1-16-10843/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-10843

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Avo Appleine süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1,

4, § 213 lg 2 p-de 1, 4 ja § 1572 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. jaanuari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kabuse liik

Süüdistatav

Avo Appleine

(isikukood 36801262734),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsus tühistada täies ulatuses ja saata

kriminaaltoimikud prokuratuurile.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada

saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 16.01.2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Avo Appleine

süüdi ja karistas teda KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 4, § 213 lg 2 p-de 1, 4 ning § 1572 järgi

KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus

eelvangistuse karistusaja hulka ja arvestas A. Appleine kandmisele kuuluva karistuse algust tema

kinnipidamisest Eesti Vabariigis 02.11.2016. Taolisel viisil oli karistuse algusaeg prokuröri, kaitsja

ja A. Appleine vahel paika pandud ka 06.12.2016 sõlmitud kokkuleppes.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Appleine, kes leiab, et kohus on

tema kinnipidamise algust ekslikult arvestanud alates 02.11.2016. Tegelikult vahistati ta 30.09.2016

Hispaanias Alicante linnas, milline kuupäev tuleb lugeda tema karistuse algusajaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatud kohtulahendi, apellatsiooni ja ka kriminaalasja

osaliste materjalidega, leiab, et kaebuse väide väärib tähelepanu, maakohtu otsus tuleb juhindudes

KrMS § 3411 p-st 2 tühistada ning kriminaaltoimikud prokuratuurile tagastada.

4. Taolist seisukohta põhistades märgib ringkonnakohus kõigepealt ära, et kohtutoimikutest

selguvalt peeti A. Appleine Euroopa vahistamismääruse (edasiselt EuVm) alusel Hispaanias

Alicante linnas tõepoolest kinni juba 30.09.2016 (vt Sirene vorm kd XXVII lk 5-6, tõlge lk 11-12).

EuVm andmise aluseks oli tema siseriiklik vahistamine, s.o Tartu Maakohus oli 11.05.2016

koostatud määrusega ette näinud, et tabamisel tuleb A. Appleine vahistada. Edasi selgub

kohtutoimikutest seegi, et 03.10.2016 - 01.11.2016 viibis A. Appleine C.P Madrid-V

kinnipidamiskeskuses (vt Madrid-V kinnipidamiskeskuse direktsiooni kinnitus kd XXVII lk 10,

tõlge lk 14) ning 02.11.2016 anti ta EuVm alusel üle Eesti Vabariigi ametivõimudele (vt

üleandmisakt kd XXVII lk 15, tõlge lk 16).

4.1

Eelmärgitud asjaolud kindlaks teinud, leiab ringkonnakohus, et maakohus, jättes A. Aplleine

poolt EuVm alusel Hispaanias vahistuses viibitud aja karistusaja hulka lugemata, on materiaalõigust

kohaldanud valesti. Nimelt näeb KarS § 68 lg 1 ette, et eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja

loovutusvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Seejuures vastab ühele

eelvangistuspäevale üks vangistuspäev. Kaalutlusruumi kohtul siin ei ole (vt RKKKm 3-1-1-76-14

p 9, RKKKo 3-1-1-91-16 p 11).

5. Orbiter dictum korras lisab apellatsioonikohus siinkohal aga sedagi, et kuigi KarS § 68 lg 1

alusel tuleb väljaandmis- ja loovutusvahistuses viibitud aeg alati lugeda taotlevas riigis mõistetava

karistusaja hulka, ei võrdsustata seda siseriiklikult kohaldatava tõkendi – vahi all pidamisega –

selles mõttes, et välismaal vahi all viibimist ei arvestata KrMS § 1311 lg-tes 1, 2 sätestatud

kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaja (s.o esimese astme kuritegude puhul kuue kuu ja

teise astme kuritegude korral nelja kuu, samuti riigi peaprokuröri taotlusel nende tähtaegade

pikendamiste) hulka.

6. Tuvastanud seega Tartu Maakohtu 16.01.2017 otsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise,

ringkonnakohus eelnäidatud minetuse parandamist oma menetluses võimalikuks aga ei pea. Nimelt

puuduvad apellatsioonikohtul kokkuleppemenetluses tehtud otsuse korrigeerimiseks volitused isegi

juhul, kui minetus seisneb üksnes vahi all viibitud aja karisusaja hulka arvamisel (vt RKKK 3-1-1-

25-09, p-d 14, 15). Ehk siis vaidlustatud kohtulahend tuleb käesolevalt tühistada ja

kriminaaltoimikud prokuratuurile tagastada.

6.1

Selgituseks olgu siinkohal märgitud veel niipalju, et taolise lähenemise toob kaasa

kokkuleppemenetluse kui menetlusliigi erisus, s.o siin tehtava kohtuotsuse aluseks on poolte vahel

sõlmitud kokkulepe, mille järelmina esimene kohtuaste põhjendatud lahendit ei koosta. Seega saab

apellatsioonikohus kõnealuses menetlusliigis tuvastatud vigadele reageerida üksnes kohtuotsuse

tühistamisega. Uue kohtulahendi koostamine apellatsioonimenetluses võiks viia poolte vahel

sõlmitud kokkuleppe muutmisele ehk selle aluse teisenemiseni, mille põhjal pooled

kokkuleppemenetlusega soostusid. Viimane tähendaks aga kohtu menetlusõiguslikult lubamatut

sekkumist poolte vabadusse ise kokkuleppe objektide üle otsustada.

7. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 3, § 338 p-st 2 ja § 3411 p-st 2

tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ning tagastab kriminaaltoimikud

prokuratuurile.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus