1-06-12187/178 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-12187

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. jaanuari 2017

määrus süüdimõistetu Märt Ringmaa ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Märt

Ringmaa

(isikukood

33805310300) kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Märt Ringmaa kaitsja Raiko Paasi määruskaebus jätta

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Märt Ringmaa on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.03.2009 kohtuotsusega KrK § 15

lg 2 - § 144 lg 1 ja § 2074; KarS § 114 p 2, 3, 7 – 25 lg 2; § 203 – § 25 lg 2; § 405 lg 2 - § 25

lg 2; § 415 lg 1 ; KrK § 186 ja KarS § 209 lg 1 (§ 63 lg 1); KrK § 2074 ; KrK § 15 lg 2 – §

144 lg 1; KarS § 114 p 2, 3, 7 – § 25 lg 2; KarS § 203 – 25 lg 2; § 405 lg 2 – § 25 lg 2; § 415

lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus 11.11.2005 ja lõpp 11.11.2020.

2. Viru Maakohtu 16.01.2017 määrusega jäeti M. Ringmaa vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise järelevalve alla.

2.1. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja

toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M. Ringmaa kannab vangistust

mitme kuriteo, sh esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Isik on karistatud

dokumendi võltsimise, lõhkeseadeldise valmistamise ja kohale toimetamine ning võõra vara

tahtliku rikkumise katse ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, plahvatuse tekitamise

ja mõrva katse eest. Kinnipeetava sooritatud teod on ohtlikud tervele ühiskonnale, kuna

lõhkeseadme paigaldamine avalikku kohta seadis ohtu ühiskonna tervikuna. M. Ringmaa

kannab karistust mh kahe lõhkeseadeldise plahvatuse katse eest: ühel juhul oli lõhkeseadeldis

paigaldatud koolimaja vahetusse lähedusse ning teisel juhul kolmekorruselise korterelamu

trepikotta. Viimase lõhkeseadeldise plahvatus võis põhjustada korterelamu varingu terve

trepikoja ulatuses, mille tagajärjena võinuks hukkuda suur arv inimesi.

2.2. Maakohus leidis, et toimepandud kuritegude ohtlikust ja raskust arvestades ei ole

M. Ringmaa elektroonilise valvega ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud,

samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Siinkohal arvestab kohus, et karistuse lõpuni kandmiseni (11.11.2020) on praeguseks jäänud

üle 3 aasta, mis on kahtlemata väga pikk aeg. Siinkohal võtab kohus arvesse, et tegemist on

kõrges eas inimesega (78 aastat) ning ei välista, et M. Ringmaal on probleeme tervisega (kuigi

tõendeid selle kohta esitatud ei olnud). Samas juba kuritegude toimepanemise ajal (2001.a,

2003.a) oli ta rohkem kui 60 aastat vana ning pidi arvestama, et süüdimõistmise korral

võidakse teda saata pikaajalist vangistust kandma. Seetõttu need asjaolud iseenesest ei anna

alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Ringmaa kaitsja, kes taotles

maakohtu määruse tühistamist ning M. Ringmaa ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla.

Kaebuses leitakse, et maakohus pole järginud põhjendamiskohustust ning jätnud määruse

olulises osas põhjendamata. Kaitsja toob välja, et süüdimõistetu on viibinud vangistuses üle

11 aasta, mis on olnud piisavalt pikk aeg isiku käitumise mõjutamiseks. Samuti on kaebuse

kohaselt isik kõrges vanuses ning tema tervis on halvenenud ning eesmärgiks vabanedes on

taastada peresuhted lastega. Kaitsja leiab, et ühiskonna õiglustunne ei saa kahjustada, kui isik

vabastatakse vangistusest tingimisi üksnes elektroonilise järelevalve alla.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja selle peale esitatud

määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu kaitsja

esitatud määruskaebus rahuldamata.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi

asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale

asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning

kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda

üle korrata.

6. Kohus peab vajalikuks selgitada, et katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi

enne tähtaega karistusest vabastamine. Sellest tulenevalt on kohtul kaalutlusõigus otsuse

langetamisel.

7. Määruskaebuses on välja toodud, et riskianalüüsi kohaselt on uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 14 protsenti, mis on väga madal.

Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, et tegemist on võrdlemisi madala tõenäosusega, kuid

ainuüksi see pole piisav põhjus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib, et enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel hindab kohus eelnevalt kirjeldatud asjaolusid,

kusjuures asjaoludel puudub ettemääratud kaal. Sellest tulenevalt ei saa väita, et uute

vägivaldsete kuritegude toimepanemise madal tõenäosus kaalub üles isikule määratud

karistuse eesmärgid.

8. Kaebuses on välja toodud, et maakohus pole selgitanud, milline seos on

distsiplinaarkaristusel ning süüdistatava ennetähtaegsel vabanemisel. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-1-1-91-06 öelnud, et ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks

tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. M. Ringmaal on 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik pole käitunud vangistuses õiguspäraselt.

Kohtutoimikust nähtub, et isikule on 08.04.2016 mõistetud distsiplinaarkaristus, mis seisnes

keelatud esemete omamises. Seega, hoolimata pikaajalisest vangistusest, on isik endiselt

käitunud ebaseaduslikult. Sellest tulenevalt pole täidetud Riigikohtu poolt välja toodud oluline

tingimus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks.

9. Lisaks eeltoodule, mis iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda käesoleval ajal, nähtub

vangla poolt esitatud iseloomustusest, et isik ei tunnista süüd lõhkeseadeldiste valmistamise

osas. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et isik on teinud järeldusi oma

erakordselt ohtliku tegevuse osas, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud, ning muutnud

oma suhtumist õiguskorda.

10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab

süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga,

kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st

seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks

vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Ringmaa puhul ei esine selliseid veenvaid

asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tervislik

seisund, soov kodus surra ning madal tõenäosus uute kuritegude toimepanemise osas ei ole

õiguslikus mõttes piisavateks põhjusteks vabastamaks isikut ennetähtaegselt vangistusest.

Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku

siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

11. Kuna M. Ringmaa kannab karistust mh raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise

eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna

õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata

ühiskonnale, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga

kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning

eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele,

tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab

vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks M.

Ringmaa ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet, mille kohaselt

eeldatakse, et isik kannab täies mahus talle määratud karistuse, eelkõige juhul kui isik on

pannud toime raske isikuvastase kuriteo.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas