3-17-46/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-46 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-46 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 28.11.2016 Tallinna Vanglale 14 erineval teemal esitatud selgitustaotlust, mis registreeriti ühtse numbriga 5-18/16/26789-1. Tallinna Vangla vastas AN selgitustaotlustele 30.11.2016 vastusega nr 5-18/16/26789.

2. AN esitas 01.12.2016 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles selgitustaotlustele koostatud vastuse kehtetuks tunnistamist ja selgitustaotluste eraldi menetlemist. Tallinna Vangla tagastas 28.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/402-2 vaide selgitustaotlustele koostatud vastuse kehtetuks tunnistamise nõudes ning jättis vaide kohustamisnõudes rahuldamata.

3. AN esitas 05.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat menetlema tema pöördumisi eraldi, järgima head menetlustava ja -norme, ning tuvastada õigusvastasus. Kaebus sisaldas ka üldsõnalisi menetlusabi taotlusi kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja saamiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2017 määrusega AN kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

3-17-46 2(2) Kaebaja ei ole vaielnud vastu sellele, et tema 14 pöördumist vanglale kujutasid endast selgitustaotlusi. Selgitustaotlusi lahendab haldusorgan haldusmenetluse seaduse ja märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) alusel. Kummastki viidatud seadusest ei tulene haldusorganile keeldu vastata mitmele selgitustaotlusele ühe vastusega. Haldusorganil on üksnes üldine kohustus pöördumistele vastata (MSVS § 5 lg 1). Vangla on vaideotsuses viidanud, et mitme selgitustaotluse ühes menetluses menetlemise keeldu ei tulene ka Tallinna Vangla direktori 02.02.2016 käskkirjaga nr 14 kinnitatud Tallinna Vangla asjaajamiskorrast. Kaebaja ei ole seda vaideotsuse väidet kahtluse alla seadnud. Vaideotsuses on vangla õigesti märkinud, et selgitustaotluse esitamise eesmärgist lähtuvalt ei ole selgituste andmisel määravaks asjaolu, kas seda tehakse ühes või mitmes dokumendis, vaid oluline on tagada, et taotleja saab nõutud selgitused. Kaebaja ei vaidle praegusel juhul selgituste sisu üle, vaid tema kohustamise nõue hõlmab üksnes selgitustaotluste menetlusviisi. Kuna vanglal ei ole kohustust samalt adressaadilt korraga esitatud selgitustaotlusi eraldi menetleda, ei saa kaebajal ka olla õigust nõuda kohtult tema samaliigiliste taotluste eraldi menetlemise kohustamist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub kaebajal vajadus menetlusabi järele, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlused jätta läbi vaatamata. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.

5. AN esitas halduskohtu määruse peale 31.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 08.02.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AN jääb Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi varasemate taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Kaebaja soovib, et vangla menetleks tema 28.11.2016 esitatud selgitustaotlusi eraldi ja vastaks neile eraldi vastustega. Tallinna Vangla ja halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et ühestki õigusaktist, mille alusel vangla selgitustaotlusi menetleb, ei tulene vanglale sellist kohustust. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vanglalt tema selgitustaotluste eraldi menetlemist (RVastS § 6 lg 1) ja halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe