3-16-2034/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2034

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla tegevusetusele ja

16. septembri 2016. a vaideotsuse nr 6-12/2018-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe 16. jaanuari 2017. a määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata,

asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

3. Muuta Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määruse resolutsiooni p 2 ja jätta

Jaak Reinomägi taotlused menetlusabi saamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 15. augustil 2016 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustab vangla

tegevusetust seoses tema 1. augustil 2016 esitatud pöördumisega, milles taotles arvuti kasutamise

võimaldamist ja soovis esitatud pöördumisest koopiat. Vaide esitamise ajaks ei olnud kaebajale

arvuti kasutamist võimaldatud ega esitatud soovitud koopiat, mistõttu on kaebajal võimatu

tõendada, et ta on sellesisulise pöördumise esitanud. Vaides nõutakse ettekirjutuse tegemist

J. Reinomäe poolt esitatud taotluses teabenõude täitmiseks või kriminaalmenetluse alustamiseks

seoses nimetatud taotluse kadumisega. J. Reinomägi vaidlustab tegevusetuse ja nõuab

ettekirjutuse tegemist kodukorra täiendamiseks reguleerimaks esitatavate avalduste korda nii, et

kinnipeetaval oleks vajadusel võimalik tõestada avalduse esitamist.

2. Viru Vangla jättis 16. septembri 2016. a vaideotsusega nr 6-12/208-2 J. Reinomäe vaide

rahuldamata taotlusest koopia saamise osas ning tagastas vaide kodukorra täiendamise osas.

Teadaolevalt ei ole vaide esitaja 1. augustil 2016 esitanud ühtegi taotlust, mistõttu ei ole võimalik

talle sellest koopiat edastada. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vaide esitajal võimalik esitada

kuriteoteade. Viru Vangla kodukord ei reguleeri dokumentidega teostatavaid toiminguid, mistõttu

tulnuks esitada taotlus, et vastavasisuline muudatus kodukorda sisse toodaks. Kuna vastavat

taotlust esitatud pole, puudub kinnipeetaval õigus esitada vaie.

3. Jaak Reinomägi esitas 10. oktoobril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, sooviga kasutada

tõhusat õiguskaitsevahendit kahjunõude esitamiseks (TL 4). Kaebaja nõuab õigusvastasuse

tuvastamist Viru Vangla järgnevates toimingutes: 1) tegevusetus seoses kaebaja nõudega

kriminaalmenetluse algatamiseks asjas, kus hävitati kaebaja 1. augusti 2016. a taotlus (eirati

asjaolude väljaselgitamise kohustust); 2) tegevusetus Viru Vangla kodukorra täiendamisel

sellisena, mis tagaks kinnipeetava õigused vanglale taotluse esitamise korral. Lisaks taotleb

kaebaja Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamist ja Viru Vangla kodukorra täiendamist

sellisena, mis tagaks kaebaja subjektiivsed õigused taotluse esitamise korral ning menetluse

teostamist kaebaja poolt esitatud taotluse hävitamise asjaolude väljaselgitamiseks.

Kaebusele on lisatud riigi õigusabi ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.

4. Viru Vangla märgib 28. oktoobril 2016 vastuses kohtunõudele, et J. Reinomäe kaebus tuleb

tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna kaevatav toiming ilmselgelt ei riku tema õigusi ega

piira tema vabadusi. Kaebaja ei ole esitanud 1. augustil 2016 Viru Vanglale pöördumisi ning

vanglal puudub põhjus kinnipeetava pöördumisi mitte registreerida ja hävitada. Samuti pole

sellisest pöördumisest võimalik koopia väljastamine. J. Reinomäel on 2016. aasta augusti

jooksul olnud võimalus arvutit kasutada seitsmel päeval, mistõttu tema õigusi ei ole rikutud.

Peamiselt vangistuse täideviimist reguleeriva vangla kodukorra täiendamine dokumentidega

teostatavate toimingutega ei ole vajalik, kuna dokumenteerimine on vanglas reguleeritud

piisavalt põhjalikult Viru Vangla asjaajamiskorraga.

5. Tartu Halduskohus tagastas 29. detsembri 2016. a määrusega J. Reinomäe kaebuse

halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus ning jättis taotluse menetlus- ja riigi õigusabi saamiseks tähelepanuta.

Kaebaja on esitanud kaebuses kolm eraldi taotlust:

5.1.

Õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses tegevusetusega kriminaalmenetluse algatamisel

kaebaja 1. augusti 2016 taotluse hävitamise asjaolude väljaselgitamiseks – tuginedes

HKMS § 45 lg 2 ja sellele, et vangla on piisavalt kontrollinud kõiki asjaolusid ja tuvastanud, et

J. Reinomägi tegelikkuses 1. augustil 2016 taotlust ei esitanud, tagastab halduskohus kaebuse

kaebeõiguse puudumise tõttu.

5.2.

Viru Vangla kodukorra täiendamise nõue, et kinnipeetaval oleks vajadusel võimalik

tõendada avalduse esitamist - halduskohus leiab, et sisuliselt on esitatud nõue enda

pöördumisest koopia saamiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse haldusorgani

vaideotsuse peale, mille vaidlustamine on HKMS § 45 lg 4 kohaselt piiratud. Kaebaja ei ole

esitanud põhjusi, kuidas koopiate tegemata jätmine rikub tema subjektiivseid õigusi ning taotlus

tuleb jätta rahuldamata, kuna koopia saamise vajadust isiku õiguste kaitsmise seisukohast ei ole

põhjendatud ja üldjuhul puudub isikul õigus saada enda pöördumistest koopiaid.

5.3.

Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamise nõue – halduskohus leiab, et vaideotsus

iseseisvalt ei riku J. Reinomäe õigusi ning vaideotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue oleks

ilmselgelt perspektiivitu. Vaideotsus ei saanud iseseisvalt tekitada kaebajale kahju, mis kuuluks

hüvitamisele rahas.

5.4.

Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb menetlus- ja riigi õigusabi taotlus tähelepanuta.

6. Jaak Reinomägi esitas 3. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse, milles soovib tutvuda

toimikuga ja saada sellest ärakirju. Taotlus on registreeritud Tartu Halduskohtus

12. jaanuaril 2017 ning kaebaja on toimikuga tutvunud 16. jaanuaril 2017.

7. Jaak Reinomägi esitas 16. jaanuaril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

29. detsembri 2016. a määrusele, millega tagastati tema kaebus ja jäeti tähelepanuta riigi

õigusabi taotlus ning esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuses

palutakse Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, mis eeldab kaebuse

menetlemist Tartu Halduskohtus ning riigi õigusabi taotluse rahuldamist.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 19. jaanuari 2017. a määrusega kaebaja taotluse

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,

võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määruse peale menetlusse, jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

9. Halduskohus on küsinud vastustaja seisukohta kaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks,

kuid on rikkunud uurimispõhimõtet, andmata kaebajale võimalust vastustaja seisukohale vastata

ning on kasutanud vastustaja seisukohti kohtumääruse sisustamiseks.

10. Halduskohus on eksinud kaebuse eesmärgi määratlemisel. Kaebuse eesmärgiks ei ole

tuvastada kriminaalmenetluse algatamata jätmise õigusvastasus vaid eesmärgiks on seoses vaides

esitatud nõudega Viru Vangla tegevusetuses õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja jääb kindlaks

enda seisukohale, et ta on esitanud 1. augustil 2016 Viru Vanglale taotluse ning pole esitatud

tõendeid, millega seda väidet ümber lükata. Viru Vangla teatis kriminaalmenetluse

mittealustamise kohta, millele on viidatud halduskohtu määruses ei tõenda, et tegelikkuses oleks

kõiki taotluse esitamisega seotud asjaolusid kontrollitud.

11. Kohus on ebaõigesti sisustanud kaebust sellega, et kaebaja sooviks on koopia saamine

iseenda pöördumisest. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude mitte koopia saamiseks nagu

nähtub halduskohtu määruse põhjendustest vaid kohustamiskaebus on esitatud Viru Vangla

kodukorra täiendamiseks ning selleks, et selgitataks välja asjaolud seoses kaebaja poolt

1. augustil 2016 esitatud taotluse kadumise või hävitamisega. Vangla asjaajamiskorras sätestatu

ei taga kinnipeetava subjektiivset õigust pöördumiste esitamiseks ning pöördumiste esitamine

võiks olla reguleeritud Viru Vangla kodukorras sarnaselt vaide esitamisele.

12. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei nähtu kaebusest, kuidas vaideotsus, mille tühistamist

kaebaja taotleb, rikuks kaebaja õigusi. Kaebaja hinnangul on niisugused põhjendused kaebuses

olemas, kuid kui kohus leidis, et neid pole, on kohtul uurimiskohustusest tulenevalt kohustus

neid täpsustada. Kuna kohus ei näinud, kuidas vaideotsus rikkus iseseisvalt kaebaja õigusi, ei

saanud kohus hinnata kaebuse selle osa perspektiivikust.

13. Halduskohus on õigusvastaselt jätnud sisulise lahendita kaebaja riigi õigusabi taotluse. Riigi

õigusabi taotluse tähelepanuta jätmine saaks olla põhjendatud üksnes juhul, kui kaebuse

tagastamise kohta tehtud määrusele ei saaks esitada määruskaebust. Kaebuse tervikuna

tagastamise kohta tehtud otsus piirab kaebaja õigusi ning riigi õigusabitaotluse

mitterahuldamisega on halduskohus piiranud põhjendamatult kaebaja õigust ennast kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti.

HKMS § 200 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul õigus muuta või tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata ning HKMS § 200 lg 4 kohaselt on

ringkonnakohtul õigus muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni

muutmata. Halduskohus on analüüsinud kaebuses esitatud nõudeid ja 29. detsembri 2016

määrusega kaebuse tervikuna tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise

tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus võtnud seisukohta kõigi kaebaja esitatud

nõuete menetlusse võtmise osas, kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaebuse

tagastamise aluse osas. Lisaks on kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 kui

diskretsiooninormi alusel kohtul kõrgendatud kaalumis- ja põhjendamiskohustus (RKHKm 21.

mai 2014 nr 3-3-1-26-14, p 9), mida halduskohtu 29. detsembri 2016 kohtumäärusest ei nähtu.

Sellegipoolest on arvestades menetlusökonoomiat ja asjaolu, et kaebuse esitaja on

kinnipeeturegistrist nähtuvalt praeguseks kinnipidamisasutusest vabanenud, käesoleval juhul

tegemist kõrvaldatava puudusega, mis ei too menetlusosalisele kaasa kahjulikke tagajärgi,

mistõttu ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse resolutsiooni osaliselt ja täiendab

resolutsiooni muutmata osas Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016 määruse põhjendusi.

16. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaebajaga, et

kaebusest on mõistetav kaebaja tegelik eesmärk – õigusvastasuse tuvastamine hilisema kahju

hüvitamise eesmärgiga Viru Vangla tegevusetuses seoses esitatud pöördumisega. Vaidlus seisneb

selles, et kaebaja on väidetavalt esitanud vanglale pöördumise, mis on kas kadunud, hävinud või

muul põhjusel jäänud tähelepanuta, kuid vangla on seisukohal, et sellist pöördumist esitatud ei

ole. Kaebaja soovib antud pöördumise osas kõigi asjaolude väljaselgitamist või

kriminaalmenetluse alustamist ja edasiste sarnaste olukordade vältimiseks muudatuste tegemist

vangla kodukorda, mis tagaks kinnipeetavale võimaluse tõendada vaidluse korral igasuguste

pöördumiste esitamist.

17. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud rea nõudeid, millede osas

ringkonnakohus võtab alljärgnevalt seisukoha.

18. Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist vangla tegevusetuses nii seoses kaebaja

nõudega kriminaalmenetluse alustamiseks asjas, kus hävitati kaebaja 1. augusti 2016. a taotlus

(eirati asjaolude väljaselgitamist) kui ka Viru Vangla tegevusetuses kodukorra täiendamiseks

sellisena, mis tagaks kinnipeetava õigused taotluse esitamise korral.

HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lg-s 1

sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on märkinud, et

tema põhjendatud huviks on kavatsus hilisemalt esitada kahju hüvitamise taotlus.

HKMS § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

19. Seoses vangla väidetava tegevusetusega kriminaalmenetluse alustamisel märgib

ringkonnakohus, et toimiku materjalidest ei nähtu selles osas vangla tegevusetust.

Kaebaja on seoses 1. augusti 2016. a pöördumisega esitanud kahel korral kuriteokaebused ning

talle on väljastatud kaks teatist kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Neist esimeses,

1. septembril 2016 väljastatud teatises nr 6-10/23126-4 (TL 27) märgitakse, et 1. augustil 2016

esitatud taotluse osas puudub kriminaalmenetluse alustamiseks vajalik kriminaalmenetluse alus

ning kaebaja pöördumist juba lahendatakse haldusmenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks

märkida, et esimeses kuriteokaebuses ei taotlenud J. Reinomägi tema 1. augustil 2016 esitatud

taotluse kadumise asjaolude väljaselgitamist. Teise teatise kriminaalmenetluse mittealustamise

kohta (nr 6-8/27355-3, TL 29) on Viru Vangla väljastanud 3. oktoobril 2016 ning selle

põhjendustest nähtub kohtule, et J. Reinomägi kuriteokaebust menetlev ametnik on tutvunud

kuriteoteates välja toodud asjaoludega väidetavalt 1. augustil 2016 esitatud pöördumisega seoses,

tehes järelduse, et kuriteo süüteokoosseisule vastavad tunnused puuduvad ja alust

kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole.

Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist Viru Vangla tegevusetusega kaebaja kuriteoteadete

menetlemisel vaid kaebajale soovitava tulemuse mittesaavutamisega. Kuna kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda kuriteoteate esitamisel endale soovitud tulemuse saavutamist s.t

kriminaalmenetluse alustamist, ei saa käesolevaga tekkida kaebajale niisugust varalist ega

mittevaralist kahju, mille hüvitamine riigivastutuse seaduse §-de 8 või 9 alusel oleks lubatav.

20. Kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist vangla tegevusetuses seoses kodukorra

täiendamisega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selleks, et tuvastada õigusvastasus vangla

tegevusetuses hinnata esmalt, kas vangla oli kohustatud vastavaks tegevuseks. RVastS § 6 lg 3

esimese lause kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada

selleks pädevale haldusorganile. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et J. Reinomägi oleks

esitanud vanglale taotluse kodukorra täiendamiseks. Kaebaja pöördus esmakordselt vangla poole

kohustava ettekirjutuse nõudega 15. augustil 2016 esitatud vaides, mis Viru Vangla

16. septembri 2016. a vaideotsusega tagastati põhjusel, et pole esitatud taotlust kodukorra

muutmiseks. J. Reinomägi ei esitanud taotlust kodukorra muutmiseks ka hiljem. Seega ei olnud

vangla kohustatud vastavateks tegevusteks, mistõttu selline tegevusetus ei saanud rikkuda

kaebaja õigusi ulatuses, mis võiks olla aluseks hilisemale kahju hüvitamisele riigivastutuse

seaduse alusel.

21. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebaja tuvastamisnõuete tagastamine

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõuete esitamine ei ole

hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks lubatav, sest kavandatav kahjunõue oleks

kaebuses toodud asjaoludel ilmselgelt perspektiivitu.

22. J. Reinomägi on esitanud nõude Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamiseks.

Halduskohus on märkinud, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning on tagastanud

tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

23. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise

aja seisuga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õigus lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti tühistamise

kaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, kuid vaidlustatava otsuse kehtivus on

käesolevaks ajaks juba muutunud, sest J. Reinomägi on ringkonnakohtule teadaolevatel andmetel

vanglast vabanenud 1. veebruaril 2017. Seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole ka vangla

vaideotsustuse, vaidlustamine tühistamisnõudega enam kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend,

sest sellisel otsustusel ilmselgelt puudub isiku õigustele jätkuv iseseisev negatiivne mõju. Isegi

juhul, kui kohus vaidlustatud vaideotsuse tühistaks, ei saaks see muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muuhulgas tähendab see seda, et kaebus

peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv st kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele

(Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. E. Vene, lk 180).

24. Eeltoodust tulenevalt esineb ringkonnakohtu hinnangul seoses asjaoluga, et kaebaja on

vanglast vabanenud ja vaidlusalune haldusakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda, alus kaebaja

tühistamisnõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

25. Kaebaja on esitanud nõude vangla kohustamiseks selgitada välja kõik asjaolud, mis

seonduvad kaebaja 1. augusti 2016 pöördumisega ning nõude vangla kohustamiseks teha

muudatused vangla kodukorda nii, et kinnipeetavatel oleks võimalik tõendada kõigi pöördumiste

esitamist.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda

ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu; vangistusega seotud asjades näiteks

juhtudel, kus kinnipeetav isik on vanglast vabanenud või vahistatust on saanud kinnipeetav

(RKHKo 24. aprill 2012 nr 3-3-1-1-12,p 20). Kui kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude

(nt kinnipeetavast kaebaja vabanemine) tõttu ei oleks vastustajal kaebuses esitatud

kohustamisnõuet enam võimalik täita ja kaebus tuleks pelgalt sellel põhjusel jätta rahuldamata,

lasub kohtutel selgitamiskohustus. Sellises olukorras võib kohus anda kaebajale võimaluse

nõuet täpsustada või muuta, näiteks minna kohustamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele, kui

kaebaja näitab ära põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning

selgitada kaebajale nõude täpsustamata või muutmata jätmise tagajärgi (RKHKm

14. detsember 2009 nr 3-3-1-77-09, p 12).

26. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleva vaidluse puhul vajadus anda kaebajale

võimalus kaebuse nõude muutmiseks, sest kaebaja on seoses enda 1. augustil 2016 väidetavalt

esitatud pöördumisega käesolevas kaebuses kaebuse eesmärgi saavutamiseks esitanud

kõikvõimalikud nõuded s.h tuvastamisnõuded. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebajal

tuvastamisnõude esitamisel põhjendatud huvi olemas olla eeskätt kolmel juhtumil: kui isikul on

kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (HKMS § 45 lg 2) või kui tal on rehabiliteerivad

või preventiivsed eesmärgid. Eelnevalt on ringkonnakohus jõudnud järeldusele, et

õigusvastasuse tuvastamise nõuded kahju hüvitamise eesmärgil ei ole lubatavad. Samuti ei näe

ringkonnakohus seoses kinnipeetava vanglast vabanemisega õigusvastasuse tuvastamise nõude

lubatavust rehabiliteerivatel või preventiivsetel eesmärkidel. Seega ei muudaks kaebuse nõuete

muutmine kaebuse eduväljavaateid.

27. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning taotluse riigi

õigusabi saamiseks seoses poolte võrdsuse tagamisega, kuna vanglat esindab vaidluses jurist.

Halduskohus on 29. detsembri 2016 määrusega kaebaja menetlus- ja riigi õigusabi taotluse

jätnud tähelepanuta põhjusel, et kohus tagastab kaebuse täies ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist taotlust sisaldavate avaldustega HKMS § 55 lg 2

mõistes, mistõttu on oluline eristada nende tähelepanuta jätmist ja läbi vaatamata jätmist.

HKMS § 55 lg 2 kohaselt tuleb taotlust sisaldavate avalduste puhul puuduste tähtajaks

kõrvaldamata jätmise korral avaldus põhjendatud määrusega läbi vaatamata jätta. Kui puudusi ei

kõrvaldata muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta. HKMS § 55 lg 3 kohaselt

saab jätta läbi vaatamata või tähelepanuta korduvaid avaldusi. Seega ei võimalda

halduskohtumenetluse seadustik jätta taotlusi sisaldavaid avaldusi ilma kohtu põhjendusteta

tähelepanuta ning ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016 määruse p 2,

jättes J. Reinomäe menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi

määramiseks läbi vaatamata, sest kaebus tagastatakse täies ulatuses.

28. Seoses kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlusega märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi

seaduse § 7 lg 1 kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Taotleja on korduvalt esitanud erinevatesse kohtuastmetesse kaebusi ning on suutnud

neis asjaolusid ja oma seisukohti kirjeldada. Halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte ja

selgitamiskohustus aitavad reeglina kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Ringkonnakohus on arvamusel, et käesoleva vaidluse asjaoludel ei võimaldaks

kaebuse eesmärki saavutada ka õigusalaste teadmistega isiku poolt esitatu. Kaebaja ei ole

tõendanud enda 1. augusti 2016 pöördumise esitamist tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1.

Halduskohus on uurimiskohustusest lähtuvalt kogunud (TL 10) vastavaid tõendeid tulemusetult

Viru Vanglalt, mistõttu tulenevalt HKMS § 59 lg-st 4 võib kohus hinnata asjaolu kaebaja

kahjuks.

Kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise otsustamine pole hetkel vajalik, kuna

kaebus tagastatakse ja ei ole menetlusse võetud.

29. Eespooltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, tagastades Jaak Reinomäe kaebuse täies ulatuses

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta

kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar