2-16-17863/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda MK apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 06.01.2017 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud MK kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-17863

Kohtuasi

BT hagi MK (K) vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.01.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja BT (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Mihkel Leesment

Kostja MK (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. BT (hageja) esitas 28.11.2016 hagi Harju Maakohtule MK (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hageja ja kostja abiellusid 05.11.2015. Kostja viibib alates 15.04.2015 kinnipidamisasutuses,

olles mõistetud süüdi narkokuriteo toimepanemises ja karistatud 7,5 aasta pikkuse

vangistusega. Seega abiellusid pooled ajal, mil kostja viibis juba kinnipidamisasutuses ja

abiellumine oli kantud soovist nende suhet mingilgi moel jätkata. Üsna kiiresti sai selgeks, et

sellistes tingimustes abielusuhe siiski ei toimi ning hageja ei soovi abielu jätkata. Samuti

avaldas hageja, et ei soovi leppimisaega, kuivõrd see on ebamõistlik ja ei lahenda olukorda.

Poolte abielusuhted olid pöördumatult lõppenud. Kusjuures nad elasid viimati koos 2012.

aastal.

Hageja püüdis enne hagiavalduse kohtusse esitamist kahel korral kostjaga leppida kokku abielu

lahutamises, kuid kostja keeldus sellest põhjusel, et lahutamine tõstaks tema riskitaset vanglas.

Kostja vastuväited

2. Kostja oli nõus abielu lahutama. Istungil avaldas kostja, et soovib leppimisaega ning arvas,

et hageja võiks ära oodata kostja vabanemise vanglast. Kuivõrd hageja leppimisaega ei

soovinud, oli kostja nõus abielu lahutamisega kohtu poolt.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 05.11.2015 abielu, mille kohta oli tehtud abielukanne nr

XXX. Hagiavalduse esitamise hetkeks olid poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud.

Kostja viibis kinnipidamisasutuses, mistõttu abikaasadel kooselu ei olnud ja abielusuhteid

taastada ega abielu jätkata ei olnud võimalik Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted

on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud

poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kuivõrd oli seisukohal, et tema ja hageja abielulised suhted

ei olnud pöördumatult lõppenud ja soovis kuuekuulist lepitusaega. Hageja oli 2015. aastal

soovis kostjaga abielluda veendunud ja avaldas toona, et on valmis kostjat kuni tema

vabanemiseni ootama. Alates 2016. a juulist ei külastanud hageja enam kostjat. Ei ole eluliselt

usutav, et tema tunded nõnda järsku ja kardinaalselt muutusid. Leppimisaeg võimaldaks aja

maha võtta ja suhetes selgusele jõuda. Kui ka pärast seda on hageja veendunud soovis abielu

lahutada, siis kostja ei ole sellele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi,

eeldatakse abielusuhete lõppemist (PKS § 67 lg 2). Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud,

et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Praegusel juhul esinevad nii PKS § 67 lg 1

ls-s 1 kui PKS § 67 lg-s 2 nimetatud eeldused abielusuhte lõppemise kohta. Käesolevaks

hetkeks ei ole hageja ja kostja koos elanud ligikaudu viis aastat, s.o alates 2012. aastast. Kuivõrd

kostja kannab 7,5 aasta pikkust vanglakaristust ja hageja on veendunult avaldanud, et ei soovi

kooselu jätkumist pärast kostja vanglast vabanemist, on alus arvata, et kooselu abikaasad aastate

möödudes ei taasta.

Õige on kostja tähelepanek, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks.

Samas esineb kohtul kõnealune kohustus, kui see on võimalik ja mõistlik. Praegusel juhul

selgitas maakohus istungil välja, et leppimisaja andmine oleks ebamõistlik ning kostja nõustus

abielu lahutamisega kohtu poolt leppimisaega andmata. Asjaolu, et kostja on vahepeal oma

positsiooni muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu tõdemust

leppimisaja andmise ebamõistlikkuse kohta tugevdavad kostja esiletoodud asjaolud, et alates

2016. a juulist ei ole hageja tulnud vanglasse kostjaga kohtuma ning kostja ei ole hagejaga ka

muul moel ühenduses olnud. Vanglas viibiva abikaasaga suhtlemine ja kohtumine saab toimuda

eelkõige vabaduses viibiva abikaasa initsiatiivil. Kuivõrd hageja on korduvalt veendunult

kinnitanud, et temal puudub soov olla abielusuhtes kostjaga ning on leidnud, et leppimisaja

andmine ei ole ratsionaalne ja raiskaks tarbetult aega, leidis maakohus õigesti, et leppimisaja

andmine oli praegusel juhul ebamõistlik.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots