1-09-1068/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-1068

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T.J KarS § 298 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1

(üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks T.J-ile mõista 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.J-i eelvangistuses 10.12.2008.a viibitud 1 päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 11 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui T.J 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei (kaheksateist) Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31.märts 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-1068 kohtueelses menetluses 08260106229 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Antonina Muravjova Kriminaalasi

T.J süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 298 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav T.J

elukoht XXXXX X-XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata Kaitsja määratud korras Rainer Objartel

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

T.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse T.J-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuks. (seitsmeks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista T.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 1138 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „T.J, 1-09-1068, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „T.J, 1-09-1068, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Rainer

Objarteli süüdistatav T.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Asitõend – sularaha 500.- krooni (asub toimiku tagakaane külles olevas ümbrikus, lk 10-21,30,47) kohtuotsuse jõustumisest KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja KarS § 85 lg 1 alusel kanda konfiskeeritud 500.- krooni riigi omandisse. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata koos ümbrikuga, milles on sularaha 500.- krooni, Kohtute Raamatupidamiskeskusele

500.- krooni riigi omandisse kandmiseks.

Asitõendid – sularaha 1949.- krooni, mis on kohtueelses menetluses tagastatud T.J-ile , jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 (lk 10-21,30,47) p 2 alusel T.J-i omandusse.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 23.01.2009.a sõlmitud kokkuleppes

T.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 26.09.2006 Lõuna

Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 09.12.2008 kella

18.53 ajal Tartu linnas Nurme tänaval mootorsõidukit BMW riikliku

registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Samuti süüdistatakse T.J-i selles, et tema pärast seda, kui ta oli 09.12.2008 kella 18:53 paiku Lõuna Politseiprefektuuri politseiametnike poolt sõiduauto BMW riikliku registreerimismärgiga XXXXXX juhtimiselt ebakindla sõidustiili tõttu Tartus Nurme tänaval kinni peetud ning tal oli peale kinnipidamist tuvastatud alkoholijoobe seisund, pakkus 09.12.2008. kella 19 paiku Tartus Lubja tänaval temale kuuluva garaaži juures ametiülesandeid täitvale Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse konstaabel Kristjan Varindile korduvalt vähemalt 500 krooni sularaha selle eest, et politseiametnikud paneksid toime õigusvastase teo, s.o hävitaksid tema poolt toimepandud süüteo kohta juba vormistatud dokumendid ega vormistaks mingeid täiendavaid dokumente. Sellega pani T.J toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. altkäemaksu lubamise.

Karistus 23.01.2009.a sõlmitud kokkuleppes

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 10.12.2008, so üks (1) eelvangistuspäev karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus T.J suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist seitsmeks (7) kuuks.

KarS § 83 lg 1 järgi kuulub konfiskeerimisele viissada (500) krooni, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

23.01.2009 tagastas prokurör T.J-ile üks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa (1949) krooni sularaha (üleandmise –vastuvõtmise akt 23.01.2009).

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav T.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti.

Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav T.J-i kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras

147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik