2-16-124529/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-124529

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2017.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-124529

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi R. J. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2188,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479;

asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja

lepinguline

esindaja:

Darja

Permina,

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: R. J., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xx-

xx, xxxxx

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. J.lt (J.) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks, Tele2 Eesti AS-i

ja R. J. vahel 12.08.2013.a, 04.10.2014.a, 04.06.2015.a, 12.06.2015.a sõlmitud

liitumislepingutest ja järelmaksulepingutest nr 30066295 tuleneva nõude alusel

1373,91 eurot, millest põhivõlgnevus 1266,51 eurot, viivis perioodil 19.12.2015.a kuni

25.01.2017.a 102,33 eurot, viivis perioodil 26.01.2017.a kuni 14.02.2017.a 5,07 eurot.

3. Välja mõista R. J.lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (1266,51

eurolt) alates 15.02.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõikes

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2017 oli see

0,00%, millele lisandub 8% aastas).

4. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda 37,23% ulatuses ja kostja kanda 62,77% ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt R. J.lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

285,60 eurot, s.o 62,77% menetluskuludelt summas 455 eurot, millest hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 250 eurot, hageja esindaja kulu 200 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal R. J.l tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

2-16-124529

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb

osaliselt rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Pärnu maakohus võttis 26.01.2017.a menetlusse OÜ Aktiva Finants hagiavalduse R. J. vastu

ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. R. J. keeldus 30.01.2017.a menetlusdokumentide vastu võtmisest.

Kohtukordnik jättis menetlusdokumendid postkasti. TsMS § 325 kohaselt, kui isik

seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks

alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi

või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule.

2-16-124529

Kostja kohustus hagiavaldusele vastama hiljemalt 13.02.2017.a. Kostja hagiavaldusele

tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 25.01.2017.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse

tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu

lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.

Kohtule esitatud liitumislepingute lisatingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel

arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15%

võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt,

sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei

nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib

füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud

VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

tsiviilasjas

3-2-1-25-16

on

leidnud

10.05.2016.a

kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab

pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

2-16-124529

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses

seda

liiki

lepingu

kohta

sätestatut.

Kolleegium

on

selgitanud,

et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5).

Tulenevalt asjaolust, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus

viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt

põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 1266,51 eurot, mis tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

12.08.2013.a, 04.10.2014.a, 04.06.2015.a, 12.06.2015.a sõlmitud liitumislepingutest ja

järelmaksulepingutest nr 30066295 tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei ole

tasunud Tele2 Eesti AS-ile viimase esitatud igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks

kokkulepitud summa Tele2 Eesti AS-ile. Kostja on nimetatud arvete tasumata jätmisega

jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud

asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101

lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast

kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o alates 19.12.2015.a. Kostja

on arve nr 48290797 alusel tekkinud kohustuse täitmisega olnud viivituses 404 päeva.

Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 102,33 eurot

(1266,51*404*0,02%=102,33). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel,

arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, viivist 102,33 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 25.01.2017.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt

palub hageja kostjalt R. J.lt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud -

tasutud riigilõiv 250 eurot ja esindaja kulud summas 970 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

2-16-124529

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 250 eurot.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo ning

hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve summas 970

eurot.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning

kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 970 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud.

Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks

hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud

vaid hagiavaldus neljal lehel. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja

esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või

kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Lepinguline esindaja

esitas kohtule hagiavalduse muude materjalidega kohtule kokku 73 leheküljel, millest 4 lehel

oli hagiavaldus, 5 lehel esindusõiguse ja menetluskuludega seotud dokumendid ning

tõendeid 61 lehel, kohtule esitatud failis on 3 kostja id-kaardi koopiat. OÜ Julianuse

Õigusbüroo esitatud arvel nr 2190185 on teenuse nimetuseks „Esindustasu võlglase R. J.

kohtumenetluses“. Käesolevas menetluses on hagiavalduse ja hagimaterjalide kohtusse

esitamine lepingulise esindaja esimene ning ainus tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et

4 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning hagimaterjalide koondamine kohtusse

esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi kuludele summas 970 eurot.

Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus hagimenetlusse üle antud 06.01.2017.a, seega

on maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse üleandmisest kuni otsuse tegemiseni

möödunud 39 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu

hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse

kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 200 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 37,23% ulatuses ja kostjate kanda 62,77% ulatuses. Hageja menetluskuluks on

riigilõiv 250 eurot ning esindaja kulu 200 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude

jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 285,60 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

2-16-124529

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik