1-08-9310/3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Toimik nr 1-08-9310

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

01.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-08-9310

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Piret Juuse juuresolekul

Olga Nõmmemees

Prokurör

Kristiina Erte

Asja läbivaatamise kuupäev

01.04.2009 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Hvorostjanski tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Sergei Hvorostjanski, isikukood 37310072236

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS:

Jätta Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 27.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei

Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Sergei Hvorostjanski mõisteti süüdi Harju Maakohtu 25.04.2007 kohtuotsusega KarS §

331 järgi karistades 8-kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati

mõistetud karistust Narva Linnakohtu 23.01.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust.

Karistuse kandmise algus 25.04.2007 ja lõpp 26.09.2009.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2009

Kinnipidamisasutuses Sergei Hvorostjanski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse

jooksul

on

teda

korduvalt

distsiplinaarkorras

karistatud.

Kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on hetkel kolm. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud Tartu

Vanglas jäätmekäitluses. Hetkel töötab Viru Vanglas eluosakonna koristajana.

Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanedes soovib elama minna ema juurde.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla

taotlust

Sergei

Hvorostjanski

tingimisi

ennetähtaegseks

vabanemiseks.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et Sergei Hvorostjanski poolt uute kuritegude

toimepanemise risk on olemas, kuid temal on kõik võimalused elada seadusekuulekalt.

S.Hvorostjanski ennetähtaegselt vabastamine on soovitatav sel juhul, et ta saaks abi

sotsiaalsel kohanemisel ja tema käitumise üle teostataks kontrolli, mis puuduks tähtajalise

vabanemise korral. Tema ennetähtaega karistusest vabanemine saaks olema tema jaoks

katseajaks ning siis saab selgeks, kas ta tegi enda jaoks positiivsed järeldused või ei.

Sergei Hvorostjanski soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu

arvamused, leiab, et Sergei Hvorostjanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega

võtab

kohus

taotluse

läbivaatamisel

arvesse

kõiki

kinnipeetava

isikut

iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel

ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Sergei Hvorostjanskit on karistatud 8 korral kriminaalkorras. Varem on Sergei

Hvorostjanski toime pannud nii varavastaseid kui ka isikuvastaseid kuritegusid.

Vabanedes järjekordsest vangistusest aprillis 2001, pani ta uue, isikuvastase kuriteo

(vägistamise ja röövimise) toime jaanuaris 2002, mille eest oli Narva Linnakohtu

23.01.2003 kohtuotsusega karistatud 7-aastase vangistusega. See näitab, et S.

Hvorostjanski käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Viimase kuriteo

(narkootilise aine omandamise ja valdamise) pani S.Hvorostjanski toime vanglas karistust

kandes. Seega võib järeldada, et karistus ei ole S.Hvorostjanski suhtes oma eesmärki

täitnud. Kinnipeetavat on vangistuse ajal 17 korral karistatud distsiplinaarkorras. Kõik see

näitab, et vangistuse ajal ei ole S.Hvorostjanski oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning

säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu

praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, et peale vabanemist oleks isikule tagatud

kindel töökoht. Materjalide juures puudub AS XXX garantiikiri isiku tööle võtmiseks.

Kohtul puudub võimalus kontrollida võimaliku tööandja usaldusväärsust, kuna

kriminaalhooldusametniku ettekandes on viide telefonivestlusele tööandjaga.

Arvestades Sergei Hvorostjanski poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid,

tema käitumist vangistuses viibimise ajal, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu ema toetus, kindla elukoha

olemasolu ei kaalu üle süüdimõistetu käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks

tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Sergei Hvorostjanski vabastamata temale

mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma