2-17-1647/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-1647

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A M hagi Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus koos lisadega A M.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses A M kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuasja number 2-17-1647 Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Maksim Lütter Kohtuasi A M hagi Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A M (ik XXX)

Kostja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistus

2-17-1647

2(3)

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on Politseija Piirivalveameti poolt antud hageja suhtes ebaõige väärtushinnang, väärteomenetluse läbiviimise ajaks oli hageja sunnitud loobuma pikaaegselt etteplaneeritud reisist, mille väärtus rahalises ekvivalendis oli 3684,32 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3684,32 eurot või alternatiivselt, kui kohus leiab, et mittevaralise kahju suurus on suur, taotleb hageja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et hagi on esitanud Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse ametniku poolt läbi viidud väärteomenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 4 lg 1 kohaselt on Politseija Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politseija Piirivalveamet on politseiasutus. Lähtuvalt PPVS § 5 lg 1 ja lg 3 on Politseija Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus prefektuur. Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood. Siseministri 17. juuli 2014 määruse nr 1-1/33 „Politseija Piirivalveameti põhimäärus“ § 1 lg 1-3 kohaselt on Politseija Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja korras. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Sama määruse § 14 lg 1 p 4 kohaselt on Ida prefektuur Politseija Piirivalveameti struktuuriüksus.

Kohus järeldab, et hagi on esitatud Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu) vastu avalikõigusliku asutuse ametniku poolt avalik-õigusliku ülesande täitmisel põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjaga eraõiguslikus suhtes.

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg 2 kohaselt riigivastutuse seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 12 lg 1 ja 2 järgi, kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

2-17-1647

3(3) RVastS § 17 lg 1 järgi võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalikõiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses.

Kohus keeldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna kohus ei ole pädev lahendama avalik-õiguslikku vaidlust.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohus tagastab avalduse koos lisadega avaldajale.

Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik pöörduda mittevaralise kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik