ole võimalik. Samuti olevat süüdimõistetu politseilt saadud info kohaselt Pärnumaal,

kus ta on ka uue perevägivalla juhtumi toime pannud.

4. Tartu Maakohtus 02.02.2017 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ka rahuldas,

s.o kuulutas U. Koorti tagaotsitavaks ning nägi tabamisel ette tema vahistamise. Taolist

seisukohta põhistades märkis kohus olema põhjendatud arvata, et U. Koort hoidub temale Tartu

Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale. Erakorralisest ettekandest

ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et U. Koort ei ole alates 11.11.2016 kriminaalhooldaja juurde

registreerima ilmunud. Samuti on tal ka varem olnud probleeme registreerimiskohustuse

täitmisega, s.o 2016 septembris ei tulnud ta registreerimisele viiel korral, mille kohta koostati talle

kirjalik hoiatus. Kuna U. Koort hoidub temale maakohtu otsusega määratud kontrollnõuete

täitmisest kõrvale, tuleb ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada. Samuti on kohtul piisav

alus eeldada, et U. Koortile Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistus pööratakse

täitmisele, kuna kriminaalhooldust ei saa teostada, kui hooldusalune ei ilmu registreerima.

5. Eelmärgitud määruse alusel pidas Lõuna prefektuur U. Koorti 03.02.2017 kinni ning samal kuupäeval

toimetati ta Viru Maakohtu istungile. 03.02.2017 tegi kohus ka määruse, millega nägi ette, et Viru Maakohtu

02.02.2017 lahendi alusel kinni peetud U. Koorti vahistamine jätta jõusse. Kohus märkis, et U. Koort on hoidnud

temale Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale ja kriminaalhooldusametniku

taotlusel on ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistatud. Kohtul on piisav alus eeldada, et U. Koortile

kohtuotsusega mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

MÄÄRUSKAEBUS

6.

07.02.2017 edastas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule U. Koorti määruskaebuse, milles ta taotleb Viru

Maakohtu 02.02.2017 vahistamismääruse tühistamist. Ta märgib, et teatas 24.01.2017 maakohtule, et tal ei ole seoses

jalatraumast tingitud liikumisraskustega võimalik 26.01.2017 kohtuistungile ilmuda. Ta käis samal päeval ka perearsti

juures, kuid teda ei võetud vastu, kuna enne veebruarikuud vaba visiidiaega ei olnud. Seetõttu ei olnud tal võimalik

kohtule arstitõendit õigeaegselt ka esitada. Maakohus aga leidis, et ta hoidus kohtuotsuse täitmisest kõrvale. U. Koort

ise leiab, et ta ei ole kõrvale hoidunud ei uurimisest, prokuratuuri eest, kohtutest ega karistuse kandmisest. Tema

vahistamine ei ole olnud vajalik, kuna ta ei saanud tõendit õigeks ajaks esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

7. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et U. Koorti määruskaebus jääb

tagajärjetuks, s.o Viru Maakohtu otsustus ta KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel vahistada on olnud

seaduslik ja põhjendatud. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.

8. Kõigepealt olgu ära märgitud, et KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 sätestavad

täitmiskohtunikule võimaluse vahistada süüdimõistetu, kui ta hoidub või võib hoiduda

süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi

mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Ehk siis säte kehtestab süüdimõistetu vahistamiseks

kahe kumulatiivse tingimuse täidetuse nõude. Esitaks peab esinema oht, et süüdlane hoiab

süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning teiseks olema piisav alus eeldada talle

tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Mõlema nimetatud eelduse põhjendatus tuleb

kohtul tuvastada eraldi.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud U. Koorti poolt

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise tõenäosuse. Sellele viitavad nimelt

kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest selguvad asjaolud: alates 11.11.2016

korduvalt registreerimisele ilmumata ja ametniku sellest teavitamata jätmine, kriminaalhooldaja

telefonikõnede eiramine ning nüüdseks täielik allumatus hooldusametniku kontrollile.

10. Teiseks on esimene kohtuaste asjakohaselt ära märkinud sellegi, et U. Koorti karistuse

täitmisele pööramist piisav alus eeldada kindlasti on. Nimelt on kriminaalhooldusametnik

esitanud kohtule erakorralise ettekande taotlusega süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata.

Sellest ettekandest, nagu juba mainitud, selguvad U. Koorti poolt registreerimiskohustuse

korduv rikkumine ning asjaolu, et nüüdseks on ta kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu

täielikult. Ehk siis sedastatav on KarS § 74 lg-s 4 toodud süüdimõistetu karistuse täitmisele

pööramise alus.

11. Määruskaebuse väited kriminaalkolleegiumi vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt

viitab U. Koorti kohtuotsuse täitmisest kõvalehoidumisele juba tema kontrollnõudeid eirav

käitumine. Ehk siis küsimus sellest, kas tal 26.01.2017 kohtuistungile ilmumata jätmiseks

mõjuvad põhjused esinesid, määravat tähendust enam ei oma. Samas ei saa aga märkimata jätta

sedagi, et U. Koorti vabanduse, s.o jalavigastusest tingitud liikumisraskuse, osas kahtlus

kindlasti tekib, kuivõrd vastavat arstitõendit ei ole ta esitanud ka apellatsioonikohtule.

12. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 02.02.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau