3-16-2331/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2331

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla ametniku

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

mittevaralise kahju 25 000 eurot hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Streltsov esitas 10.11.2016 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse

(nr 6-16/139-1).

2. Viru Vangla jättis 18.11.2016. a vastusega 6-16/138-2 A. Streltsovi võõrkeelse

taotluse läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et A. Streltsovi vabakasutuskontol on

raha 10.11.2016. a seisuga 14,23 eurot, kuid ta keeldus võõrkeelse kahjunõude

tõlkimiseks saatmise blanketti allkirjastamast ning ei taotlenud ka vanglalt selle

tõlkimisse saatmist.

3. A. Streltsov esitas 16.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

nõudis Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses

09.11.2016 toimunud läbiotsimisega ning mittevaralise kahju hüvitamist

summas 25 000 eurot. Kaebaja väitel võeti läbiotsimise käigus temalt ära

mapid, liim, topsid ja muud vajalikud esemed. Kaebaja leidis, et kuigi ta esitas

10.11.2016 vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse, ei hakka vangla tema

nõuet läbi vaatama rahvusliku vihkamise tõttu tema, kui vene inimese suhtes.

4. Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse ja

jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta. Määruse põhjendused:

Vangla asukohaks on Jõhvi vald ning Jõhvi valla koduleheküljel avaldatud rahvusliku

koosseisu andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga

49,66% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11 996 elaniku suurusest rahvuslikust

koosseisust. Seega ei esine keeleseaduse §-s 9 sätestatud erandit, mille kohaselt

omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel

õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku

omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles

antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Vangla on õigesti

tagastanud A. Streltsovile võõrkeelse kahjunõude. Kuna kaebaja keeldus tõlkimise eest

tasumisest, siis tagastas vangla tema vaide õiguspäraselt. A. Streltsovil oli isikukonto arvel

piisavalt raha, et tasuda tõlketeenuse eest. See tähendab, et kohtule hüvitamiskaebuse

esitamisel ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetluslik kord. Lähtudes

eeltoodust on A. Streltsovil tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

47 lg-s 1 sätestatust kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb tema kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta

palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus ja teha ringkonnakohtul

asjas uus õiglane otsus. A. Streltsovi väitel kohus varjab Viru Vangla kuritegelikku

tegevust, kes püüab temalt saada tõlke eest 14,11 eurot, misjärel jääb tema kontole

12 senti, millega jäetakse ta ilma õigusest osta kauplusest endale vajalikke kaupu

ning vangla teab, et ta ei oska eesti keelt nii hästi, et pöörduda vangla poole eesti

keeles oma õiguste ja vabaduste kaitseks. A. Streltsov märgib, et vangla ja kohus ei

ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Viru Vanglas on 95% kinnipeetavatest vene

keelt kõnelevad ning Riigikogu andis välja seaduse, et vastu võetakse kõik õigusaktid

vene keeles. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole

vabu rahalisi vahendeid ega sissetulekuid.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 19.01.2016. a määrusega A. Streltsovi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (resolutsiooni p 1), võttis A. Streltsovi

määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

7. A. Streltsov esitas 25.01.2015 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha, milles ta

palub end vabastada riigilõivu tasumisest. A. Streltsov märgib, et ta täiendab enda

02.01.2017. a määruskaebust, kuna on veendunud, et halduskohus ei taha tema

kaebust ja ka määruskaebust läbi vaadata, ajades teda segadusse 19.01.2017. a

määruse p-ga 1. A. Streltsov märgib, et ta on kõik vajaliku edasi kaevanud

02.01.2017. a määruskaebuses ja midagi uut tal kirjeldada ei ole. Kaebaja nõuab, et

ringkonnakohus tühistaks 19.01.2017. a määruse.

8. Tartu Halduskohus edastas 30.01.2017. a kirjaga A. Streltsovi täiendava

seisukoha ringkonnakohtule.

9. A. Streltsov esitas 25.01.2017 ka Tartu Ringkonnakohtule oma täiendava

seisukoha, milles ta märgib, et halduskohus viib teda eksitusse 19.01.2017. a

määrusega ning ta nõuab ringkonnakohtult kohustada halduskohut läbi vaatama

tema kaebust ja tegema õiglane otsus. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu

tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast ning eeltoodust tingituna jättis halduskohus kaebaja

menetlusabi taotluse tähelepanuta. Kuigi halduskohtule edastatud 25.01.2017. a

täiendavas seisukohas esitas kaebaja nõude tühistada halduskohtu 19.01.2017. a

määrus, nähtub eeltoodud seisukohas märgitud põhjendustest ringkonnakohtu

hinnangul, et A. Streltsov vaidlustab siiski Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust.

Kuna kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks on Tartu Halduskohus

02.01.2017. a määruskaebuse saamisel 19.01.2017. a määrusega juba lahendanud,

rahuldades kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale, siis hilisemalt

kaebaja täiendavates seisukohtades esitatud samade taotluste lahendamiseks

puudub ringkonnakohtul vajadus, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

12. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja viide asjaolule, et Viru Vanglas on 95% kinnipeetavatest vene keelt

kõnelevad, ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohane, kuivõrd vangla on A.

Streltsovi venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlemisel õigesti kohaldanud

VSkE § 49¹ lg-s 3 sätestatut, mis näeb ette, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku

andmisest, et tõlkimisele kuluv summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt

maha, kuid tal on arvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis jäetakse

võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Asja materjalidest nähtuvalt oli A.

Streltsovi vabakasutuskontol (tl 19p) 10.11.2016. a seisuga, e. esitatud kahju

hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise päeva seisuga (tl 7) 20,44 eurot. Viru

Vangla esitatud taotluselt võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks

nähtub, et ühe lehekülje (1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde

tõlkimise hind on 14,11 eurot ning tõlketööde hinda arvestatakse valmis tõlke

arvestuslike lehekülgede järgi ja tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje

maksumus. Kaebaja venekeelne kahjunõue (tl 8-9) on osaliselt vaide plangil

(kirjutatud kokku 10 rida) ja lisaks osaliselt A4 formaadis ühel leheküljel tervikuna ja

teisel leheküljel ca 1/3 ulatuses (kirjutatud kokku 49 täispikka rida). Halduskohtule

saabunud kaebus (tl 1) on esitatud kahel A4 formaadis leheküljel tervikuna (kirjutatud

kokku 56 rida), mis eesti keelde tõlgituna on mahtunud ühele A4 formaadis

leheküljele (tl 3). Sellega võrrelduna mahtunuks ilmselt ka kaebaja venekeelne

kahjunõue tõlgituna ühele leheküljele, millisel juhul oleks tulnud kaebajal tasuda

tõlkimise eest 14,11 eurot. Seega oli kaebaja isikuarvel 10.11.2016. a seisuga

piisavalt raha dokumendi eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks, kuid ta on

keeldunud taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks vastavat

blanketti allkirjastamast ega ole taotlenud vanglalt pöördumise tõlkesse saatmist.

Eelnevat arvestades on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et vangla on

venekeelse kahju hüvitamise taotluse õigesti tagastanud, mistõttu ei saa kaebaja

poolt kohtueelset menetlust läbituks lugeda Seega tagastas halduskohus

hüvitamiskaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

14. Ka määruskaebuses viidatud Riigikogu poolt 15.12.2016 vastu võetud riigi

õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (jõustunud 07.01.2017) ei

sätesta, et kõiki kinnipeetavate esitatud venekeelseid dokumente võetaksegi vastu

vene keeles, vaid näeb ette sellise võimaluse üksnes riigi õigusabi taotluste jaoks.

Seega on vale kaebaja arusaam, et Riigikogu on vastu võtnud seaduse, mille tõttu

võetakse vanglates edaspidi kõik dokumendid vastu ka vene keelsetena ja

kinnipeetav ei pea ka raha olemasolul ise nende tõlkimise eest tasuma.

15. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse muutmata.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/