3-17-21/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-21

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus P OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – P

OÜ, volitatud esindaja v.adv Martin Lepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.01.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta P OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2017 määrus

haldusasjas nr 3-17-21 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 04.01.2017 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg

1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba P OÜ ettemaksukontol olevate ja sinna

edaspidi laekuvate summade arestimiseks 176 940 euro ulatuses.

Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur P OÜ 2016. aasta veebruari-, märtsi-, aprilli- ning

maikuu tulu- ja käibemaksuarvestust. Kontrolli tulemusena koostatakse tõenäoliselt

maksuotsus, millega suurendatakse P OÜ käibemaksukohustust 215 600 euro ning

tulumaksukohustust 93 675 euro võrra.

Maksuhalduri poolt seni kogutud, sealhulgas kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX

materjalide hulgast saadud tõendite põhjal saab järeldada, et vaatlusalusel perioodil on P OÜ

arvestanud lubamatult kokku 215 600 eurot sisendkäibemaksu OÜ S arvete alusel, kuna neil

arvetel kajastatud tehinguid (erinevate veokite ja nende varuosade müük hinnaga 1 078 000

3-17-21

2(6)

eurot) OÜ-de P ja S vahel tegelikult ei toimunud, vaid P OÜ soetas arvetel nimetatud sõidukid

Leedu ja Poola ettevõtjatelt, tasudes nende eest variäriühingute kaudu kokku 918 900 eurot.

OÜ S arvetel nimetatud varuosasid summas 10 800 eurot pole P OÜ üldse soetanud ning

vastavad arved on koostatud üksnes eesmärgiga viia OÜ-st P raha maksuvabalt välja. Seetõttu

saab P OÜ poolt OÜ-le S tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotuks lugeda vaid 918 900 euro

ulatuses ehk selle summa ulatuses, mis reaalselt jõudis Leedu ja Poola ettevõtjateni, ülejäänud

osas aga (1 293 600-918 000=375 000) on tegemist P OÜ ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksega, mis kuulub maksustamisele 93 675 euro suuruse tulumaksuga. Tehingute

mittetoimumisele viitavad järgmised asjaolud: OÜ-de P ja S esindajate seletused tehingute

asjaolude, iseäranis sularaha üleandmise kohta on vastuolulised; vaatlusaluste tehingute

tegemine OÜ S vahendusel oleks P OÜ jaoks majanduslikult ebaloogiline, arvestades, et

viimasel oli varasemast endal kogemusi sarnase kauba tellimisel otse teistest liikmesriikidest

ning sellisel juhul olnuks kaup oluliselt soodsam; OÜ-l S on reaalse majandustegevuseta

variäriühingu tunnused; OÜ S nimel arvete koostamist ja väljastamist korraldas ning selle

juhatuse liikmele ML-le andis vastavaid korraldusi ning tõenäoliselt esines ka viimase nimel

kolmandate isikute ees AS, kelle puhul on tuvastatud suhtlus P OÜ juhatuse liikme RP-ga,

milles räägiti muu hulgas OÜ-le S üle kantud raha osalisest tagastamisest RP-le. MTA järeldab

seni kogutud teabe põhjal, et P OÜ juhatuse liige RP soetas AS ja P OÜ töötaja ES kaasabil

Leedu

ja

Poola

äriühingutelt

sadulveokeid,

kajastades

soetuse

OÜ-lt

S

oma

käibemaksuarvestuses fiktiivsete arvete alusel lubamatu käibemaksueelise saamise eesmärgil.

Kuivõrd seni tuvastatud asjaoludel võib järeldada, et P OÜ on toime pannud maksupettuse, on

tõenäoline, et isik võib astuda samme tuvastatava maksuvõla sissenõudmise vältimiseks. P OÜ

pearaamatu kohaselt on äriühingul pidevalt suurenev laenukoormus, pangakontol puuduvad

vahendid tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmiseks, äriühingul pole kinnisvara ega

väärtuslikku registervara. Varem on haldusasjas nr 3-16-2355 tehtud määruse alusel arestitud

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX asitõendina ära võetud 21 835 eurot sularaha ning P

OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigused ja rahalised õigused AS DNB

Pank vastu kokku 110 500 euro ulatuses.

Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära

langenud või kui P OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt on tagatise suuruseks koos täitekuludega 371 130 eurot

(309 275 eurot + 61 855 eurot (täitemenetluse võimalik kulu – 20% nõude summast)), valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Kui P OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti,

siis on kantava deposiidi väärtuseks 309 275 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.01.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le

loa aresti seadmiseks P OÜ ettemaksukontole summas 176 940 eurot.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on kinnitanud, et kontrollib P OÜ maksude tasumise õigsust. Taotluses esitatud

selgituste ja taotlusele lisatud tõendite valguses on maksuotsuse tegemine usutav ning pole alust

väita, et selline maksuotsus oleks ilmselgelt õigusvastane. Maksuhalduri seisukoht, et P OÜ on

toime pannud maksupettuse, näib seni kogutud tõendite valguses pigem põhjendatud.

Sellesisulist kahtlust õigustavad kriminaalmenetluses saadud tõendid AS suhtlusest P OÜ

juhatuse liikme ning töötajaga, nagu ka see, et vaadeldavate kaupade soetamine OÜ-lt S oli P

OÜ jaoks majanduslikult ebaloogiline, sest nende soetamine otse teiste liikmesriikide

äriühingutelt olnuks majanduslikult soodsam ja taotlusest nähtuvatel asjaoludel oli P OÜ

töötajatel sarnaste kaupade teistest liikmesriikidest soetamiseks vajalik kogemus olemas. AS

ning RP vahelise suhtluse kohta kogutud tõendid koosmõjus ühelt poolt asjaoludega, millest

nähtub, et OÜ S juhatuse liikme ML tegevus oli AS kontrolli all (AS isiklikust arvutist leiti OÜ

S raamatupidamisdokumendid, samuti olid tema käes ML allkirjapitsat ja ID-kaart) ning teisalt

3-17-21

3(6)

asjaoluga, et ML ja RP on andnud iseäranis sularaha üleandmise kohta väga erinevaid seletusi,

õigustavad järeldust, et P OÜ osales maksupettuses. Seega on kõnealuse kontrollimenetluse

raames võimalik sellise maksuotsuse tegemine, millega suurendatakse P OÜ maksukohustust

kokku 309 275 euro võrra.

Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase

tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul puudub arvestatav

vara, millele sissenõuet pöörata ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad

maksupettusele. Kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, on põhjust

kahtlustada, et ta võib seda teha ka tulevikus, sealhulgas maksukohustuse kindlaksmääramise

korral maksuvõla sissenõudmise takistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti veenvalt

põhistanud ning arvestades maksupettuse toimepanemise kahtlust, OÜ P majandustegevuse

näitajaid (vähene vara ja suured laenukohustused) ja võimaliku määratava maksukohustuse

suurust, on põhjendatud kahtlus, et tulevase maksuotsuse sundtäitmine võib muutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks.

Ettevõtja käibevahendite kasutamise takistamine (iseäranis pangakontode arestimine, aga ka

maksuhalduri ettemaksukonto arestimine) veel enne maksuotsuse tegemist peaks üldjuhul,

vähemalt tegutseva ettevõtja puhul, olema erandlik meede, kuna sellise meetme rakendamine

võib kaasa tuua ettevõtja tegevuse lõppemise. Selliste ennetavate meetmete võtmine MKS §

1361 alusel on võimalik, kui maksukohustuse tekkimine näib oluliselt tõenäolisem kui selle

mitte tekkimine ja/või kui võimalus, et maksuvõla hilisem sundtäitmine osutub vastasel juhul

raskendatuks, on oluliselt suurem kui vastupidine võimalus. Praegusel juhul on need eeldused

täidetud. Taotlusele lisatud ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksupettuse

toimepanemise osas pigem veenvad, samuti on P OÜ majandustegevuse iseloomu arvestades

usutav, et maksukohustuse määramise korral ei pruugi äriühingu tegevus jätkuda. Seni on

maksuhaldur taotluse kohaselt teinud varasema kohtumääruse alusel toimingud 132 335 euro

ulatuses tekkiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seega on tõenäoliselt tekkiva maksuvõla

täitmine tagamata 176 940 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on usutav, et kui vabastada praegu

ettemaksukontol olevad ning sinna vahepeal laekuvad enammakse summad, ei ole

maksuhalduril neid enam hiljem võimalik tagasi saada.

3. P OÜ esitas halduskohtu määruse peale 24.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 09.02.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. P OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.01.2017 määrus.

1)

Läbiviidava maksumenetluse eeldatavaks tagajärjeks ei ole P OÜ maksukohustuse

suurendamine. Maksuhalduri väited maksupettuse kohta on paljasõnalised. Asjaolu, et P OÜ

juhatuse liige suhtles AS ja enda koostööpartneri OÜ S juhatuse liikmega, ei ole tõsiseltvõetav

tõend maksupettuse toimepanemise kohta. Samuti ei saa maksupettuse toimepanemist järeldada

asjaolust, et P OÜ kasutas S OÜ vahendusteenust. P OÜ on tegelenud Saksamaalt sõiduautode

toomisega, kuid puudusid kontaktid veokite ostmiseks Poolast ja Leedust. Selleks oligi P OÜ-l

vaja OÜ-d S.

2)

Täidetud ei ole eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus on

ekslikult leidnud, et P OÜ-l puudub arvestatav vara. P OÜ on püsivalt tegutsev äriühing, millel

puudub maksuvõlg ning mis on viimastel aastatel teeninud kasumit. Seisuga 31.10.2016 omas

3-17-21

4(6)

P OÜ varasid summas 714 970,10 eurot, sh põhivarasid summas 413 485,50 eurot, samas kui

kohustusi oli vaid summas 413 355,16 eurot. Võrreldes 2015. aastaga on P OÜ majanduslik

seis paranenud. P OÜ majanduslik seis on hea, tema tegevus on jätkusuutlik ning pole alust

arvata, et P OÜ ei suuda täita temale pandavaid kohustusi. Asjaolu, et P OÜ täidab

liisingulepinguid, näitab, et äriühingul puudub tegevuse lõpetamise kavatsus. Katse viia

äriühingust varasid välja lõppeks ilmselt klientide ja varade (liisitud veokid) kaotusega. Seda,

et P OÜ-l puudub kavatsus hoiduda maksukohustuste täitmisest, näitab ka asjaolu, et kuigi

võimalikust maksukohustusest ollakse teadlikud juba alates 2016. aasta maist, on äriühing

varade vähendamise asemel neid hoopis suurendanud ning lisaks sõlminud 22.11.2016 uue

liisingulepingu.

3)

Ettemaksukonto arestimine on ebaproportsionaalne meede. Maksuhaldur on juba

varasemalt arestinud P OÜ varad 132 335 euro ulatuses. P OÜ-l pole kavatsust

ettemaksukontol asuvaid vahendeid ettevõttest välja viia, vaid ta kasutaks neid igapäevases

majandustegevuses. P OÜ-l oli plaanis ettemaksukontol asuvat raha (16 458,74 eurot) kasutada

liisingulepingust tuleneva makse summas 17 000 eurot tasumiseks. Kui P OÜ liisingumakset ei

tasu, võib liisinguandja liisingulepingu lõpetada. Ettemaksukonto arestimise tõttu võib P OÜ

sattuda olukorda, kus ta ei suuda ka teisi liisingulepinguid täita ning satub ohtu tema võime

tegeleda oma majandustegevusega (autoveod Eestis ja Euroopas). Kui P OÜ muutub

maksejõuetuks, kaotavad töö äriühingu seitse töötajat ning riigil jäävad saamata nendelt

makstavad tööjõumaksud.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

1)

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks

määratakse või leiab aset selle tasumisest kõrvalehoidumine, vaid piisab ratsionaalsest

kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid sooritamata võib maksusumma jääda tasumata. Loa

taotlemisel esitatud tõendid ei ole ebamäärased.

2)

P OÜ esitatud materjalidest nähtub, et tema kohustused on võrreldes 2015. aastaga

suurenenud. Seega ei vasta tõele määruskaebuse esitaja väide, et tema olukord on võrreldes

2015. aastaga paranenud. P OÜ pole määruskaebuses ümber lükanud loataotluses esitatud

väidet, et äriühingul puudub registervara, millele pöörata sissenõuet. Määruskaebuse esitaja on

liisingulepingu sõlmimisega suurendanud äriühingu rahalisi kohustusi, mis vähendavad

maksuhalduri võimalusi määratava maksusumma sissenõudmiseks. Pärast kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXXX algatamist on P OÜ käive vähenenud. Seega ei ole välistatud olukord, et

P OÜ muudab end varatuks. Kuna maksuhaldur ei ole taotlenud P OÜ pangakontode arestimist

ning määruskaebuse esitaja tegevus on väidetavalt kasumlik, on P OÜ-l võimalik

liisingukohustusi täita pangakontodel olevate vahendite arvelt.

3)

Maksupettuse toimepanemise kahtlus viitab, et maksukohustuslane võib ka edaspidi

proovida maksude tasumisest kõrvale hoiduda. Määruskaebuse esitaja ei ole kummutanud

kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. 22.11.2016 kohtumääruse haldusasjas nr 3-16-2355 alusel tehtud

arestimistoimingutega ei ole maksuhalduri nõuded piisavalt tagatud. Määruse alusel tehtud

täitetoimingutega (aresti seadmine vallasasja omandiõiguse üleandmise nõudeõigusele ja

sularahale) tagati maksukohustuse täitmine vaid osaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 05.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega

3-17-21

5(6)

pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, sh arestida

ettemaksukonto.

8. Vaidlust pole selles, et maksuhaldur kontrollib P OÜ maksude tasumise õigsust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

rahalise nõude või kohustuse määramine.

Taotlusest nähtub, et P OÜ kajastas kontrollitaval perioodil (veebruar–mai 2016) oma

maksuarvestuses OÜ S nimel väljastatud arvete alusel 13 veoauto ja veokite varuosade soetust

kokku maksumusega 1 078 000 eurot ning arvestas nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu

summas 215 600 eurot. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et P OÜ-l puudus õigus kajastada

OÜ S arveid oma käibemaksuarvestuses, kuna need arved ei kajasta tegelikke

majandustehinguid. Maksuhalduri arvates soetas P OÜ arvetel nimetatud sõidukid otse Leedu

ja Poola äriühingutelt ning veokite varuosi pole üldse soetatud. Samuti plaanib maksuhaldur

määrata OÜ S arvete alusel tegelikest kuludest enam makstud summalt (374 700 eurot) ehk

ettevõtlusest välja viidud rahalt tulumaksu 93 675 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et täitmist tagavate toimingute kontekstis ei ole nõutav maksuotsuse

aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse

tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013

määrus haldusasjas nr 3-12-2687, p 10).

Taotluses toodud asjaolusid ja taotlusele lisatud tõendeid arvestades saab pidada tõenäoliseks

maksu määramist summas 309 275 eurot. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud maksupettuse

kahtlust. Maksupettusele viitavad maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis. Määruskaebuse

väited, et ainuüksi OÜ-de P ja S juhtorganite liikmete vahelisest suhtlusest ja OÜ S

kasutamisest vahendajana ei saa järeldada alluvussuhteid ja kokkulepet maksupettuse

toimepanemise kohta, ei kummuta maksuhalduri tuvastatud asjaolusid.

9. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust

või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused

asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad

põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne

käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr

3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei

ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537

p 12). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud

mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku

maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna

3-17-21

6(6)

Ringkonnakohtu 12.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-52172 p 8 ning 27.01.2015 määruse

haldusasjas nr 3-14-51698 p 9).

10. Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase

tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri kahtlus, et P OÜ

on osalenud maksupettuses – kasutanud teadlikult OÜ S võltsarveid oma maksuarvestuses ja

selle tulemusel vähendanud oma käibemaksukohustust 215 600 euro võrra ning viinud

ettevõtlusest tulumaksuvabalt välja rahalisi vahendeid summas 374 700 eurot – annab põhjust

arvata, et see äriühing võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on

maksukohustuse

vähendamise

eesmärgil

teadlikult

kajastanud

maksudeklaratsioonis

valeandmeid, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus,

kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Iseäranis on selline kahtlus põhjendatud praegusel

juhul, kus pettuse teel maha arvatud sisendkäibemaksu summa on väga suur ning äriühingul

pole piisavalt vahendeid, mille arvelt tasuda eeldatavasti määratavat maksusummat.

11. Asjaolu, et P OÜ esitatud andmete põhjal on äriühingu majanduslik seis hea, ei välista

ettemaksukonto arestimist. P OÜ tegeleb veoteenuse osutamisega, opereerides enda väitel

kaheksat veokit. Samas kuulub liiklusregistri järgi äriühingule vaid üks haagis, mis MTA

hinnangul on väheväärtuslik. Sellest võib järeldada, et ettevõtte bilansis kajastatud põhivara

koosneb suures osas liisitud sõidukitest. Tallinna Halduskohus juba andis 22.11.2016

määrusega haldusasjas nr 3-16-2355 MTA-le loa arestida P OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse

üleandmise nõudeõigused ja rahalised õigused AS DNB Pank vastu kokku 110 500 euro

ulatuses. Liisitud vara ei saa maksuhalduri nõude katteks arestida ning lisaks on oht (iseäranis

hiljaaegu liisitud vara puhul), et P OÜ lõpetab liisingumaksete tasumise ning liisinguleping

lõpetatakse enne omandi üleminekut. Lisaks väheneb liisitud sõidukite väärtus amortiseerimise

tõttu üsna kiiresti. P OÜ on pärast kriminaalasjas kahtlustuse esitamist ja maksumenetluse

algatamist (03.11.2016) sõlminud 22.11.2016 uue liisingulepingu, võttes endale suure rahalise

kohustuse, mille täitmiseks vajab P OÜ väidetavalt ettemaksukontol asuvat raha (arestimise

hetkel 16 458,74 eurot). Määruskaebusele lisatud ettevõtte bilanss on seisuga 31.10.2016 ning

seega ei kajasta see ettevõtte varade ja kohustuste praegust seisu, mis on uue liisingulepingu

sõlmimisega eeldatavasti oluliselt muutunud. Küll aga on ilmne, et äriühingu ühe aasta kasum

ei ole kaugeltki piisavalt suur, et sellest jätkuks maksusumma tasumiseks. Kokkuvõttes on

põhjendatud alus arvata, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral võib maksukohustus jääda

suures osas täitmata.

12. Ettemaksukonto arestimine ei ole praegusel juhul kõiki asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne. Olukorras, kus puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad

võimalused

maksukohustuse

täitmise

tagamiseks,

on

ettemaksukonto

arestimine

proportsionaalne meede. Ringkonnakohus ei pea väga usutavaks, et nimetatud täitmistoimingu

tõttu võiks P OÜ muutuda maksejõuetuks. P OÜ tegevuse kasumlikkust arvestades peaks

äriühingul olema piisavalt vahendeid liisingumaksete tasumiseks ja muude jooksvate kulude

kandmiseks. Kuigi MTA on juba varasemalt halduskohtu loal arestinud P OÜ vara 132 335

euro ulatuses, ei ole sellega kaetud isegi mitte pool eeldatavast maksusummast. Seetõttu on

alusetu määruskaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on oma eesmärgid varasema arestimise

tulemusel juba saavutanud.

13. Eeltoodu põhjal jääb P OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

05.01.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks