1-13-4761/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4761

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. jaanuari 2017 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Vladimir

Feodorov

(isikukood

37202102723) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole tema poolt

määruskaebemenetluses Vladimir Feodorovile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Vladimir Feodorovilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Vladimir Feodorovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606,

Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858

ja selgitus „Vladimir Feodorov, 1-13-4761, kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Feodorov kannab 5 aasta 11 kuud ja 28 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu

12. juuni 2013. a otsuse alusel, mida seoses karistusseadustiku muudatustega korrigeeriti Tartu

Maakohtu 3. veebruari 2015 määrusega ja mõisteti uueks liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud ja 28

päeva vangistust. V. Feodorov kannab karistust KarS § 200 lg 2 p-de 4,8 ja KarS § 121 järgi.

Kinnipeetava karistusaeg algas 10. jaanuaril 2013 ja lõpeks selle täielikul ärakandmisel 8.

detsembril 2018.

2. Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2017 määrusega jäeti V. Feodorov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et ehkki esinevad formaalsed eeldused V. Feodorovi

vabastamiseks, ei ole täidetud materiaalsed alused. Nimelt tõi kohus välja, et V. Feodorov on alates

1989. a olnud kuritegelikult aktiivne, pannes toime nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid. Ta

kannab mitmendat reaalset vangistust. Ta ei suuda ka vangistuses end hästi ülal pidada, mida

näitavad kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. V. Feodorovile on vangistuses kohaldatud täiendavaid

julgeolekumeetmeid kaaskinnipeetava füüsilise ründamise tõttu. Kõik see viitab V. Feodorovi

kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei suuda varasematest vigadest õppida,

oma emotsioone ega käitumist kontrollida ega lahendada probleeme seaduskuulekaid viise

kasutades. Kui V. Feodorov vigasid tunnistabki, siis süüdistab toimunus teisi. See koos alkoholi

liigtarvitamisega viitab suurele tõenäosusele, et vabanedes hakkab V. Feodorov toime panema uusi

kuritegusid.

Ehkki V. Feodorov on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning väidab, et saab oma

probleemidest aru ja tahab muutuda, tema käitumine vanglas seda ei näita. Vangla iseloomustuse

kohaselt on V. Feodorov keeldunud sotsiaalprogrammist „Agressiivsuse asendamise treening“ ning

ka töökohustust täitnud minimaalselt, tuues erinevaid ettekäändeid töö mittetegemiseks.

V. Feodorovil puudub vabanedes kindel töökoht ning arvestades korduvat vangistuses viibimist ja

vähest töökogemust ning osalist töövõimekaotust, ei ole usutav tema võime tööjõuturul

konkureerida. Lisaks tuleb arvestada, et V. Feodorovil on probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning

isikuid, kes teda saaks toetada, isiklikus toimikus mainitud ei ole. V. Feodorovi ainsaks legaalseks

sissetulekuks oli töövõimetuspension ja juhutöödest saadud tulu. Vajalike vahendite ebapiisavuse

tõttu pani ta toime kuritegusid.

Keerulised on lood ka V. Feodorovi elukohaga. Tal on vabanemisel võimalus minna elama tütre

juurde. Samas on võimalus üksnes seni, kuni V. Feodorov suudab alkoholi liigtarvitamisest loobuda.

See aga on küsitav arvestades V. Feodorovi alkoholitarvitamist alates 13. eluaastast. On suur oht, et

V. Feodorov jätkab alkoholi tarvitamist vabaduses.

3. V. Feodorovi kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus.

Vabanemisel on V. Feodorovil kindel elukoht tütre juures, kus tal ei ole kriminaalse taustaga

tuttavaid. Lisaks ei samasta V. Feodorov end kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi

seaduskuulekalt elada. Ka tema vanus on juba selline, et on aeg end muuta. V. Feodorov kinnitas, et

on nõus Tartu Vangla iseloomustuses nimetatud erikohustustega. Vanglas on ta läbinud

sotsiaalprogrammi ja teinud tööd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord V. Feodorovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja

vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma

seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on

saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava

vabastamist mittetoetavale seisukohale ja sama on teinud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses.

Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt on V. Feodorovi hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks ning ka

uue kuriteo toimepanemise ohtu nii üldise- kui vägivaldse kuriteo puhul hinnatakse kõrgeks

(vastavalt 42 ja 49%). Oht seisneb alkoholijoobes vägivaldseks muutumises ning tervisekahjustuse

tekitamises, mille tagajärjeks võib olla surm või vara omastamine varalise kasu saamise eesmärgil.

Lisaks on maakohus põhjendatult osundanud nii isiku varasemale elukäigule, tema käitumisele

vangistuses ning vabanemisjärgsetele tingimustele, mis kogumis ka ringkonnakohtu jaoks

välistavad V. Feodorovi ennetähtaegse vabastamise. Muuhulgas on maakohus analüüsinud, miks

elukoht tütre juures võib osutuda ajutiseks ning arvesse võtnud ka sotsiaalprogrammi läbimise.

Positiivseks võib pidada seda, et V. Feodorov end kriminaalse subkultuuriga ei samasta ja tahab

edaspidi seaduskuulekalt elada, ent arvestades tema varasemat elukäiku, puudub ka

ringkonnakohtul usk sellesse, et V. Feodorov suudab vabanedes seaduskuulekaks jääda.

Kriminaalhoolduse kohaldamisel peaks kohtul tekkima veendumus, et see sarnaselt isiku

kinnipidamisega suudab täita karistuse eesmärke. V. Feodorovi puhul selline veendumus puudub –

vangla iseloomustuse kohaselt on süüdlase suhtumine kriminaalhooldusesse pealiskaudne, mida

näitavad katseajal toime pandud kuriteod.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. Kaitsja advokaat A. Kello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

nõupidamine määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot

(sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel V. Feodorovi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau