3-15-2174/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2174

Haldusasi

Andrei Kisseljovi kaebus Viru Vangla 19.06.2015. a

käskkirja nr 6-3/721-D ja 03.08.2015. a vaideotsuse

nr 6-12/172-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Kisseljovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Kisseljov, esindaja Galina Kisseljova

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. 1. Jätta Andrei Kisseljovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

29.01.2016. a otsus muutmata.

2. 2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16.03.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T kinnipeetava Andrei Kisseljovi

tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaaskinnipeetava hooldajana

kõrvalabi osutamiseks tagasiulatuvalt alates 06.03.2015-05.06.2015 tunnitasuga 0,63 eurot

vastavalt töötatud tundidele.

2. Viru Vangla määras 15.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/763-T kinnipeetava A. Kisseljovi

tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide

koristajana alates 20.05.2015-19.08.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

3. 02.06.2015. a käskkirjaga nr 6-2/883 määras Viru Vangla kinnipeetava A. Kisseljovi tööle

finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaaskinnipeetava hooldajana

kõrvalabi osutamiseks tagasiulatuvalt alates 06.06.2015-05.09.2015 tunnitasuga 0,63 eurot

vastavalt töötatud tundidele.

4. Viru Vangla karistas 19.06.2015. a käskkirjaga nr 6-3/721-D kinnipeetavat A. Kisseljovi

kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks katseajaga 6 kuud, kuna 03.06.2015 kella

21.20 paiku keeldus A. Kisseljov täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle koristajana.

5. A. Kisseljov esitas Viru Vanglale vaide 19.06.2015. a käskkirja nr 6-3/721-D kehtetuks

tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 03.08.2015. a vaideotsusega nr 6-12/172-2 A. Kisseljovi

vaide rahuldamata.

6. A. Kisseljov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.06.2015. a käskkirja

nr 6-3/721-D ja 03.08.2015. a vaideotsuse nr 6-12/172-2 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt tegi kaebaja vangla 15.05.2015. a käskkirja kohta avalduse ja selgitas, et ta

ei keeldu tööst, vaid ta juba töötab Viru Vangla käskkirja nr 6-2/385-T alusel Andrei

Oskolkovi hooldajana ning käskkiri kehtib kuni 05.06.2015 (pikendati kuni 05.09.2015). Nii

kaebaja kui ka A. Oskolkov palusid suurendada A. Oskolkovi eest hoolitsemise tasuliste

töötundide arvu. Tegelikult töötas kaebaja hooldajana kuni 8 töötundi päevas ja isegi rohkem,

sest selleks oli vajadus.

03.06.2015 kell 21.20 keeldus kaebaja koristamast, kuna ta tegi sel ajal tööd Viru Vangla

käskkirja nr 6-2/385-T alusel. Valvuri korraldus asuda tööle koristajana oli vastuolus Viru

Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T. Kuna kell 22.00 peab kaebaja juba magama,

siis 40 minuti jooksul on võimatu täita kõiki kohustusi A. Oskolkovi hooldajana tööjuhendi

alusel ja lisaks koristada. Kuna kaebaja pidi töötama hooldajana iga päev vähemalt 8 tundi,

siis K4 osakonna koristamine oli ületunnitöö. Ületunnitööks kaebaja nõusolekut andnud ei

ole.

Lähtuvalt Viru Vangla päevakavast ja kaebaja aktiivsest osavõtmisest töö- ja

õppeprogrammidest, tuleb arvestada, et kinnipeetaval peab jääma aega isiklikule hügieenile,

raamatu lugemisele, sugulastega telefoni teel suhtlemisele, jalutuskäigule ja muule tegevusele.

Veel tuleb arvestada, et Viru Vangla päevakava alusel taasühiskonnastavas tegevuses

osalemine toimub ainult kuni kellani 21.50 ja enne magamist pidi kaebaja tegelema isikliku

hügieeniga.

Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 alusel oli valvuril võimalus kaebaja K4 osakonna

koristamisest vabastada, kuna kaebaja kambrist lahkumine oli väga ohtlik A. Oskolkovi jaoks.

A. Oskolkov vajab rohkem kaebaja abi ja tegelikult töötab kaebaja hooldajana rohkem, kui

temale palka makstakse. Kaebaja läbis aprillist kuni juulini 2015 iga kuu 206,13 õppe- ja

töötundi, mis ületab keskmist töökoormust.

HALDUSKOHTU LAHEND

7. Tartu Halduskohus jättis 29.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt 15.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/763-T vaidlustanud. Kuna kaebajale anti korraldus asuda tööle 03.06.2015,

siis sel ajal oli tööle määramise käskkiri kehtiv haldusakt, mis oli kaebajale täitmiseks

kohustuslik. Kinnipeetav on küll keeldunud käskkirjale allkirja andma, kuid Viru Vangla

inspektor-kontaktisik on talle käskkirja tutvustanud. Seega oli kaebaja teadlik, et käskkirja

mittetäitmine on õigusvastane ja võib olla distsiplinaarkorras karistatav. Vangla järgis

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3

nimetatud nõuete rikkumist. Kaebajale on teada kohustus alluda vanglaametniku

korraldustele.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja keeldus töö tegemisest muudel põhjustel kui

tervislikel. Nimelt leidis kaebaja, et ta on juba hõivatud majandustöödega.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus Viru

Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T. Vaidlust ei ole selles, et 03.06.2015 kehtis

kaebaja suhtes kaks majandustööle määramise käskkirja. Tõendatud ei ole, et

kaaskinnipeetava hooldamine oli täiskohaga töö ja koristamise puhul oleks tegemist

ületunnitööga. Viru Vangla arsti M. Grigorjeva 27.07.2015. a tõendi kohaselt vajas

kinnipeetav A. Oskolkov abistajat kuni 4 tundi päevas kambri koristamisel, toidunõude

vastuvõtmisel ja pesemisel, jalutuskäigul, riiete korrastamisel, liikumisel. Ka kaebuses

esitatud arvutustest ja Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD) kokkuvõtte

väljavõttest ei nähtu, et kaebajat oleks ületunnitöö eest tasustatud.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka

ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad

liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle

tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal

seda veel ei tähenda. Asja materjalidest nähtuvalt oli kinnipeetavale võimaldatud piisavalt

puhkeaega. Seega ei olnud õigusvastane vanglateenistuja korraldus asuda tööle kella 21.20

paiku.

Kaebajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja on karistuse määramisel

õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja

võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud

karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja rakendas kaalutlusõigust nõuetekohaselt ja

kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. Vastustaja menetles kaebaja

distsipliinirikkumist õigusaktides sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. A. Kisseljov esitas Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli valvuril VangS § 38 p 22 alusel võimalus kaebaja K4

osakonna koristamisest vabastada, kuna kaebaja kambrist lahkumine oli väga ohtlik

A. Oskolkovi jaoks ja 09.03.2015. a käskkirja nr 6-2/385-T alusel vastutab kaebaja

distsiplinaarkorras töökohustuste ja tööülesannete mittekvaliteetse täitmise või täitmata

jätmise eest.

Justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja

töölt vabastamise kord“ § 3 lg 3 alusel võiks Viru Vangla arvestada kaebaja soove töökoha

valikul. Oluline on rõhutada, et tegelikult töötab kaebaja A. Oskolkovi hooldajana rohkem,

kui temale palka makstakse. Ületunnitöö osas pole kaebaja nõusolekut andnud.

Vangla tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase

juhendamise. Koristamise töö on seotud kemikaalidega ja koristaja peab tundma ohutuid

töövõtteid.

9. Viru Vangla palub vastuses A. Kisseljovi apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole kaebaja pädev hindama teise kinnipeetava hooldamisvajadust ja

kaebaja ei pea hooldajana töötama rohkem ega täitma rohkemaid tööülesandeid kui vastav

käskkiri ette näeb. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esmakordselt välja toonud väljaõppe ja

ohutusalase juhendamise argumendi, kuid ei ole seda väidet apellatsioonkaebuse

põhjendusega seostanud.

Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ja kinnipeetav on kohustatud seda täitma

ka juhul, kui peab seda õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki

õigusvastaseks.

Vanglas väljakujunenud tava järgi toimub osakonna koristamine peale õhtust loendust ning

oma tööülesannete planeerimisel ja teostamisel pidi kinnipeetav nimetatud asjaoluga

arvestama. Vaidlusalusel perioodil ei olnud kinnipeetav hõivatud päeva jooksul ka muude

tegevustega peale hooldaja ja koristajana töötamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane

väita, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus käskkirjaga nr 6-2/385-T.

Viru Vangla hooldaja tööjuhendist ning 27.07.2015. a Viru Vangla meditsiiniosakonna

tõendist nähtuvad konkreetsed toimingud, mille tegemisel kohustab kaebaja abistama A.

Oskolkovi. Viru Vangla IV üksus ja meditsiiniosakond on koostöös hinnanud nimetatud

toimingute tegemiseks vajaminevat aega päevas, s.o 4 tundi. Kinnipeetaval puudub

subjektiivne õigus nõuda endale spetsiifilist tööd ja töökoormust. A. Oskolkovi hooldaja

töökoormuse suurendamine ei ole põhjendatud. Hooldajana töötab kinnipeetav 4 tundi päevas,

mistõttu ei ole koristamine käsitletav ületunnitööna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et A. Kisseljovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on

õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et valvuril oli võimalus kaebaja tööst

vabastada VangS § 38 lg 22 alusel. VangS § 38 lg 22 sätestab, et kinnipeetava võib töölt

kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust

täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on

vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kaebaja on viidanud sellele, et kaebaja kambrist lahkumine

koristustööde ajaks oleks seadnud kaaskinnipeetava A. Oskolkovi ohtlikku olukorda. Nagu

nähtub Viru Vangla arst M. Grigorjeva tõendist, vajab A. Oskolkov abi kambri

koristamisel, toidunõude vastuvõtmisel ja pesemisel, jalutuskäigul, riiete korrastamisel ja

liikumisel jätkuvalt kuni 4 tundi päevas (tl 33). Seega puudub alus väita, et kaebaja lahkumine

koristustööde teostamise ajaks oleks ohustanud kaaskinnipeetava tervist.

12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja võiks arvestada kinnipeetava soove

töökoha valikul. Samas arvestades asjaoluga, et kaebaja oli juba kinnitatud tööle

kaaskinnipeetava hooldajaks, siis puudus ringkonnakohtu arvates vastustajal võimalus

rakendada kaebajat muudele töödele kui koristustöödele. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et millegagi ei ole tõendatud asjaolu, et kaaskinnipeetava hooldamine on

täiskohaga töö ja koristamise puhul oleks tegemist ületunnitööga. Samuti ei nähtu asja

materjalidest, et kaebaja oleks nõudnud hooldamise eest suuremat töötasu kui 4 tunni eest.

13. Halduskohus on otsuse p-s 21 õigesti rõhutanud, et kaebajale oli tutvustatud tööle

määramise käskkirja, samuti koristaja ohutusjuhendit ja koristaja tööjuhendit. Seega on

kaebaja alusetult leidnud, et koristajana tööle asumine oleks võinud kahjustada tema tervist.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kaebaja ei ole tema koristajana tööle

määramise käskkirja vaidlustanud. Seoses sellega oli selle haldusakti alusel antud korraldus

seaduslik ja kaebaja pidi aru saama, et korralduse täitmisest keeldumisel on teda õigus

karistada distsiplinaarkorras. Samuti on vastuses kaebaja selgitustaotlusele talle selgitatud, et

ta on kohustatud peale hooldamise tegema ka koristustöid (tl 34). Eeltoodu alusel on

halduskohus põhjendatult leidnud, et puuduvad alused vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.

14. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Agu Timmi