3-15-2544/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2544

Haldusasi

VV kaebus Pärnu Linnavalitsuse 19.06.2015 otsuse nr

3-5/859

ja

sellega

väljastatud

ehitusloa

nr

1512229/01611 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – VV (ik xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja

Tuulikki Laesson

Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, esindaja linnasekretär

Tiina Roht

Kolmas isik – EV (ik xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja

adv Vahur Ambos

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VV apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

08.02.2017

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale 10.02.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud materjalid.

2. Jätta VV apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus

haldusasjas nr 3-15-2544 muutmata.

3. Mõista VV-lt EV kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 1260 (tuhat kakssada

kuuskümmend) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-2544

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.02.2015 otsusega nr 3-5/166 väljastati

projekteerimistingimused Pärnus Roheline tn 6a (katastritunnus: 62507:043:6140) kinnistul

asuva poolelioleva elamu laiendamiseks. Projekteerimistingimusi muudeti 17.06.2015 otsusega

nr 3-5/839.

2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19.06.2015 otsusega nr 3-5/859 väljastati

ehitusluba nr 1512229/01611 Pärnus Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks ja

rekonstrueerimiseks.

3. Roheline tn 6 (katastritunnus 62507:043:1130) kinnistu omanik VV esitas 17.07.2015

Pärnu Linnavalitsusele vaide, milles nõudis 19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 ja 19.06.2015

ehitusloa nr 1512229/01611 kehtetuks tunnistamist ning ehitusloa täitmise peatamist.

4. Pärnu Linnavalitsuse jättis 07.09.2015 korraldusega nr 439 VV vaide rahuldamata.

5. VV esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 19.06.2015 otsuse nr 3-

5/859 ja ehitusloa nr 1512229/01611 tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse

tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks muuta ehitusluba selliselt, et oleksid tagatud avalik-

õiguslikud nõuded tuleohutusele, kaebaja õigus privaatsusele ja omandiõigus. Seoses sellega,

et Pärnu Linnavalitsus väljastas 14.07.2016 Roheline tn 6a elamule kasutusloa (vaidlustatud

haldusasjas nr 3-16-1648), loobus kaebaja 08.08.2016 tühistamis- ja kohustamisnõudest, jäädes

vaid tuvastamisnõude juurde.

1)

Rekonstrueeritav elamu ei asu 10.02.2015 väljastatud projekteerimistingimustes (mille

aluseks oli 11.09.1991 väljastatud ehitusluba) märgitud asukohas, vaid hoone on projekteeritud

õigusvastaselt Roheline tn 6 kinnistule lähemale. Arhitektuur-planeerimise ülesande järgi pidi

Roheline tn 6a elamu asuma Roheline tn 6 krundi piirist 4 m kaugusel, kuid rekonstrueeritava

elamu kaugus Roheline tn 6 kinnistu piirist on vaid 2,79 m. Seega on vastustaja 19.06.2015

väljastatud ehitusloaga õigusvastaselt aktsepteerinud rekonstrueeritava elamu asukohamuutust

võrreldes

11.09.1991

väljastatud

ehitusloaga.

Vastustaja

ei

kontrollinud

projekteerimistingimusi ega ehitusluba väljastades, kas seni teostatud ehitustööd, sh

vundament, on kooskõlas 1991. aastal väljastatud ehitusloaga. Roheline tn 6a elamu

ehitusprojekt näeb ette osaliselt uue vundamendi rajamise. Seega ei saa väita, et elamu on

rajatud täielikult olemasolevale vundamendile.

2) Roheline tn 6a rekonstrueeritava hoone asukoha muutus oluliselt lähemale Roheline tn 6

kinnistu piirile toob endaga kaasa tuleohutusnõuete ja kaebaja omandiõiguse rikkumise. On

tõenäoline, et kaebajal tuleb eelneva tõttu suurendada tuleohutuse tagamiseks oma kinnistul

paiknevate hoonete tulekindlust. Roheline tn 6a rekonstrueeritava elamu ehitusprojektis ega ka

3-15-2544

3(9)

Päästeameti antud kooskõlastuses ei ole arvestatud kaebaja kinnistul elamust eraldi ehitatud

maapealse keldriga, mis asub rekonstrueeritavast hoonest kõigest 3 m kaugusel.

3) Samuti rikutakse kaebaja õigust privaatsusele, kuna rekonstrueeritava elamu teisele

korrusele on kavandatud avatud rõdu, millelt avaneb ulatuslik vaade üle kaebaja kinnistu.

Roheline tn 6a elamu rajamise tõttu ei lange kaebaja kinnistu kagunurka enam päikesevalgust

ning oluliselt on vähenenud kinnistu lõunaküljele langev päikesevalgus.

4) Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub ka Roheline tn 6a rekonstrueeritava elamu sademevee

ärajuhtimise lahendus. Maapinna tõstmine 45 cm ulatuses toob kaasa pinnase- ja sademevete

voolamise Roheline tn 6a kinnistult kaebaja kinnistule.

5) Vastustaja ei kuulanud kaebajat haldusmenetluses ära. Vastustaja oleks pidanud saatma

kaebajale teavituse Roheline tn 6 aadressile, kust kaebaja oleks selle kätte saanud, mitte

rahvastikuregistrijärgsele aadressile.

6) Roheline tn 6a elamut laiendati oluliselt suuremas mahus kui 33%, mistõttu oleks tulnud

koostada detailplaneering (kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 3 lg 2 p

2). Rekonstrueeritava elamu maht (1351,6 m3) on olemasoleva ehitise mahust (ca 700 m3) ca

66%

võrra

suurem.

Vastustaja

oleks

sellest

tulenevalt

pidanud

analüüsima

projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisega kaasnevaid mõjusid naaberkinnistule,

kuid on jätnud vastavad kaalutlused esitamata.

6. Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti kaebajale rahvastikuregistrisse kantud aadressil,

mis oli vastustajale ainus teadaolev aadress. Kaebajal endal lasus kohustus kanda hoolt

rahvastikuregistrisse kantud aadressi õigsuse eest. Seega üritas vastustaja kaebajat menetlusse

kaasata, kuid kaebaja enda tegevuse tõttu see ei õnnestunud.

2) Ebaõige on kaebaja väide, et hoonet ei ehitatud olemasolevale vundamendile.

Ehitusprojekti järgi säilitati olemasolev vundament. Ruumipaigutuse ja ruumide funktsiooni

muutumise tõttu oli vajalik vundamenti juurde ehitada, kuid vundamendi piirid jäid samaks.

3) Kaebaja väide kodu puutumatuse riive kohta on arusaamatu. Roheline tn 6 kinnistu õueala

on avatud ja vaadeldav kõigilt ümbritsevatelt kinnistutelt ja avalikult kasutatavalt linnatänavalt.

Pärnu linna üldplaneeringu ega muu õigusaktiga ei ole seatud kitsendust, mille kohaselt oleks

väljakujunenud elamupiirkonnas elamule rõdu ehitamine keelatud või mingil viisil piiratud.

Rekonstrueeritava elamu rõdu jääb avatuks Roheline tn 6a kinnistu tagaaeda. Selliselt ei riivata

naaberkinnistu elanike privaatsust ülemääraselt.

4) Roheline tn 6a elamu rekonstrueerimise projektis on tuleohutuse tagamisel arvestatud

asjaoluga, et hoonetevaheline kuja on väiksem kui 8 m. Projektis kavandatud tuleohutuse

tagamise abinõud on piisavad ega saa projektikohase ehitamise korral riivata kaebaja

omandiõigust.

5) Projekt ei näe ette maapinna tõstmist 45 cm võrra. Projekti kohaselt peab maapind olema

45 cm võrra põrandapinnast madalam. Selliselt ühtlustatakse Roheline tn 6a kinnistu maapinna

kõrgus Roheline tn 6 maapinna kõrgusega ning kõrvaldatakse sademevete valgumine Roheline

tn 6 kinnistult Roheline tn 6a kinnistule. Projekti järgi juhitakse Roheline tn 6a sademevesi sama

kinnistu haljasalale ning vete valgumine Roheline tn 6 kinnistule on viidud miinimumini.

6) Ehitise rekonstrueerimiseelne seisukord ei oma tähtsust, vaid oluline on see, kui suure

hoone ehitamine oli lubatud ehitusloaga. 1991. aasta ehitusloa järgi võis hoone ulatuda kuni

7,85 meetrini. Sellest tulenevalt võis ka hoone kogumaht olla suurem kui 700 m3. Kuna hoone

mahtu ei ole suurendatud rohkem kui 33%, ei ole ka detailplaneeringu koostamise kohustust.

3-15-2544

4(9)

Rekonstrueeritud hoone kõrgus on sama, mis 1991. aasta ehitusloal. Kaebajal ei saanud tekkida

õiguspärast ootust, et kinnistul ei viida ehitustöid lõpuni.

7. EV vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja ja kolmanda isiku elamud asuvad tiheasustusalal, kus krundid on väikesed ning

neile on ehitatud valdavalt kahekorruselised elamud. Seetõttu on igast elamust paratamatult

näha suuremal või vähemal määral naaberkinnistut.

2) Kaebaja väide, et kolmanda isiku elamu asukoht on võrreldes algse asukohaga muutunud,

on väär. Kaebaja väidetud liikumist Roheline tn 6 kinnistu poole pole toimunud. Vaidlust pole

selles, et kolmanda isiku elamu rekonstrueeritakse poolelijäänud elamu olemasoleval

vundamendil, mis säilitatakse täies ulatuses. Kaebaja ja kolmanda isiku elamute vaheliseks

kauguseks jääb ka pärast rekonstrueerimist 6,9 m. Kolmanda isiku elamule ei ole planeeritud

ega ehitatud ühtegi juurdeehitust, mis vähendaks olemasoleva kuja laiust.

3) Kaebaja väide sademe- ja pinnasevee juhtimisest tema kinnistule on tõendamata. Elamu

rekonstrueerimise projekti kohaselt tuleb tagada maapinna kalle oma kinnistu haljasalale.

Projektis on muu hulgas ette nähtud vihmaveerennide- ja torude asukoht kaebaja kinnistu

poolsel küljel.

4) Vastavalt projektile on rekonstrueeritava elamu kõik seinad kaetud tulekindla kivivillaga.

Seega vastab elamu ehitusloa väljastamise ajal (19.06.2015) kehtinud Vabariigi Valitsuse

27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 p-le 2,

mis näeb vähem kui 8 m laiuse hoonetevahelise kuja korral ette tule leviku piiramise ehituslike

või muude abinõudega. Päästeameti 02.10.2015 vastuse kohaselt on kaebajale kuuluva keldri

seinad kivist ja katuslae moodustab monoliitne raudbetoon. Kaebaja ei ole mõistlikult

selgitanud, kuidas võiks nendest tulekindlatest materjalidest ehitatud kelder põlema süttida ja

levitada tuld teistele hoonetele.

5) Kaebaja viide projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise ajal kehtinud PlanS § 3 lg

2 p-le 2 on asjakohatu, kuna Roheline tn 6a hoone on üksikelamu, mille kubatuuri laiendamisel

üle 33% ei kehtinud detailplaneeringu koostamise nõuet.

6) Elamu algselt rajatud vundament oli rekonstrueerimistööde alustamise ajaks osaliselt

amortiseerunud ja lagunenud, mistõttu oli vaja seda parandada. Uut vundamenti ei rajatud

elamu vundamendi ringpiirist väljapoole. Rekonstrueerimistööde käigus ei teostatud kolmanda

isiku kinnistul uusi kaevetöid, kuivõrd need olid teostatud juba algse vundamendi rajamisel.

8. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis VV-

lt kolmanda isiku EV kasuks välja viimase menetluskulu 1078,80 eurot.

1)

Kaebaja taotlus rekonstrueeritava elamu kohta väljastatud 1991. aasta ehitusloa ja selle

aluseks olnud kõigi asjassepuutuvate dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Ligikaudu 25 aasta vanuse dokumentatsiooni õiguspärasuse küsimusel ei ole enam mingisugust

sisulist tähendust olukorras, kus ehitamist alustati 1991. aasta ehitusloa alusel ja enne

ehitustööde seiskumist valati vundament ning osaliselt ehitati valmis hoone esimene korrus.

2)

Kaebaja etteheited on jäänud suures osas paljasõnaliseks. Detailplaneeringu koostamine

ei olnud praegusel juhul kohustuslik. Kuna hoone rajati olemasolevale vundamendile, ei saanud

selle asukoht rekonstrueerimise käigus muutuda. Kolmanda isiku väide, et väljapoole algse

vundamendi ringpiiri ei ehitatud, on veenev. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.

3)

2016. aasta juulis väljastati Roheline tn 6a elamule kasutusluba. Kasutusloa menetluses

kontrolliti eeldatavasti ka tuleohutusnõuete täitmist.

3-15-2544

5(9)

4)

Kaebaja väited sademe- ja pinnasevee juhtimise kohta tema kinnistule on põhjendamatud.

5)

Tiheasustusalal ei saa kinnistuomanik eeldada täielikku privaatsust ega seda, et

naaberhooned tema kinnistule langevat päikesevalgust üldse ei varjaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. VV palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule

uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Vastustaja jättis kaebaja haldusmenetlusse kaasamata ning rikkus ärakuulamisõigust.

Juba esmaste projekteerimistingimustega (väljastatud 10.02.2015) tutvudes andis kaebaja

vastustaja

ametnikele

oma

õiged

kontaktandmed.

Vastustaja

aga

saatis

uue

projekteerimistingimuste eelnõu vaid kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Pärast kirja

tagastamist oleks vastustaja pidanud võtma kaebajaga tema antud kontaktidel ühendust ja

kaasama ta projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise menetlusse. Üksnes vaide arutamisel

osalemise võimaldamine ei ole käsitatav ärakuulamisõiguse tagamisena.

2)

Kohus jättis õigusvastaselt 1991. aasta ehitusloa ja selle aluseks olevad dokumendid

vastustajalt välja nõudmata. Kõnealused dokumendid on asja õigeks lahendamiseks vajalikud.

Nende põhjal saab veenduda, (i) kas vastustaja ja kolmanda isiku väited, et hoonestusala ei ole

võrreldes 1991. aasta ehitusloaga muutunud, vastavad tõele; (ii) kas 1991. aasta ehitusluba

väljastati õiguspäraselt ja vajadusel tuvastada selle õiguspärasus ning (iii) kas 1991. aasta

ehitusluba üldse kehtib ehk kas sellele saab elamu rekonstrueerimisel tugineda. 17.06.2015

projekteerimistingimuste väljastamisel ja 19.06.2015 ehitusloa andmisel on tuginetud 1991.

aasta ehitusloale. Kõnealuste dokumentide abil saab kaebaja oma väiteid tõendada. Tõendite

kogumise asemel on kohus tuginenud vastustaja ja kolmanda isiku paljasõnalistele väidetele.

3)

Halduskohus on ekslikult leidnud, et hoone faktilist kogumahtu tuleb arvestada mitte

poolelioleva hoone, vaid 1991. aastal väljastatud ehitusloa järgi. Arvestades seda, et Roheline

tn 6a kinnistul rekonstrueerimise eelselt asunud hoonet ei olnud kantud ehitisregistrisse, s.o

olemasolev hoone puudus, ei saanud olla tegemist ehitise laiendamisega. Vundamenti ja

osaliselt rajatud esimest korrust ei saa lugeda olemasolevaks hooneks PlanS § 3 lg 2 p 2 mõttes.

Seega oli praegusel juhul PlanS § 3 lg 1 p 1 alusel kohustuslik enne elamu ehitamist koostada

detailplaneering.

4)

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et kolmanda isiku vastuolulised selgitused vundamendi

amortiseerumise kohta kummutavad kaebaja väited uue vundamendi rajamisest. Vaidlustatud

ehitusluba anti vaid kaks päeva pärast projekteerimistingimuste muudatuse väljastamist

(17.06.2015). Pole võimalik, et ehitusprojekt, mis esitati enne hoonele uue asukoha määramist

projekteerimistingimustega, oleks läbinud kooskõlastusringi vaid ühe päevaga. Seega ei saa

ehitusluba olla õiguspärane.

10. Pärnu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kaebaja on vaidlustanud 2015. aastal välja antud ehitusloa ning praeguses vaidluses ei

saa enam anda hinnangut varem väljastatud haldusaktide õiguspärasusele. Halduskohus on

õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse 1991. aasta ehitusluba puudutavate dokumentide

väljanõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et enne uue ehitusloa väljastamist oli Roheline tn 6a

kinnistule õiguslikul alusel ehitatud osa elamust. Ükski õigusakt ei sätesta, kui suures mahus

peab rekonstrueeritav ja laiendatav ehitis valmis olema. Praegusel juhul oli seega võimalik

olemasolevat hoonet rekonstrueerida.

3-15-2544

6(9)

2)

Projekteerimistingimusi parandati, kuna neis esines ilmne ebatäpsus – asendiskeemilt oli

ekslikult ära jäänud olemasoleva ehitise Ilvese tänava poolses küljes paiknev väljaehitus. See

parandus ei saanud kaebajat puudutada, sest see osa ehitisest ei ole kaebaja kinnistule nähtav.

Ilmse ebatäpsuse parandamine tehakse teatavaks üksnes taotlejale ning selleks pole vaja uusi

kooskõlastusi võtta.

3)

Apellatsioonkaebusest järeldub, et projekteerimistingimuste vaidlustamine ei olnud

kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kaebaja on ehitusloa tähtaegselt vaidlustanud.

11. EV vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

1991. aasta ehitusloa ja sellega seotud dokumentatsiooni hindamine ei ole kaebetähtaja

ületamise tõttu enam võimalik. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust ehitisregistri

kande puudumine Roheline tn 6a poolelioleva hoone kohta. Kõnealust hoonet ei kantud

ehitisregistrisse, kuna seda ei olnud enne ehitisregistri loomist kasutusele võetud ega seetõttu

ka enne ehitisregistrit eksisteerinud hooneregistrisse ja ehitusregistrisse kantud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Ringkonnakohus jätab arvestamata kaebaja poolt 10.02.2017 esitatud täiendavad

seisukohad ning tagastab menetlusdokumendi lisadena esitatud materjalid (HKMS § 51 lg 4).

Ringkonnakohus lõpetas 08.02.2017 kohtuistungil asja sisulise arutamise, kuulas ära

kohtuvaidluse ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi. Kohus võttis asja

materjalide juurde kaebaja ja vastustaja poolt kohtuistungil esitatud tõendid. Menetlusosalistel

sellele vastuväiteid polnud. Kui kaebaja pidas vajalikuks esitada vastustaja poolt kohtuistungil

esitatud materjalidele oma seisukoha, oleks ta võinud paluda ringkonnakohtult selleks

täiendavat aega. Kaebaja seda ei teinud. Praeguses menetlusstaadiumis, kolm tööpäeva enne

kohtuotsuse kuulutamist ei ole enam lubatav täiendavate menetlusdokumentide esitamine (välja

arvatud kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekiri – HKMS § 109 lg 1 teine lause).

14. Kaebaja heidab vastustajale ette ärakuulamiskohustuse rikkumist. Arvestades, et

projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel eelhaldusaktiks (Riigikohtu

14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 16), on menetlusnõuete järgimise osas põhjendatud käsitada

haldusmenetlust projekteerimistingimuste väljastamisest kuni ehitusloa andmiseni ühtse

haldusmenetlusena. Vaidlust pole selles, et kaebaja kui naaberkinnistu omanik ja kolmas isik

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 tähenduses tuli kaasata Roheline tn 6a kinnistut

puudutavate projekteerimistingimuste väljastamise ja ehitusloa andmise menetlusse. Samuti

nägi Pärnu linna ehitusmääruse § 31 lg 3 ette, et projekteerimistingimuste eelnõu väljastatakse

kirjalike nõusolekute võtmiseks kinnistu kaasomanikele ja naaberkinnisasja omanikele, kelle

huve võivad kavandatavad tööd riivata. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustaja edastas

projekteerimistingimuste

eelnõu

kaebajale

rahvastikuregistrijärgsele

aadressile,

kuid

postiasutus tagastas kirjad vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu. Kaebaja väidab, et

10.02.2015 väljastatud projekteerimistingimustega 16.06.2015 tutvudes andis ta vastustaja

ametnikele oma õiged kontaktandmed, sh aadressi, e-maili ja telefoninumbri. HMS §-st 26

järeldub, et postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele reeglina

aadressil, mille ta on ise haldusorganile teatavaks teinud. Rahvastikuregistrijärgsele aadressile

edastamine on põhjendatud juhul, kui menetlusosaline ei ole haldusorganile teatanud aadressi,

kust ta soovib oma posti kätte saada. Arvestades, et vastustajale polnud enne seda, kui kaebaja

projekteerimistingimustega tutvumisel talle oma kontaktandmed edastas, teada muud aadressi

3-15-2544

7(9)

kui

kaebaja

rahvastikuregistrijärgne

aadress,

ei

saanudki

vastustaja

10.02.2015

projekteerimistingimusi

kaebajale

mujale

saata.

Sellest

hoolimata

sai

kaebaja

haldusmenetlusest teada ning tal polnud takistust vastustajale juba enne ehitusloa väljastamist

oma vastuväiteid esitada. 17.06.2015 otsus, millega muudeti 10.02.2015 väljastatud

projekteerimistingimuste p-s 1.2.2 määratud hoonestusala vastavalt otsuse lisaks olevale

asendiskeemile (uuele asendiskeemile kanti hoone olemasolev Ilvese tänava poolne laienduse

ala), ei mõjutanud otseselt kaebaja õigusi, mistõttu polnudki vajadust seda kaebajale

tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks edastada. Kaebaja esitas 19.06.2015 ehitusloale

17.07.2015 vaide ning vaidemenetluse raames toimus 24.08.2015 arutelu. Seega sai kaebaja

hiljemalt vaidemenetluses oma arvamust avaldada. Ringkonnakohus märgib, et kuigi

ärakuulamine peaks üldjuhul toimuma enne haldusakti andmist (HMS § 40 lg 1), on võimalik

selle nõude rikkumise kõrvaldamine vaidemenetluses. Igal juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et

võimalik menetlusviga oleks praegusel juhul mõjutanud asja otsustamist.

15. PlanS v.r § 3 lg 2 p 2 sätestas, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja

alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel

kompaktse asustusega territooriumi osadel olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu,

suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33%

ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. Kaebaja arvates oleks enne

Roheline tn 6a ehitusloa väljastamist tulnud koostada detailplaneering, kuna tegemist ei olnud

olemasoleva hoone laiendamisega ning hoone kubatuuri suurendati üle 33%. Ringkonnakohus

selle seisukohaga ei nõustu.

16. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 2 lg-s 1 defineeritakse ehitist kui

aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja.

Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste

välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (EhS § 2 lg 2). 10.02.2015 projekteerimistingimuste

kohaselt olid Roheline tn 6a kinnistule püstitatud hoone põhikorruse seinad ja paigaldatud

vahelae detailid. Kohtutoimikus olevate fotode (tl 93-96) põhjal hinnates vastas Roheline tn 6a

ehitis enne rekonstrueerimist ja laiendamist hoone tunnustele: sellel olid olemas seinad ja katus

ning seega ka siseruum. Järelikult oli tegemist olemasoleva hoonega. Elamu ega üksikelamu

mõistet ehitusseadus ei sätestanud. Elamu definitsiooni annab maareformi seadus (MaaRS),

mille § 6 lg 32 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) järgi on elamu hoone, mille üldpinnast

vähemalt 20% on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks

tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks. Elamu kohta sätestatut kohaldatakse ka

lõpetamata elamu suhtes, mis vastab ehitusseaduse tähenduses hoonele sätestatud tunnustele.

Lõpetamata ehitise vastavus samas lõikes sätestatud elamu tunnustele määratakse ehitise

ehitusprojekti alusel. Praegune vaidlus ei puuduta küll maasuhete ümberkorraldamist, kuid

arvestades mõistete sarnasust ehitusseaduses ja maareformi seaduses, võib viimases toodud

definitsioonist lähtuda elamu mõiste sisustamisel ka ehitamise ja planeerimise kontekstis. Pole

vaidlust, et 11.09.1991 anti välja ehitusluba Roheline tn 6a kinnistule üksikelamu püstitamiseks.

Asjaolu, et hoone ei olnud lõpuni ehitatud ja seda ei kasutatud, ei välistanud selle käsitamist

üksikelamuna. Ka uus ehitusluba on antud üksikelamu rajamiseks. Siinkohal on asjakohatu

kaebaja väide, et Roheline tn 6a hoonet polnud kantud ehitisregistrisse. Registrikande

puudumine ei muuda fakti, et kinnistul oli pooleliolev hoone. Ehitise laiendamine ei eelda sellel

kasutusloa olemasolu (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 37). Seega oli Roheline

tn 6a kinnistul asuva hoone näol tegemist poolelioleva üksikelamuga, mistõttu ei olnud vajalik

hoone laiendamiseks – sõltumata laiendamise mahust – koostada detailplaneeringut.

17. Kaebaja taotles halduskohtult 11.09.1991 ehitusluba puudutava dokumentatsiooni

vastustajalt välja nõudmist, kuid halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus võttis

kohtuistungil 11.09.1991 ehitusluba puudutavad materjalid asja materjalide juurde.

3-15-2544

8(9)

Ringkonnakohus märgib esmalt, et praeguse vaidluse esemeks ei ole 1991. aasta ehitusluba ning

selle vaidlustamise (sh õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise) tähtaeg on nüüdseks

ilmselgelt möödunud. Vaidlust pole selles, et Roheline tn 6a elamu vundament ja osaliselt

esimene korrus rajati õiguslikul alusel. 1991. aasta ehitusprojekti juurde kuuluval asendiplaanil

(tl 201) pole esitatud mõõdistusi (sealhulgas hoonetevahelise kuja osas), mida võrrelda hilisema

ehitusprojektiga. Isegi juhul, kui Roheline tn 6a elamu on ehitatud kaebaja hoonele lähemale

ja/või pindalalt suuremaks kui nägid ette 1991. aasta ehitusluba ja ehitusprojekt, ei mõjutaks see

asjaolu 19.06.2015 ehitusloa õiguspärasust. Ehitusprojekti seletuskirja p 11.1 kohaselt

projekteeriti Roheline tn 6a elamu olemasoleva hoone asukohta varem valminud vundamendile.

Seda ei mõjuta asjaolu, et lagunenud osas rajati uus vundament, sest see rajati olemasoleva

vundamendi piires (elamu keskelt kulgeval teljel 3 – vt ehitusprojekti p 11.1 ja joonis tl 34).

Ehitusloa õiguspärasust ei mõjutaks ka see, kui kolmas isik ei järginud ehitamisel nõuet

rekonstrueerida hoone olemasoleva vundamendi piires. Pole siiski kahtlust, et kaebajale ja

kolmandale isikule kuuluvate hoonete vaheline kaugus võrreldes olemasoleva olukorraga ei

muutunud.

18. Ehitusprojektis ja ehitusloa andmisel on arvestatud sellega, et hoonete vaheline kuja on

vähem kui 8 m, mistõttu on tule leviku piiramine tagatud ehituslike abinõudega (kuni 30.06.2015

kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2; vt ka Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 29). Pärnu

linna üldplaneeringu järgi on Roheline tn 6a kinnistu juhtfunktsiooniks väikeelamumaa, kus on

lubatud püstitada kuni kahekorruseline elamu. Projekteerimistingimuste kohaselt oli hoone

suurimaks lubatud kõrguseks 8 m maapinnast ning kavandatav elamu laiendus pidi koos kõigi

arhitektuursete detailidega mahtuma määratud hoonestusalasse. 19.06.2015 ehitusloas ei ole

seda kõrgust ületatud. Tiheasustusalal ei saa kinnistuomanik eeldada, et keegi tema

kõrvalkinnistule ei ehita. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et Roheline tn 6a asuvat

pooleliolevat elamut lõpuni ei ehitata.

19. Mis puudutab kaebaja kinnistule langeva päikesevalguse osalist varjamist, siis

ringkonnakohtule ei nähtu, et tegemist oleks märkimisväärse riivega. Kui isik valib elukohaks

linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt

leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega

(Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Kolmanda isiku elamu vähendab vaid

kaebaja kinnistu ühte nurka langevat valgust. Kaebaja pole väitnud, et elamu

insolatsiooninäitajad oleksid halvenenud.

20. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja privaatsuse märkimisväärset riivet. Roheline tn 6a rõdu

(mida pole praeguse seisuga veel rajatud) on projekti kohaselt ette nähtud kinnistu hoovipoolsele

küljele (joonis tl 37) ning toimikus oleva foto (tl 111) järgi hinnates saab sellelt näha olla vaid

osa kaebaja tagaaiast, kusjuures teatud määral varjavad vaadet kaebaja kinnistul kasvavad puud

ja põõsad. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et naaberkinnistu omanik jätaks oma elamule rõdu

rajamata, kuna sellelt avaneb vaade osale kaebaja kinnistust.

21. Kokkuvõttes ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, mis viitaksid Pärnu Linnavalitsuse

19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 ja ehitusloa nr 1512229/01611 õigusvastasusele. Halduskohus on

seega kaebuse õigesti rahuldamata jätnud.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb

apellatsiooniastmes 1504,80 euro suuruse menetluskulu hüvitamist (sh käibemaks). Kulude

kantust

ja

seotust

praeguse

haldusasjaga

kinnitavad

arved,

spetsifikatsioonid

ja

maksekorraldused. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks 04.11.2016 arvel nr 160788 ja

3-15-2544

9(9)

06.12.2016 arvel nr 160892 märgitud „muid kulusid“ vastavalt summas 6 ja 3 eurot, kuna nende

kulude seos praeguse asja menetlusega ei ole tuvastatav (vt Riigikohtu 31.07.2014 otsuse asjas

nr 3-3-1-28-14 p 20.3, milles käsitletakse advokaadibüroo arvel kajastatud bürookulude

väljamõistmise võimalikkust). Seetõttu on mõistlik eeldada, et sellised kulud sisalduvad

advokaadi teenuse tunnihinnas, mis praegusel juhul on niigi võrdlemisi kõrge – 150 eurot ilma

käibemaksuta. Tunnitasu pole siiski sedavõrd kõrge, et seda ebamõistlikuks pidada.

Ringkonnakohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja

põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid

madalamas astmes (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)).

Halduskohtus kulus kolmanda isiku esindajal õigusteenuse osutamisele 6,6 tundi,

apellatsiooniastmes 8,3 tundi. Kuigi ringkonnakohtus toimus kohtuistung, samas kui

halduskohus lahendas asja kirjalikus menetluses, ei pea ringkonnakohus sellest hoolimata

kolmanda

isiku

apellatsiooniastme

menetluskulusid

täies

ulatuses

põhjendatuks.

Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku apellatsiooniastme õigusabiteenuse osutamisele

kulunud põhjendatud ajakuluks saab lugeda 7 tundi, mis 150-eurose tunnitasu juures teeb kokku

1050 eurot, koos käibemaksuga 1260 eurot (1050+210). See summa tuleb kaebajalt kolmanda

isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks