2-16-124285/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-124285

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Maksim Kulešov vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

808,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Darja Permina (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Maksim Kulešov (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Maksim Kulešov´i vastu osaliselt.

2. Välja mõista Maksim Kulešov´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 309,81

eurot ning 4.01.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,81 eurot.

3. Välja mõista Maksim Kulešov´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 309,81 eurot alates 5.01.2017. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi võlgnevuse 81,55 euro, sellelt arvestatud viivise ning VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud viivise määra ületava viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

6. Välja mõista Maksim Kulešov´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu

summas 137,50 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Osaühing Aktiva Finants esitas 17.10.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 782,09 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4.01.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja

mõista võlgnevuse 391,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 385,69 eurot ja täiendava

jooksva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 24.01.2014. a sõlmitud

liitumisleping XXXXXX. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 10.12.2015. a nimetatud lepingust

tuleneva nõude kostja hagejale.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 20.01.2017. a kätte toimetatud isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas võlgnevuse sissenõudmise

kulu summas 81,55 eurot, mille tasumise kohustus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse

kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2

Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused

võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute

teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% +

käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%).

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

teenuse kasutamise üldtingimustest.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7

on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse

tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koostoimes Tele2 Eesti

Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjaga võimaldavad nõuda kliendilt sissenõudmiskulu

hüvitamist protsendina võlgnevuse summast sõltumata võla sissenõudmisega seotud kulude

tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele

ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt (26,40% võlgnevuse summast) kindlaksmääratud

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 19.03.2015. a kuni 4.01.2017. a. Perioodil 19.03.2015. a

kuni 30.06.2016. a oli seadusjärgne viivis 8,05% aastas, alates 1.07.2016. a on seadusjärgne

viivis 8,00% aastas. Seega ületab Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste

järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui

kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv

viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise

nõudega. Hageja on küll viidanud erinevatele toimingutele, mida ta on võla sissenõudmisega

seoses teinud, kuid hagiavalduses ei ole välja toodud nende toimingutega seotud kulusid.

Seega võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole tervikuna õiguslikult

põhjendatud.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja võlgnevuse

sissenõudmise kulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, on hagejal õigus nõuda

viivist põhivõlgnevuse summalt 309,81 eurot (391,36 eurot – 81,55 eurot). Seega viivisenõue

on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuse summalt

309,81 eurot perioodil 19.03.2015. a kuni 4.01.2017. a on 44,81 eurot (viivisearvestus on

tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 950 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ning

õigusabikulu 775 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 275 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 137,50 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik