3-17-101/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TAR T U H AL D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

3-17-101

Määruse kuupäev

16. veebruar 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Justiitsministeerium

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes.

2. Tagastada kaebus varalise kahju hüvitamise

nõudes.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Viru Maakohus menetles tsiviilasjas 2-06-9959 i hagi OÜ Narva

Hambakliinik vastu raviveaga tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes. Kohus mõistis hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1 000 eurot,

muus osas jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, kuid

ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus

muutis menetluskulude jaotust, sh jättis kostja menetluskuludest 50 % hageja kanda.

Hageja kassatsioonkaebus menetlusluba ei saanud.

2. esitas 13.01.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles kahju

hüvitamist, mille Viru Maakohus tekitas talle punktis 1 toodud tsiviilasja menetlemisel.

Kaebaja palus hüvitada varalise kahju summas 8358 eurot ja mittevaralise kahju

kohtu äranägemisel.

Kaebaja varaline kahju seisneb selles, et kaebajalt mõisteti selles tsiviilasjas välja

menetluskulud 3786 eurot. Kaebaja arvates jäid menetluskulud tema kanda

maakohtu süül. Menetlus venis põhjustel, mis kaebajast ei olenenud, sh kaebaja ehk

hageja teovõime hindamine ja hagi läbi vaatamata jätmine, mille ringkonnakohus

tühistas. See omakorda suurendas kulusid. Kaebaja tegi 20.11.2007.a ettepaneku

kompromissiks, mille maakohus jättis läbi vaatamata. Kuna kohus ei täitnud oma

ülesandeid kompromissi sõlmimisel, siis kaotas kaebaja võimaluse tugineda

menetluskulude jagamisel asjaolule, hagi rahuldati osaliselt sellesarnases ulatuses,

nagu ta kompromissina pakkus.

Kaebajale on tekkinud varaline kahju ka sellest, et kaebajal puudub kaks hammast,

mille asendamine (implantaatide paigaldamine) maksab 4572 eurot. Kaebaja tõestas

kohtus, et ta kaotas hambad arsti süül ja kohus oleks pidanud selle summa kaebajale

välja mõistma.

Mittevaralise kahju teket seostab kaebaja sellega, et kohus ei hinnanud õigesti

tõendeid ja tegi kaebajale ebasoodsa otsuse ning selle tõttu puudub kaebajal

võimalus paigaldada implantaate ja saada ravi. Lisaks venitas maakohus asja

läbivaatamisega. Hammaste puudumine ja ravimata põletik vähendab kaebaja

elatustaset ning tekitab talle valu ja kannatusi.

Kohtu seisukoht

3. Kaebaja taotleb kohtu poolt õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 3 alusel on vastustajaks

Justiitsministeerium. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. Kohus lõpetab menetluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 152 lg 1

p 1 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse

lõpetamise kohta.

Kaebaja esitas kohtuasjas 3-13-1899 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles

tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Kahju tekitas kaebajale Viru Maakohus muuhulgas sellega, et menetlus

tsiviilasjas nr 2-06-9959 venis, kaebajale määrati alusetult psühhiaatriaekspertiis,

kohus ei menetlenud kaebaja 20.11.2007.a ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, ei

arvestanud kaebaja tõendeid ning lõpetas ebaseaduslikult asja arutamise, mille

ringkonnakohus tühistas (tl 61-63). Tartu Halduskohus võttis kaebuse tervikuna

menetlusse (tl 64-65). 08.05.2014.a kinnitas kohus kaebaja ja Justiitsministeeriumi

vahel sõlmitud kompromissi, milles Justiitsministeerium kohustus maksma kaebajale

ebamõistlikult pika kohtumenetluse eest Viru Maakohtu tsiviilasjas 2-06-9959 hüvitise

3 000 eurot, pooled leppisid kokku kohtuasja 3-13-1899 menetluse lõpetamises ja

loobusid edasikaebeõigusest (tl 66). Kaebajat esindas kompromissi sõlmimise ajal

advokaat. Kohtumäärus jõustus koheselt. Kaebaja esitas ilma advokaadi

vahenduseta määruskaebuse, milles vaidles vastu menetluse tervikuna lõpetamisele,

kuid määruskaebus tagastati, kuna kaebaja oli kaebeõigusest loobunud.

Praeguses kohtuasjas on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude,

milles ta tugineb samadele asjaoludele nagu kohtuasjas 3-13-1899. Tegemist on

sama nõudega, mis on esitatud samal alusel. Varasem menetlus on lõpetatud ja

sellekohane kohtumäärus on jõustunud. Kuna kaebus on korduv, siis tuleb menetlus

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes lõpetada.

HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa kaebaja pärast käesoleva määruse jõustumist

esitada kohtule samal alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

5. Kohus tagastab kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 ja 31 kohaselt võib isik nõuda

kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist kahel

juhul:

- kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või

- kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise

tõttu asjaomases kohtumenetluses, tingimusel et rikkumine viis asja ebaõige

lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.

Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 15 lg 1 või lg 3 1 nõuded ei ole täidetud.

Üldiselt teadaolevalt ei ole tsiviilasja 2-06-9959 maakohtus menetlenud kohtunik

Tamara Šabarova või seda tsiviilasja ringkonnakohtus ja Riigikohtus menetlenud

kohtunike suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Kaebaja ei tugine sellele, et

tema suhtes on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend. Seega ei ole kaebaja

eesmärk - kohtumenetluse käigus või kohtulahendiga tekitatud kahju väljamõistmine

- saavutatav.

Kohus märgib, et kui kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei oleks saanud

jätta läbi vaatamata korduvuse tõttu, siis oleks ka see nõue tulnud tagastada

eeltoodud põhjendustel HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Seda saab kaebaja siiski teha eeldusel, et kaebajal on tekkinud õigus

nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 15 lg 1 või lg 31

alusel. Kui kaebaja leiab, et kohtunik on toime pannud kuriteo, siis on tal õigus

esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse

seadustiku § 195). Selgitused Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevuse ja sinna

pöördumise võimaluste kohta on kättesaadavad Välisministeeriumi kodulehe

www.vm.ee alajaotuses „Tegevused, eesmärgid“. Kohus peab vajalikuks juhtida

kaebaja tähelepanu sellele, et kuna maakohtu vaidlusalused menetlustoimingud on

tehtud aastatel 2006 - 2012 ja menetlus asjas 2-06-9959 lõppes kohtuotsuse

jõustumisega 20.09.2014.a, siis võib olla möödas nii väidetava kuriteo

aegumistähtaeg kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise tähtaeg.

7. Kaebus kuuluks tagastamisele ka siis, kui möönda võimalust, et kohtumenetluse

käigus või kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine on võimalik

ka ilma kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse või vastava kohtuasja

suhtes tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendita.

HKMS § 4 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohtupraktikas on üldiselt tunnustamist leidnud seisukoht, et halduskohus on pädev

kahjunõude lahendamisel hindama kriminaalmenetluse toimingute või otsustuste

õiguspärasust erandjuhtudel, s.o juhul, kui isikul puuduvad võimalused nõuda

kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses.

Kohtu hinnangul saab halduskohus ka tsiviilkohtumenetluse toimingute või otsustuste

õiguspärasust hinnata ainult erandlikes olukordades ning eeldusel, et kaebajal

puudusid muud võimalused oma õiguste kaitseks.

8. Kaebaja tugineb sisuliselt sellele, et tsiviilasjas 2-06-9959 tehtud kohtu

menetluslikud otsustused ja lõpplahend ei olnud õiged.

Kohtu võimalike vigade kõrvaldamiseks on ette nähtud edasikaebeõigus. Kohtute

infosüsteemi andmetel on kaebaja seda kohtuasjas 2-06-9959 ka korduvalt

kasutanud. Kaebaja esitas kohtuotsusele nii apellatsioon- kui ka

kassatsioonkaebuse, kusjuures selle tulemusena vähenesid kaebaja kanda jäänud

kostja menetluskulud (maakohus jättis kostja kuludest hageja kanda 93 %,

ringkonnakohus vähendas seda 50 %-le). Kaebaja esitas menetluskulude

kindlaksmääramise kohta määruskaebuse ringkonnakohtule ja Riigikohtule.

Eelnimetatud kaebuste ja määruskaebuste esitamise ajal esindas kaebajat advokaat.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled

hagimenetluses ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Eeltoodu tähendab, et kaebajal oli võimalik esitada kõik oma etteheited kohtu

tegevusele või lahenditele tsiviilasjas 2-06-9959 edasikaebemenetlustes ning

kõrgema astme kohtud on kontrollinud kõigi nende otsustuste õigsust, millega

kaebaja seostab endale kahju tekkimise. Olukorras, kus kaebaja kas ei ole kohtu

väidetavatele vigadele edasikaebemenetluses tuginenud või olid etteheited kõrgema

kohtu hinnangul põhjendamatud, ei saa halduskohus asuda hindama

tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust või õigusvastasust. Õigusvastasuse tuvastamine

on aga õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatuks

eelduseks.

9. Kohus märgib, et kaebaja mõistab valesti kohtu rolli kompromissi sõlmimisel.

Kohtute infosüsteemi andmete põhjal edastas kohus kaebaja 20.11.2007.a

ettepaneku kompromissi sõlmimiseks kostjale. Kui kostja oleks kompromissiga

nõustunud, siis oleksid pooled võinud selle igal ajal sõlmida. Kohtuasja materjalidest

(näiteks 17.09.2013.a toimunud kohtuistungi protokoll) nähtub aga, et pooled pidasid

läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Sellele, et

kaebaja tulnuks vabastada kohtukulude kandmisest TsMS § 163 lg 2 alusel

kompromissi pakkumise tõttu, oleks kaebaja tsiviilkohtumenetluses saanud tugineda

olenemata sellest, kas ja kuidas kohus seda ettepanekut menetles.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik