3-17-2/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2

Haldusasi

Osaühingu Vollmond kaebus Maksu- ja Tolliameti

30. detsembri 2016. a otsuse nr 12.2-7/00164-3

resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Vollmond määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – osaühing Vollmond

Esindaja v.-adv Rene Varul

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2017. määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA tegi 30. detsembril 2016 otsuse nr 12.2-7/00164-3, millega ta 1) tunnistas osaühingu

Vollmond kütuse tegevusloa nr VKM000743 kehtetuks alates 2. jaanuarist 2017; 2) tunnistas

alates otsuse jõustumisest kehtetuks MTA 15. oktoobri 2015. a otsuse nr 12.2-7/00138-1,

millega peatati osaühingu Vollmond kütuse müügi tegevusluba nr VKM000743.

2. Osaühing Vollmond esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud maksuotsuse

resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles

soovis nimetatud otsuse täitmise peatamist. Kaebaja kütusekäitlemise luba tunnistati ette

teatamata kehtetuks alates 2. veebruarist 2016. Vastava loata ei ole kaebajal võimalik

tegutseda, mistõttu riivab MTA otsus intensiivselt kaebaja põhiõigusi. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisele ei esine vastanduvat ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi.

3. Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti osaühingu

Vollmond esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruses leiti, et esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamine ei muudaks mingil moel kaebaja olukorda. Kaebaja on viimati

majandusaasta aruande esitanud 2013. a, hilisemad aruanded puuduvad. Majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 34 lg 3 kohaselt loetakse ettevõtja, kes ei ole täitnud

seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle

kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates, majandustegevusest täielikult loobunuks.

8. veebruaril 2016 on kaebajale tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks põhjusel, et

majandusaasta aruanne on esitamata. 6. septembril 2016 on väljaandes „Ametlikud

teadaanded“ avaldatud kustutamishoiatuse teade. Kaebaja ei ole põhistanud, milles seisneb

praegu tema majandustegevus, millised tehingud või toimingud tuleks tal tegevusloa

kehtetuks tunnistamise tagajärjel möödapääsmatult teha ja miks kujutab see endast

ebamõistlikke piiranguid. Kaebajal puudub õigus tegutseda kütuse müügiga alates 16.

oktoobrist 2015. Nimelt vaidlustas kaebaja MTA 15. oktoobri 2015. a otsuse, millega peatati

tema kütuse müügi tegevusluba (haldusasi nr 3-15-2599), kuid nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata. Kohtuotsused ei ole veel jõustunud, kuid

nimetatud otsuse kehtivust või täitmist ei ole ka esialgse õiguskaitse korras peatatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Osaühing Vollmond esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. jaanuari

2017. a määruse resolutsiooni p 3 tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset.

Määruskaebuse põhjendused:

4.1. Kaebaja ei ole kütusemüügiga saanud tegeleda juba 16. oktoobrist 2015, mil MTA peatas

tegevusloa kehtivuse. Samas on MTA selle peatamise otsuse ise kehtetuks tunnistanud.

Arusaadavalt ei ole kaebaja saanud oma põhitegevusalaga vahepealsel ajal tegeleda, kuid see

ei tähenda, et kaebaja oleks kütusekäitlemise tegevusalast loobunud. Esialgse õiguskaitse

eesmärk ongi see, et saaks taas oma tegevust arendada ja seda juba kohtumenetluse ajal.

4.2. Kaebaja hinnangul ei ole MTA tegevusloa peatamise kehtetuks tunnistamist seadnud

sõltuvusse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Need on teineteisest sõltumatud otsused.

MTA 30. detsembri 2016. a otsuse nr 12.2-7/00164-3 resolutsiooni p-s 2 toodud otsus

(peatamise kehtetuks tunnistamine) on jõustunud ja selle peale ei ole kaebust esitatud.

5. MTA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu määrus, millega esialgne õiguskaitse jäeti kohaldamata, muutmata. Vastuse

kohaselt:

5.1. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust kütusekäitlemisega tegelemise

kohta, kusjuures ta möönab, et tema tegevusluba on peatud.

5.2. Võimalust tegeleda kütuse müüjana ei annaks kaebajale ka vaidlustatud otsuse

resolutsiooni p 1 kehtivuse peatamine, kuna sel juhul ei saaks otsust selle resolutsiooni p 2

tähenduses pidada jõustunuks ja taastuks MTA 15. oktoobri 2015. a otsuse kehtivus ehk

kaebaja tegevusluba oleks peatatud.

5.3. Kaebaja puhul on tegemist äriühinguga, kelle kütuse müügi tegevusloa tagatist suurendati

2 323 500 euroni, mis näitab selgelt, et äriühingu majandustegevuses esinevad suured riskid.

Kaebaja on tagatise esitamata jätnud ning juba see on üks asjaoludest, mis ei võimaldaks

esialgset õiguskaitset rakendada. Avalikes huvides ei ole see, et äriühing, kellele on määratud

tagatiseks üle 2 miljoni euro, saaks tegutseda määratud tagatist tasumata. Avalikust

maksuvõlgade registrist on näha, et kaebajal on maksuvõlg summas 2 123 353,63 eurot, mis

on küll kohtumenetluses haldusasjas nr 3-16-339 vaidlustatud, kuid nii haldus- kui

ringkonnakohus on kaebused rahuldamata jätnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg 1 peab esinema oht, et kaebaja õiguste

kaitse osutub kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks, st esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega peavad kaebajale kaasnema pöördumatud tagajärjed. Ringkonnakohus

on seisukohal, et kaebaja ei ole oma esialgse õiguskaitse taotluses ära näidanud, milles need

pöördumatud tagajärjed seisnevad, st taotlus on põhistamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse

vajaduse puudumist näitavad mitmed asjaolud.

8. Vedelkütuse seaduse § 42 lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis

100 000 eurot. Tagatist esitamata sellel tegevusala tegutseda ei saa. Esiteks ei ole kaebaja

siiani tasunud kütuse müüja tagatist summas 2 323 500 eurot, mis määrati kaebajale MTA 27.

aprilli 2015. a otsusega nr 12.2-7/00023-3. Kaebaja vaidlustas selle otsuse, kuid Tartu

Halduskohtu 22. oktoobri 2015. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-

15-1246 jättis Tartu Ringkonnakohus 17. mai 2016. a otsusega rahuldamata ning Riigikohus

ei võtnud talle esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Ringkonnakohtu lahend jõustus 24.

oktoobril 2016. Kuna on jõus vastav otsus, mis kohustab kaebajat tagatist esitama, välistab

see soovitud valdkonnas tegutsemise. Esialgse õiguskaitse korras ei saa kaebajale anda

soodsamat positsiooni võrreldes nende turul tegutsejatega, kes on täitnud asjakohasest

seadusest tulenevad nõuded.

9. Praeguses haldusasjas on kaebaja halduskohtusse pöördunud vaidlustamaks MTA

30. detsembri 2016. a otsust nr 12.2-7/00164-3, mille resolutsiooni p-ga 1 tunnistati kaebaja

kütuse müügi tegevusluba nr VKM000743 kehtetuks. Sama otsuse resolutsioon p-ga 2

tunnistati kehtetuks ka MTA 15. oktoobri 2015. a otsus nr 12.2-7/00138-1, millega peatati

kaebaja kütuse müügi tegevusluba nr VKM000743. Esialgse õiguskaitse korras on kaebaja

palunud just nimetatud otsuse resolutsiooni p 1 täitmise peatamist. Vaidlustatud otsuse

täitmise peatamine tähendab jätkuvalt seda, et kaebajal ei ole tegevusluba. Ka nimetatud

resolutsiooni p 1 kehtivuse peatamine tähendaks seda, et kaebajal tegevusluba puudub, kuna

jätkuvalt avaldab kaebaja õigustele mõju MTA 15. oktoobri 2015. a otsus, millega kaebaja

tegevusluba peatati.

10. Lisaks on õige ka halduskohtu määruses märgitu, et esineb alus kahelda selles, kas

kaebaja tegeleb veel majandustegevusega või mitte. Nimelt ei ole kaebaja esitanud

majandusaasta aruendeid ei 2014. ega 2015. a majandusaasta kohta. Viimati täitis kaebaja

selle kohustuse 2013. a. MsüS § 34 lg 3 kohaselt loetakse majandustegevusest täielikult

loobunuks ka ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise

kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates. Tõsine

kahtlus majandustegevuse puudumises viitab sellele, et ei saa esineda ka vajadust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks sel põhjusel, et kaebaja saaks kohtuvaidluse ajal jätkata

majandustegevust valdkonnas, millega tegelemine ei ole hetkeseisu arvestades kinnitust

leidnud.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb osaühingu Vollmond määruskaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene