2-16-125057/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-125057

Tsiviilasi

Capital Investeeringud OÜ maksekäsu kiirmenetluse

avaldus AK vastu 476,95 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. novembri 2016 maksekäsu määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): Capital Investeeringud OÜ

(registrikood 12972085), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela,

Puudutatud isik (võlgnik): AK (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. novembri 2016 maksekäsu määrus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Anda Capital Investeeringud OÜ nõue AK vastu üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

Capital Investeeringud OÜ (võlausaldaja) esitas 25. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse AK (võlgnik) vastu 476,95 euro ja lisanduva viivise

saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.

Maakohus tegi 2. novembril 2016 võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik esitas 4. novembril 2016 meiliaadressilt XXX kohtule kirja, milles leidis, et

võlausaldaja ei saa tema vastu nõuet esitada.

Maaohus teavitas võlgnikku samale meiliaadressile 4. novembril 2016 saadetud kirjas

allkirjastatud vastuväite esitamise vajadusest ja andis selleks tähtaja kuni 21. novembrini 2016.

Maakohus koostas 25. novembril 2016 maksekäsu (vaidlustatud maksekäsk), kuna võlgnik

allkirjastatud vastuväidet kohtule ei esitanud.

2 (3)

Võlgnik esitas 12. detsembril 2016 kohtule paberkandjal ja allkirjastatud kirja, milles

vaidlustab tema suhtes läbi viidud menetluse põhjendusega, et tema kui eraisiku vastu esitatud

nõue on alusetu. Maakohus andis võlgnikule võimaluse korrektse määruskaebuse esitamiseks.

Võlgnik esitas 9. jaanuaril 2017 kohtule määruskaebuse, milles selgitab, et ei ole seotud

firmaga Ö, kellele on arve koostatud. Eraisikuna ei ole võlgnik kohustatud tasuma võlgnevust.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada sõltumata selle põhjendustest

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 656 lg 2 teise lause, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel vaidlustatud

maksekäsu ja saadab võlausaldaja nõude TsMS § 489¹ lg 4 esimese lause alusel hagimenetluse

alustamiseks Harju Maakohtule.

TsMS § 489 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud

ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu

summa sissenõudmise kohta. TsMS § 485 lg 1 alusel võib võlgnik nõude vastu esitada

makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates

15 päeva jooksul. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et vastuväite võib esitada

makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.

Maakohus tegi 2. novembril 2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas seejärel e-kirja

teel 4. novembril 2016 seisukoha, et tema vastu esitatud nõue on alusetu. Toimikust nähtuvalt

ei olnud maakohtul kahtlust kirja saatja isikus, sest kohus hakkas võlgnikuga suhtlema sama

e-posti aadressi kaudu (XXX). Nii on 4. novembri 2016 puuduse kõrvaldamise kiri (tl 13),

25. novembri 2016 maksekäsk (tl 18) ja ka edasised kohtudokumendid edastatud võlgnikule

nimetatud e-posti aadressil (tl 37, 38, 46 ja 50). Kuna maakohtul ei olnud kahtlust, et just

võlgnik esitas 4. novembril 2016 vastuväite makseettepanekule, ei olnud kohtul ka alust jätta

see tähelepanuta.

TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või

muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi esimeses

kolmes lõikes sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul

ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on

kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga

dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka

sellisel viisil.

TsMS § 336 lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise

elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus.

Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on

võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS

§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg 4

kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja

rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus (vt Riigikohtu 29. mai 2012 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 8).

3 (3)

Kohus ei saa aga TsMS § 336 lg 4 kohaldada vastuoluliselt. Käesoleval juhul tähendab see, et

põhjendamatu on lugeda võlgniku vastuväide esitatuks vormipuudusega, aga kasutada sama

e-posti aadressi järgnevalt võlgnikuga suhtlemiseks, sh lugedes makseettepaneku samal

aadressil võlgnikule kättetoimetatuks.

Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi

sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik

vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2 teine lause, vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 13 teine lõik). Vastuväide võib olla vormivaba (TsMS § 485

lg 2 esimene lause).

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult võlgniku tähtaegselt esitatud vastuväite

makseettepanekule arvestamata ja tegi maksekäsu.

TsMS § 489¹ lg 4 teise lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus

maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on võlausaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju

Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võib avalduse saamisel kontrollida, kas asi allub

talle kohtualluvuse reeglite järgi (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-

2-14, p 14 esimene lõik).

TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise

korral ja käesoleva seadustiku §-s 488¹ sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui

seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude

jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei määra.

TsMS § 489¹ lg 5 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm