2-16-9107/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-9107

Tsiviilasi

OÜ

Xxxx

hagi

Tallinna

linna

(Tallinna

Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

2701,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Xxxx (registrikood: xxxx, asukoht Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Ardi Šuvalov (e-post:

ardi@tallinnlaw.ee)

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu);

registrikood: 75014920, asukoht Vabaduse väljak 7,

Tallinn 15199, e-post lvpost@tallinnlv.ee)

Kostja lepinguline esindaja: Natalja Kutepova (e-post:

natalja.kutepova@tallinnlv.ee)

Asja läbivaatamine

17.01.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. OÜ Xxxx hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) hageja

OÜ Xxxx kasuks 1350,85 eurot.

3. Jätta rahuldamata OÜ Xxxx nõue Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti

kaudu) vastu 1 350,85 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga

täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Ajavahemikul 04.07.2014 kuni 18.07.2014.a.vedasid hageja treilerid xxxx ja xxxx viiel korral

autosid Mustamäe tee ja Forelli ristmikul. Treilerite teisele korrusele paigutatud uute autode (4

Toyota Hiluxi ja 1 Toyota RAV 4) katused said muljuda ja kriimustada hetkel, mil sõideti läbi

teele ulatuvate puuvõrade alt. Kahju moodustab 2701.69 eurot.

Avaliku teemaa omanikuna on Tallinna linn vastutav oma ülesannete täitmise eest (KOKS).

Üheks ülesandeks ongi kõrvaldada teelt puu, mis ohustab liiklust (TeeS). Tee kaitsevööndi maa

omanikuna on Tallinna linn kohustatud liiklejale hüvitama seaduse rikkumise tõttu tekitatud

kahju.

Mustamäe tee ja Forelli ristmiku parempöörde kohal teemaal kasvava puu alumised võrad

muljusid ja kriimustasid kahe treileri teisel korrusel veetavate autode katuseid. Kuivõrd kahju

tekkis kokkupuutel sõidutee kohale ulatuvate alumiste puuvõradega, oli kas koorem teepinnast

mõõdetuna lubatust kõrgem või puuvõrad lubatust madalamal.

Antud juhul kasvasid puuvõrad teepinnast 3.80 m kõrgusel (Tallinnas ei tohi olla madalamal kui

4,8 m). Eestis veoki suurim lubatud kõrgus teepinnast on 4 m. Kuigi muljuda ja kriimustada said

treilerite teisel korrusel olevate autode katused, mahuti sõitma puuvõrade alt läbi. Järelikult olid

treilerite teisel korrusel veetavate autode katused teepinnast lubatud maksimumkõrgusega (4m)

piirides. Kui puuvõrad oleks olnud vähemalt 4,8 m kõrgusel, nagu on ette nähtud, olnuks

igasugune kokkupuude puuvõradega välistatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2701.69 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista.

Kostja on seisukohal, et kõnealune hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole võimalik

üheselt tuvastada kahju tekkimise asjaolusid. Hageja väitis, et treilerite teisele korrusele

paigutatud uute autode (4 Toyota Hiluxi ja 1 Toyota RAV4) katused said muljuda ja kriimustada

hetkel, mil sõideti läbi teele ulatuvate puuvõrade alt. Sündmus leidis väidetavalt aset Tallinnas,

Mustamäe tee ja Forelli tn ristmikul.

Liiklusseaduse § 169 lg 5 sätestab: lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada,

varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle

vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei

korraldusele. Käesoleval ajal ei olnud väidetav kahju tekitaja, ehk tee omanik olnud

sündmuskohal, seega leiab kostja, et sellisel juhul on liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhil

kohustus teavitada politseid ning tegutsedavastavalt politsei korraldusele. Hageja politsei

koheselt liiklusõnnetusest ei teavitanud ning olukorda fikseerima ei kutsunud. Fikseerimata on

ka väidetavad autode kahjustused. Ei ole tõendatud, et väidetavad sõidukite kahjustused toimusid

hageja poolt toodud ajal, kohas ja viisil.

Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Pooltel on vaidlus järgnevates asjaoludes:

1) kas ajavahemikus 04.07.2014 kuni 04.08.2014 hageja poolt viiel korral kahe treilerveokiga nr

xxxx ja nr xxxx Elke Auto AS-i sõidukeid vedades Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava

ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel

tasapinnal veetavate sõidukite 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4 katuseid ja kas hagejale on

tekkinud sellega kahju.

2) kas kostja vastutab Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale

ulatuva võra okstega hageja poolt veetud sõidukitele tekitatud kahju eest.

Hageja leiab, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest vastavalt Teeseadusele (edaspidi

TeeS), kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust ja ole kõrvaldanud teelt liiklust ohustavat

puuoksa, mis oli madalam kui 4,8 m teepinnast.. Seega on hageja nõue suunatud seadusest

tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele. Kostja leiab, et sündmuste

toimumise ajal puudusid nõuded, mille kohaselt puude võrad peavad olema vähemalt 4,8 m

kõrgusel teepinnast. Seega puudub kostjal kohustus, millele viitab hageja.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas

sotsiaalabi ja- teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust,

veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla – või

linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded

ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Tallinna linnas

tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav

kohalik omavalitsus. Täpsemalt reguleerib tänavate ja teed korrashoiust tulenevaid kohustusi

teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § lg 1 kohaselt teeseadus sätestab tee

suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse

liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja

rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. TeeS § 2 lg 1

järgi tee on tänav sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või

kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 4 lg 1, 3 ja §

5¹ lg 1 järgi on tänavana avalik tee kohaliku omavalitusele kuuluv tee. Seega TeeS § 5¹ järgi

loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. TeeS § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik

ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 14 sätestab, et teehoiuna

käsitletakse muuhulgas tee ja teekaitsevööndi hooldamist, mida vastavalt TeeS § 25 lg 3 on

kohustatud korraldama kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. TeeS § 37 lg 1 p 3 kohaselt peab

avalikult kasutatava tee omanik kõrvaldama teel liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku,

puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud.

TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse

tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, st siis kui tee on liiklemiseks suletud

või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks tulenevalt tema olukorrast.

Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 3 tuleneb seega avalikult kasutava tee, sealhulgas tänava omaniku

kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama seaduse § 10 lg 1

tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisundist tulenevalt

igati ohutu liiklejaile ja et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju.

Juhul kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 3 tulenevat kohustust ja ei ole taganud sama

seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole teed liiklemiseks

sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel liigeldes kahju, on

tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise

seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 3) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg1 p 7 järgi

õigusvastane.

Teeomaniku vastutus on TeeS ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS §

1043 kohaselt, mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib

kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõistliku, et kahju tekkimist ära hoida, samuti

sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud teen TeeS § 37 lg 2 järgi.

Seega tuleb kohtu kõigepealt tuvastada, kas 04.07.2014 kuni 04.08.2014 hageja poolt viiel korral

kahe treilerveokiga nr xxxx ja nr xxxx A-le Elke Auto sõidukeid vedades kriimustas ja muljus

treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4

katuseid Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra

oks.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxx on andnud järgmiseid ütluseid: “Hageja on minu

tööandja. See oli 2014 suvel kuupäeva ei mäleta. Meie ettevõtte tegeleb autotranspordiga,

sihtotstarbelise auto transport, mis on Paldiskist Tallinna. Meie üheks kliendiks on ELKE Auto

AS. Kui me ELKE Autosse läheme, siis sõitsime mööda Paldiski mnt Hipodroomi ristilt keerame

paremale Mustamäe teele kuni Forelli ristmikuni ja sealt keerame Forelli tänavale. Seal on meil

ELKE auto poolt tehtud spetsiaalne laadimiskoht. Mustamäe tee ja Forelli tänava nurgal kasvab

puu. Puuoksad ulatuvad suuresti autoteele. Sealt läbi sõites kahjustasime viie auto katuseid. Mina

käisin mõõtmas puud koos kalibreeritud kõrguslatiga. Okste kõrguseks sõidutee kohal mõõtsime

3 m 92 cm. Mis on ilmselgelt vähe, kuna meie veoauto koos koormaga võib olla kõrgus kuni 4

m. Mõõtsin koos Aivo Padariga, kes oli üks autojuhtidest, kes puu alt koormaga läbi sõitis.

Mõõtmas käisin samal päeval kui vigastused avastati. Kui käisime mõõtmas, siis treiler seisis

puu all. Treileri peale panime Citröen Berlingo, mis panime teisele korrusele auto treileril.

Sõitsime autoga puu alla ja nägime, et selle koormaga ei ole võimalik puude alt läbi sõita. Citröen

Berlingo ei olnud isegi sellisel kõrgusel kui olid kahjustatud autod./…/Ma mõõtsin sõidutee

kohal oleva oksa kõrgust, mis jäi autotreileri trajektoorile. Oksad olid kriibitud ja koor oli oksa

pealt lahti. Tlk 76 – see on sama võra, mille küljes olev oks kraapis katuseid. See oks lõigati kuu

aja möödumisel pärast meie poolt Tallina linnale nõude esitamist seadusele vastavaks kõrguseks.

Ma ei oska öelda kas sellel pildil olev oks on kõrguseks 3,92 m või on seda lõigatud./../Ma sõitsin

oma autoga puu alt läbi. Oksad läksid õrnalt vastu autokatust. Kuid juhina mina sõitsin puu alt

läbi, siis ma ei tundnud, et puuoksad oleksid auto katust muljunud (tlk 84 pöördel-85). Kohtule

esitatud fotost nähtuvalt ulatuvad puu oksad vastu treileri teisel korruse asuva auto katust (tlk

20). Hagiavaldusele lisatud videosalvestusest nähtuval mõõdetakse Mustamäe tee ja Forelli

tänava ristmikul tee kohale ulatuvate puuokste kõrgust teepinnast ja mõõtmise tulemusena

tuvastatakse, et oksad asuvad teepinnast 3,93 m kõrgusel (hagiavaldusele lisatud videosalvestis).

Seega on tunnistaja Xxxx, kohtule esitatud foto ja videosalvestisega leidnud tõendamist, et

Mustamäe tee ja Forelli ristmiku kõrval asuval haljasalal kasvava puu oksad ulatuvad autoteele,

okste kõrguseks sõidutee kohal on mõõdetud 3,93 m, autotreileri trajektoorile jäävad puude

oksad olid kriibitud ja koor oli oksa pealt lahti, sealt läbi sõites võis hageja kahjustada treileri

teisel korrusel asunud viie auto katuseid.

Kohus peab kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates usutavaks, et hageja poolt ajavahemikus

04.07.2014 kuni 04.08.2014 treilerveokiga nr xxxx ja xxxx transporditavate 4 Toyota Hilux’i ja

1 Toyota RAV 4 katused said kahjustada, kui Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul

kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel tasapinnal

veetavate sõidukite 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4 katuseid.

Kohus ei nõustu kostjaga, et TeeS pole kohaldatav, sest puu Mustamäe tee ja Forelli tänava

ristmikul ei kasva sõiduteel. Vastavalt TeeS § 2 lg 2 tee kooseisu kuuluvad teemaal asuvad kraav,

haljasala ning eraldus- või haljasriba. TeeS § 3 kohaselt teemaa on maa, mis on õigusaktidega

kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigaldamiseks ja teehoiu

korraldamiseks. Kohtule esitatud Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikust tehtavast fotost

nähtuvalt asub Mustamäe tee ja Forelli tänavaga külgneval haljasalal puu, mille oksad ulatuvad

Forelli tänavale (tlk 79). Kostja on Mustamäe tee ja Forelli tänava omanik. Seega kohaldub

käesoleval juhul TeeS. Kostja on küll väitnud, et see puu võis asuda AS-le Elke Auto kuuluval

kinnistul, kuid pole selle väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määrusega nr 39 Lisa 1 kood 1002 on

sätestatud, et masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit. Hageja väitel veoauto kõrgus oli 4

m ja kuna tee kohal asuvad puuvõrad olid 3,80 m kõrgusel, siis need kahjustasid nende alt

läbisõitvaid autosid. Kuna TeeS § 37 lg 1 p 3 kohaselt peab avalikult kasutatava tee omanik

kõrvaldama teel liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele

ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud, siis käesoleval juhul on kostja kohustus

eemaldada Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul teele ulatuvad puuvõrad selliselt, et need ei

ohustaks liiklust ega nähtavust. Kuna masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit, siis TeeS

§ 37 lg 1 p 3 tulenevalt peab Tallinn linn eemaldama tee omanikuna kõik puude oksad, mis

ulatuvad sõiduteele ja mis asuvad madalamal kui 4 m.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul,

kui asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline

või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul,

kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes

ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

Xxxx

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suuruse

ning hagejale tekkinud kahju ja kostja poolse kohustuse rikkumise vahel esineb põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja jättis täitmata teeseadusest

tulenevad kohustused ning ajavahemikus 04.07.2014 kuni 04.08.2014 Tallinna linnas Mustamäe

tee ja Forelli tänavale (sõiduteele) ulatusid puuoksad teepinnast 3,92 m kõrgusel ning kahjustasid

puu alt läbi sõitnud treileri teisel korrusel asunud sõidukite katuseid, neid mõlkides ja

kriimustades. Juhul kui sõidutee kohale ulatuvad puuoksad oleks asunud vähemalt 4 m kõrgusel,

ei oleks puuoksad kriipinud ja muljunud hageja treileri ülemisele platvormile paigaldatud

sõidukite katuseid.

Süü puudumist peab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole

käesolevas asjas tõendanud süü puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult

eeldatava kahju ärahoidmiseks.

Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt

tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab, vähendatakse kahjuhüvitis ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju

tekkimist. Asja materjalidest nähtuvalt sõitis hageja Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul

kohale ulatuva puu alt läbi 5 korda ning sõidutee kohale ulatuvate puu okstega kahjustati treileri

teisele korrusele paigaldatud sõiduauto katuseid. Asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist 2

erineva autojuhiga. Hageja leiab, et VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei ole alust, sest tulenevalt

usalduspõhimõttest oli hagejal õigus eeldada, et kostja teedel ei ohusta tee kohale ulatuvad

puuoksad veoseid, mille kõrgus on lubatud 4 m piirides. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

esimene kahjustatud sõiduk AS-le Elke Auto üle antud 04.07.2014. Kuigi hageja nimetatud

kuupäeval AS-le Elke Auto üle andnud kahjustad katusega sõiduki, on hageja autojuhid jätkuvalt

üle andnud 18.07.2014, 25.07.2014 ja 04.08.2014 AS-le Elke Autole kahjustatud sõidukid, mille

katuse kahjustused on põhjustatud kokkupuutega Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul tee

kohale ulatuvate puuokstega. Kohus leiab, et pärast 04.07.2014 AS-le Elke Auto ühe autojuhi

poolt kahjustatud katusega sõiduki üleandmist ja 18.07.2014 teise autojuhi poolt kahjustatud

katusega sõiduki üleandmist oleks pidanud hageja olema eriti hoolas ja viivitamatult välja

selgitama, kuidas on nimetatud autode kahjustused tekkinud. Hageja hakkas sõidukite kahjustuse

põhjuseid välja selgitama alles siis kui juba 5 auto katused oli Mustamäe tee ja Forelli tänava

ristmiku läbimisega seoses kahjustada saanud. Kuna hageja tegeleb igapäevaselt AS-le Elke

Auto sõidukite transpordiga, siis pidid hageja autojuhid olema teadliku Mustame tee ja Forelli

tänava ristmikul tee ääres asuva suure puuga ja sellega, et puu oksad ulatuvad sõiduteele ning

seega pidid olema ise ka hoolsad märkamaks kas sõiduteele ulatuvad puuoksad riivavad treileris

veetavaid autosid või mitte. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on

tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ja kohus peab õigeks kahjuhüvitist

VÕS § 139 lg 1 alusel 50% ulatuses vähendada.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise summas 1350,85 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind

hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS

§ 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga. Seega on tsiviilasja hind 2 701,69 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud

osaliselt, so. 50 ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest 50% hageja kanda

ja 50% kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik