3-17-68/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-68

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

tagada venekeelsed ajalehed ning kahju hüvitamiseks

seonduvalt vangistusseaduse § 30 rikkumisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebused Tartu Halduskohtu

16.01.2017. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Nikolai Lilitškin

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nikolai Lilitškini menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni punkti kaks peale.

2. Võtta Nikolai Lilitškini määruskaebus menetlusse.

3. Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil.

4. Jätta Nikolai Lilitškini poolt Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni punkti üks peale esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni punkt üks muutmata.

5. Jätta Nikolai Lilitškini poolt Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni punkti kaks peale esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni punkt kaks muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole

määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 09.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada

Tartu Vanglat täitma vangistusseaduse (VangS) §-st 30 tulenevat nõuet tagada vanglas

võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju ka venekeelt kõnelevatele

kinnipeetavatele ning hüvitada sellega tekitatud kahju. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse

korras rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse ja p-ga 2

jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus tagastas kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vanglale

esitanud kaebuse asjaoludega seonduvaid kahju hüvitamise taotlusi ega vaideid. Kaebaja on

üksnes esitanud kaks selgitustaotlust, millele vangla on vastanud. Seega on kaebajal läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõude osas. Esialgse

õiguskaitse taotluse osas leidis halduskohus, et kuna halduskohus tagastab kaebuse ja vanglas

ei ole käimas taotluse asjaoludega seonduvat vaidemenetlust, siis ei ole kohtul võimalik

esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

3. N. Lilitškin esitas 27.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega palub halduskohtu määruse tühistada

ja saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus

rikkunud põhiseaduse §-i 15, kui ei kohustanud vastustajat tagama talle igapäevaselt

ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalust. Kohus on kohustatud kaitsma kaebajat ebavõrdse

kohtlemise ning keelelise diskrimineerimise eest. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kui ei

nõudnud vastustajalt välja kõiki materjale. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on

ebaõigesti aru saanud tema nõudest. Kaebaja nõudis vangla kohustamist seaduse täitmiseks,

sest vangla ei reageerinud kaebaja vaietele. Kaebaja märgib, et tal ei ole endal võimalust

ajalehti tellida, sest teda hoitakse kartseris. Kaebaja leiab, et halduskohus on vanglat VangS §-

i 30 täitmiseks kohustamata jätmisega rikkunud menetlusnorme. Õigusvastasuse tuvastamise

nõue sisaldub kohustamisnõudes. Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil.

4. Tartu Halduskohus vabastas 02.02.2017. a määrusega N. Lilitškini riigilõivu tasumisest

Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-le 1 esitatud määruskaebuselt, võttis

määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbi vaatamiseks ja lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

5. N. Lilitškin esitas 29.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega palub halduskohtu

määruse resolutsiooni p-i 2 tühistada. Kaebaja märgib, et ta ei ole alates 14.08.2009 saanud

lugeda venekeelseid ajakirju ning esitanud korduvalt selle peale kaebusi. 2016. a oktoobrist ei

ilmu enam Postimehe ja Den za Dnjomi paberversiooni ning kaebaja nõudis vanglalt teiste

ajalehtede lugemise võimaluse tagamist. Kaebaja ei ole vastust saanud. 15.12.2016 pöördus

uuesti. Vangla ei ole sisuliselt vastanud ning kaebaja pöördus kohustamiskaebusega kohtusse.

Halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme ja jätnud kaebaja õigused kaitseta. Kaebaja

leiab, et teda on jäetud ilma õigusest saada vabalt informatsiooni. Kaebuse eesmärk on tagada

vangla õigusvastase tegevuse lõpetamine, et tagada slaavlastele ja välismaalastele ajalehed.

Õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub kohustamisnõudes ning õigusvastasuse tuvastamise

nõudele ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud. Kaebaja põhjendatud huviks

on saada informatsiooni võrdselt kohalikega vene keeles. Määruskaebuse esitaja soovib asja

läbivaatamist kohtuistungil. Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I). Seejärel võtab

kohus seisukoha määruskaebuse esitaja taotluse kohta vaadata asi läbi kohtuistungil (II) ning

lahendab Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale esitatud

määruskaebuse (IV) ja lõpuks Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2

peale esitatud määruskaebuse (V).

I

7. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale

esitatud määruskaebuses menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumise

kohustusest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja

täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele

isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

8. Kuna N. Lilitškin esitas menetlusabi taotluse Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni p-i 2 vaidlustamiseks 29.01.2017, siis tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil

29.09.2016–28.01.2017. Tartu Vangla poolt esitatud N. Lilitškini isikukonto väljavõtte

kohaselt oli määruskaebuse esitajal nimetatud perioodil sissetulekuid summas 134,35 eurot.

Sellest tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt (RKHK 12.03.2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-82-13) maha arvata kinnipidamised nõuete fondi ja

vabanemisfondi, kokku summas 94,04 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt on

kaebaja nimetatud perioodil teinud ka oste vangla kauplusest kokku summas 45,18 eurot.

Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsuse, asjas nr 33135-15 p 51, kohaselt võib eeldada, et

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetamata kulutuste puhul on kinni peetavate isikute puhul üldjuhul

vältimatuteks kulutusteks ka igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast. 2016. a

oli töötasu alammäär 430 eurot kuus ning 2017. a 470 eurot kuus (vt Vabariigi

Valitsuse 18.12.2015. a määrus nr 139). Seega tuleks HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

lugeda kaebaja igakuiselt vältimatuteks kulutusteks ka kulutused summas kuni 23,50 eurot

kuus ning nelja kuu arvestuses lahutada kaebaja sissetulekutest maha kuni 94 eurot. Seega oli

kaebaja nelja kuu keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised ((134,35-

94,04-45,18):4x2) ebapiisav riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Kaebajale menetlusabi

andmine ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel seega välistatud.

9. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada N. Lilitškini

määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu saab vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumise kohustusest.

10. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse

määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a

määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

II

11. Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse vaadata asi läbi

kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses,

kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub

ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes

küsimused, kas kaebajal oli kaebuses esitatud nõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus

läbitud ja kas halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

III

12. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini poolt Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus tagastas

N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kaebaja esitas kaebuses kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Halduskohus märkis õigesti, et

mõlema nimetatud nõude osas on kinni peetavatel isikutel VangS § 1¹ lg-test 5 ja 8 tulenev

kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimata jätmise korral tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1

p 4 kohaselt kaebus tagastada.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus rikkus

kaebaja õigusi sellega, et ei kohustanud vanglat tagama kaebajale venekeelseid ajalehti ja

ajakirju. Halduskohtul on võimalik kaebust menetleda üksnes juhul, kui kaebajal on

kaebeõigus ning kaebus on lubatav. HKMS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib kohustusliku

kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Käesoleval juhul tegi halduskohus kindlaks,

et kaebaja ei ole seoses venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade tagamise nõudega esitanud

vanglale vaiet ega kahju hüvitamise taotlust. Halduskohus küsis kohtunõudega vanglalt, kas

kaebaja on vanglale esitanud kohtule esitatud kaebuse asjaoludega seonduvaid taotlusi või

vaideid. Seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus ei ole vanglalt välja

nõudnud materjale ja on sellega rikkunud menetlusnorme. Halduskohtu järelepärimise alusel

andis vangla teada, et kaebaja pöördus nimetatud küsimuses vangla poole 11.10.2016 ning

15.12.2016 selgitustaotlustega, millele on saanud vanglalt vastused. Samuti esitas Tartu

Vangla kaebaja selgitustaotlused ja oma vastused käesoleva asja materjalide juurde. Eeltoodud

materjalidest nähtuvalt (tl 11) on ebaõige ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebaja ei ole

15.12.2016 vanglale tehtud pöördumisele vastust saanud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on venekeelsete ajalehtede ja

ajakirjadega seonduvate kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamiseks läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus. Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud vangla poole seoses

venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade tagamise kohustusega kahel korral ning mõlemad

pöördumised on oma sisult selgitustaotlused.

14. Kuna kaebus ei olnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav,

ei saanud halduskohus võtta sisulist seisukohta kaebuse nõuete osas ning seetõttu on

põhjendamatud määruskaebuse etteheited halduskohtule, et halduskohus rikkus

menetlusnorme sellega, et ei ole vanglat kohustanud VangS §-st 30 tulenevat nõuet täitma.

Määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et ei

vaadanud läbi kõiki kaebaja taotlusi, on jäänud paljasõnaliseks. Asja materjalidest seda ei

nähtu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kuna õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustust ei ole ning

õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub ka kohustamisnõudes, oleks halduskohus pidanud

vaatama kaebuse läbi tuvastamisnõudena. Kaebaja on kaebuses sõnaselgelt esitanud

kohustamis- ja hüvitamisnõuded. HKMS § 41 lg 1 teisest lausest tulenevalt saab kohus võtta

seisukoha vaid nõude või nõuete kohta, mis on kaebuses esitatud.

IV

15. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini poolt Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse

resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus tuleb jätta samuti rahuldamata. Halduskohus

jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu ei ole

käimas kohtumenetlust ning vanglas ei olnud samuti taotluse asjaoludega seonduvalt käimas

vaidemenetlust.

Halduskohus märkis õigesti, et HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt on esialgset õiguskaitset

võimalik taotleda üksnes kohtumenetluse ja vaidemenetluse ajal. Kuna kaebajal ei ole

kaebuses märgitud asjaoludega seoses vanglas pooleli vaidemenetlust ning tulenevalt

määrusest millega kaebus tagastati, ei ole kaebajal kaebuses märgitud asjaoludega seonduvalt

käimas ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning

halduskohus on õigesti jätnud selle läbi vaatamata.

16. Eeltoodust tulenevalt jäävad N. Lilitškini määruskaebused rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16.01.2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Maili Lokk