2-16-11635/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11635

Tsiviilasi

N.O (N.F) hagi N.F-i (N.F) vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

440 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

N.O apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): N.O (isikukood

XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja D.M (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Lembit Nurk (e-

post: XXX)

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-11635

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): N.F (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2015 otsus osas, millega N.F-ilt jäeti välja

mõistmata N.O kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi august 2015-mai 2016 eest

summas 440 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta Harju

Maakohtu 31.10.2016 otsus muutmata.

2. N.O apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada.

3.3 Välja mõista N.F-ilt N.O kasuks alates 01.08.2016 elatis summas 215 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, kuni N.O täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3.4.Välja mõista N.F-ilt N.O kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi august 2015-

mai 2016 eest summas 440 eurot.

3.5. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele N.F-ilt N.O ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 31.10.2016.

3.5. Jätta N.O menetluskulud maa ja ringkonnakohtus N.F-i kanda, N.F-i

menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Keelduda asja juurde võtmast apellatsioonkaebusele lisatud Q püsiva

töövõimetuse tuvastamise otsust nr 1407977.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.O (hageja) esitas 01.08.2016 hagiavalduse N.F-i (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Pärast lapse vanemate lahkuminekut jäi

hageja elama koos emaga ja kostja võttis osa lapse kasvatamisest rahalise abi

osutamisega. Lapse vanemad sõlmisid 04.05.2013 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus

kostja maksma hagejale elatist summas 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Lisaks lepiti kokku, et lisaks elatisele võtab kostja osa lapse muude

suuremate ühekordsete väljaminekute katmisest 50% ulatuses, kui teda õigeaegselt

sellest ette teavitatakse.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-11635

3. Olukord muutus 2014 – 2015 kui lapse emal tuvastati töövõime kaotus 70%. Ema on

korduvalt palunud kostjal suurendada lapsele makstavat elatist. Viimati palus lapse

ema kostjal maksta suuremat elatist 01.06.2016 teatises. Kostja ei ole lapse ema

palvetele reageerinud. Kuivõrd lapse ema ei saa tervislikel põhjustel rahuldada lapse

vajadusi samas mahus nagu ta seda varem tegi, lasub teisel vanemal kohustus anda

lapsele ülalpidamist suuremas summas.

4. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja elatis

tagasiulatuvalt perioodi august 2015 – mai 2016 eest summas 440 eurot ja alates hagi

esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. Tagasiulatuva

elatise nõue on tingitud sellest, et hoolimata hageja ema korduvatest palvetest keeldus

kostja 1,5 a jooksul elatise suurendamisest, samuti keeldus kostja tasumast poolt lapse

puhkusereisi kuludest, mistõttu lapse ema oli sunnitud võtma laenu.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt maksab kostja lapsele

elatist alates juunist 2016 seaduses sätestatud määras. Kostja asus vabatahtlikult

maksma elatist miinimummääras pärast lapse emalt vastava nõude saamist. Seega on

põhjendamatu tagasiulatuva elatise nõue. Lisaks maksab kostja lapse muude kulude

eest. Kostja märgib, et laps ei ela emaga, vaid vanaema juures.

6. Kostjal on veel teine laps, kellele peab kostja ülalpidamist andma. Kostja sissetulek on

ca 1200 eurot kuus ning ta peab üleval kahte alaealist last. Kostja annab hagejale

ülalpidamist miinimummääras ja hageja ei ole esitanud tõendeid lapse kulude kohta, et

nõuda elatist teises summas.

Esimese astme kohtu otsus

7. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

alates 01.08.2016 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.

Hageja tagasiulatuva elatise nõude summas 440 eurot jättis kohus rahuldamata. Kohus

kuulutas viivitamata täitmisele elatise, mis muutus sissenõutavaks alates 31.10.2016,

menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

8. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid vanemad kokkuleppe, et kostja kohustub

hagejale alates 2013.a maist tasuma elatist 216 eurot kuus, kostja tasus nimetatud

määras elatist kuni juunini 2016.a. Kuivõrd kostja on juunini 2016 maksnud elatist alla

kehtiva miinimumi, on ta rikkunud kohustust anda lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Kostja poolt lapse kontole kantud raha arvel ei saa lugeda täidetuks

kostja kohustust anda lapsele ülalpidamist, sest vanemate vahel ei olnud kokkulepet, et

kostja tasub elatist, makstes raha lapse kontole. Kuna hageja nõuab elatise maksmist

elatise miinimummääras tuleb selles nõudes hagi rahuldada.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuva perioodi eest august 2015-mai

2016 summas 440 eurot. Asjas puudub vaidlus, et peale seda kui lapse ema saatis

kostjale 01.06.2016 teatise, milles nõudis elatise tasumist kehtivas miinimummääras

hakkas kostja elatist tasuma vastavalt nõudele. Hageja ei esitanud tõendeid, et enne

01.06.2016 nõudis hageja elatise tasumist suuremas määras, kui nägi ette vanemate

vahel 2013 sõlmitud kokkulepe. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei

ole põhjendatud, kuna see paneks kostja tõenäoliselt raskesse olukorda. Kostja igakuine

sissetulek on 1 200 eurot ning kostja peab elatist tasuma veel ühele lapsele Kohus

leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine summas 440 eurot ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-11635

10. Hageja taotles otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist ning kohus leiab, et elatise

osas, mis muutub sissenõutavaks alates 31.10.2016 on taotlus põhjendatud.

11. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse osas, millega kohus jättis

hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi august 2015-mai 2015 eest 440 euro

ulatuses rahuldamata ja menetluskulude jaotusele. Hageja palus teha asjas uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuv elatis 440 eurot, menetluskulud jätta

kostja kanda.

13. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud hagejal esitada kirjalikke tõendeid selle

kohta, et hageja ema on varasemalt elatise suurendamist nõudnud. Kohus oleks

pidanud arvestama kaudseid tõendeid, hageja ema töövõimetust. Kostja ei vaidlustanud

asjaolu, et hageja ema tema poole pöördus. Kohus ei nõudnud välja tõendeid kostja

sissetulekute kohta, põhjendades seda asjaoluga, et kostja juba esitas oma vastuses

hagile andmed sissetulekute kohta. Samas leidis kohus, et kostjalt tagasiulatuva elatise

nõudmise korral paneks see kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda.

14. Maakohus on jätnud arvestamata tõendid hageja ema puude kohta, mis ei võimalda tal

enam töötada ja saada sissetulekut endises mahus. Samuti ei ole kohus arvestanud

hageja füüsilisi andmeid, mis näitavad, et need ületavad temavanuste omi umbes

pooleteistkordselt. Need asjaolud viitavad kohtu kallutatust kostja kasuks.

15. Hageja palub võtta asja materjalide juurde hageja ema püsiva töövimetuse tuvastamise

otsuse, mis on koostatud 17.11.2016, mis näitab, et hageja ema töövõimetuse % on

tõusnud 80 %-ni. Otsuse tegemisel palub hageja seda arvesse võtta.

Vastus apellatsioonkaebusele

16. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

osas, millega N.F-ilt jäeti välja mõistmata N.O kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi

august 2015-mai 2016 eest summas 440 eurot ja menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

18. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagiavalduse esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

kostja vastu tagasiulatuva elatise perioodi august 2015 - mai 2016 eest summas 440

eurot saamiseks. Apellatsioonkaebus esitati maakohtu otsusele vaid osas, millega

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise summas

440 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib

ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust vaid osas, kas tagasiulatuv elatis

summas 440 eurot jäeti ebaõigesti kostjalt välja mõistmata ning kas sellest tulenevalt

jaotati menetluskulud valesti.

19. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja

kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Käesolevas asjas puudub poolte

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-11635

vahel vaidlus hageja vanemate vahel kokkuleppe sõlmimises, et alates 2013.a tasub

kostja hagejale elatist 160 eurot igakuiselt. Seega tuleb käesolevas asjas PKS § 100 lg

3 teise lause järgi hageja tagasiulatuva elatisenõude puhul arvestada mh vanemate

kokkuleppega ettenähtut, so vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi

ja korda. Seejuures tuleb arvestada, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude

esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse

kasuks tagasiulatuvat elatist välja mõista.

20. Tagasiulatuva elatise nõudmisel tugineb hageja sellele, et hoolimata korduvatest

palvetest ei tasunud kostja hagejale elatist suuremas määras kui hagejate vanemate

vahel 2013.a kokku lepiti (tlk 19). Seega tugineb hageja sellele, et kostja ei tasunud

hageja ülalpidamiseks elatist määras, mis oleks taganud hageja igapäevaste vajaduste

rahuldamise. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada. 2015. a moodustas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast 195 eurot ja 2016.a 215 eurot. Seega ei taganud vanemate

kokkulepe elatise maksmise suuruse kohta lapse põhivajaduste rahuldamist.

21. Maakohus asus seisukohale, et tõendamata jäi hageja väide selle kohta, et enne

01.06.2016 nõudis lapse ema kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud

miinimummääras ning tõendamist leidis kostja väide, et tagasiulatuv elatis paneks

kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt leidis maakohus,

et tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

hageja väite tõendatuse analüüsimisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja poolt

avaldatu. Ringkonnakohus osutab, et vastuses hagile on kostja ise avaldanud, et hageja

on tihti pöördunud vahetult kostja poole raha saamiseks. Millal ja milliseid summasid

ning missuguste kulude katmiseks on hageja kostjalt raha palunud ning kas ja millises

ulatuses on kostja hageja palvetele vastanud kostja vastusest ei nähtu. Küll aga nähtub

kostja avaldatust see, et kostja pidi juba enne hagi esitamist aru saama vajadusest

tasuda hagejale tema vajaduste katmiseks suuremas määras elatist. Need asjaolud

muudavad ringkonnakohtu arvates usutavaks ka hageja väited, et tema ema on kostjalt

juba enne hagi esitamist palunud suuremas määras elatise tasumist. Ringkonnakohus

osutab, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi ei välista ega piira vanemate kokkulepe lapse

seadusest tuleneva nõude esitamist.

22. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates ka maakohtu seisukoht, et tagasiulatuva

elatise summas 440 euro maksmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda.

Tõendatud on see, et tagasiulatuva elatise nõude perioodil ei katnud kostja poolt

tasutud elatis hageja põhivajadusi ning kostjal oli teada, et hageja ülalpidamiseks

tasutud igakuisest elatisest ei piisa. Kostja on avaldanud, et tema sissetuleku suuruseks

on 1 200 eurot kuus. Hoolimata sellest, et peale hageja on kostjal ülal pidada veel üks

alaealine laps, ei ole ringkonnakohtu arvates tagasiulatuva elatise väljamõistmine,

arvestades kostja sissetuleku suurust summas 440 eurot kostjale ebamõistlikult

koormav. Järjepidevalt lapse põhivajaduse katmiseks elatisena väiksema summa

tasumine võib hilisemas kohtumenetluses kaasa tuua märkimisväärse suurusega

võlgnevuse tuvastamise ning kohustatud isikul tuleb sellega arvestada. Vastasel juhul

puuduks PKS § 108 regulatsioonil mõte.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-11635

23. Ringkonnakohus leiab, et keelduda tuleb asja juurde võtmast apellatsioonkaebusele

lisatud Q püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 1407977, kuna kaebuse

lahendamiseks ei ole esitatud tõend asjakohane.

Menetluskulude jaotus

24. Kuna lõpptulemusena hagi rahuldatakse siis TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 järgi

tuleb hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja kostja

menetluskulud tema enda kanda.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva

otsuse jõustumisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15 p. 22).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-11635