2-16-6035/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA)

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.veebruar 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6035

Tsiviilasi

XXX hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti

filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

65 883,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Kostja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti

filiaali kaudu; registrikood 11488826)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Teha vaheotsus lõppotsusena.

2. Jätta XXX hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu 65

883,13 euro nõudes rahuldamata aegumise tõttu.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

3.2.

Mõista hagejalt XXXlt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv

summas 1000 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus vabastas

hageja 29.06.2016 määrusega. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud

makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega

viivitamise korral tuleb hagejal tasuda

Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.3.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt.

3.4.

Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas

1710 eurot.

2-16-6035

2 (8)

3.5.

Jätta kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

rahuldamata summas 360 eurot.

3.6.

Mõista hagejalt XXXlt kostja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali

kaudu) kasuks välja menetluskulud summas 1710 eurot.

3.7.

Kohustada hagejat tasuma punktis 3.6. väljamõistetud menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3.8.

Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 3.2 täitmise

korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited kostja

seisukohtadele

1. XXX (hageja) esitas 16.04.2016 kohtule hagiavalduse Danske Bank A/S (Danske Bank A/S

Eesti filiaali kaudu) vastu 65 883,13 euro nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (edaspidi kostja või liisinguandja) ja

Alnebor OÜ (edaspidi liisinguvõtja) 15.09.2008 kapitalirendilepingu nr 280915AL.

Liisinguandja, liisinguvõtja ning müüa sõlmisid 15.09.2008 ostu-müügi lepingu nr 280915AL

hinnaga 991 200 krooni ehk 63 349 eurot. Liisinguandja sõlmis 15.09.2008 hagejaga

käenduslepingu nr 280915AL liisingulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks solidaarselt

liisinguvõtjaga. Hageja vastutuse piirmäär oli 1 030848 krooni ehk 65 883,13 eurot. Sõidukile

tehti lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka vabatahtlik liikluskindlustus, kus kostja oli nii

kindlustatu kui ka soodustatud isik. Hageja tegi 02.06.2009 päringu AS Silberautole (Mercedese

ametlik esindaja), kes vastas, et sellise VIN-koodiga autot, milline on liisingulepingu esemeks,

ei ole toodetud. Politsei teatas hagejale 26.06.2009 et sõiduauto on kuulutatud tagaotsitavaks.

Hagejale teadaolevalt pole sõiduauto asukoht tänaseni teada. Liisinguandjat teavitati

kindlustusjuhtumist. Liisinguvõtja ei täitnud alates aprillist 2009 lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu ütles kostja 11.06.2009 liisingulepingu üles ja nõudis sõiduki tagastamist.

Liisinguvõtja sõidukit ei tagastanud. Seetõttu nõudis kostja hagejalt kui käendajalt

liisingulepingust tulenevat kahjuhüvitist käendaja vastutuse piirmäära ulatuses ehk summas 65

2-16-6035

3 (8)

883,13 eurot. Hageja kostja nõudega ei nõustunud ning vaidles sellele täielikult vastu. Kuna

pooled ei jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, pöördus kostja kohtusse nõudes hagejalt 65

883,13 eurot. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud kostaja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 08.01.2013 otsusega Harju Maakohtu otsuse, rahuldas

kostja hagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 65 883,13 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu

otsus jõustus 17.04.2013.

3. Vastavalt kindlustuspoliisile oli sõiduk kindlustatud ka kahjustuse, hävimise ja varguse riski

vastu. Seega toimus liisingulepingu esemeks olnud kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum,

kuid kostja, kes oli kindlustuslepingu järgi nii kindlustatu, kui ka soodustatud isik, ei esitanud

kindlustuslepingust tulenevat nõuet kindlustushüvitise saamiseks. Hageja leiab, et kuna

kostja ei esitanud kindlustusseltsi vastu nõuet, tekitas kostja sellega hagejale õigusvastaselt

kahju.

4. Hageja leiab, et sai endale kahju tekkimisest teada 17.04.2013 kui jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu otsus, millega hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitist välja mõisteti. Selleks,

et kahju hüvitamise nõue muutuks sissenõutavaks ja aegumistähtaeg algaks, peaks kahju

hüvitamise kohustus olema kahju hüvitama kohustatud isikul tekkinud. Kahju hüvitamise

nõue ei saa muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja taotleb vaheotsuse

tegemist. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud väidetavast kahjust teada saama 11.06.2009,

so hetkest kui kapitalirendileping öeldi üles ja kohustati hagejat tasuma võlgnevus. Kostja

leiab, et hageja oleks pidanud väidetavast kahjust teada saama hiljemalt 24.08.2010, mis

kostja esitas hageja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-10-40740. Seega on hageja nõue aegunud

hiljemalt 24.08.2013.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus võib teha vaheotsuse ka

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses

samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja

jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei

menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise

kohaldamiseks.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §

5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida

pooled on asjas esitanud.

9. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos

põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei

oleks eraldi veel aegunud.

2-16-6035

4 (8)

10. Poolte esitatud asjaoludest lähtuvalt ei tulene hageja nõue mitte käenduslepingust, vaid

kahju õigusvastasest tekitamisest. Hageja käsitluse kohaselt on tal kostja vastu nõue

tulenevalt heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, s.o VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

Kohus nõustub, et võimaliku õigusliku alusena kohalduvad käesolevas asjas VÕS kahju

õigusvastase tekitamise sätted.

11. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama.

12. Vaidluse all ei ole käesolevas asjas aegumise kontekstis see, kas hageja väidete õigsuse

korral oleks kahju hüvitama kohustatud isikuks kostja ja hageja teadmine sellest, vaid see,

millal hageja sai teada kahju tekkimisest.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduautole Mercedes-Benz S350 (tehasetähisega

XXX) (edaspidi sõiduk) tehti lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka vabatahtlik

liikluskindlustus, mille kohaselt kostja oli nii kindlustatu kui ka soodustatud isik. Samuti ei

ole vaidlust selles, et sõiduk oli vabatahtliku kindlustusega kindlustatud ka kahjustuse,

hävimise ja varguse riski vastu. Hageja väitel toimus kindlustusjuhtum (hävimise või varguse

tõttu). Tulenevalt hageja esitatud asjaoludest sai kindlustusjuhtum toimuda enne

02.06.2009, mil hageja teatas sõiduki kaotsiminekust politseile. Asjaolu, et hageja teatas

02.06.2009 politseile sõiduki kaotsiminekust on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri 26.06.2009

vastusega (I kd tl 22), mille kohaselt on politsei vastanud 02.06.2009 kirjale

26.06.2009 seda, et sõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks. Hageja väitel teavitas ta

kindlustusjuhtumist ka liisinguandjat (kostjat). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

millal hageja kostjat kindlustusjuhtumist teavitas. Kohus leiab, et hageja esitatud seisukohtadest

tulenevalt ei saanud see ajahetk olla oluliselt hiljem politseile teatamisest, so kuupäevast

02.06.2009.

14. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja pidi oma nõudest kostja vastu teada saama

11.06.2009, siis kui kapitalirendileping öeldi üles ja kohustati hagejat tasuma võlgnevus.

Nimelt nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et kapitalirendileping öeldi üles liisingumaksete

tasumata jätmise tõttu. Sellest ei saa tuletada kohtu hinnangul kostja kohustust esitada

kindlustushüvitise nõue ja hageja ei saanud sellest hetkest olla teadlik, et kostja kindlustusandja

vastu nõuet ei esita.

15. Võtmata käesoleval hetkel seisukohta, kas kostjal oli kohustus nõuda kindlustusandjalt

kindlustushüvitist, hindab kohus, millal oleks hageja väidete õigsuse korral saanud kostjal

tekkida kohustus pöörduda kindlustusandja poole. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab

kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. VÕS §

449 lg 2 kohaselt kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust

tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Seega saanuks kostjal tekkida

kohustus kindlustusandjale kindlustusjuhtumist teatada viivitamata pärast 02.06.2009. VÕS §

475 lg 1 kohaselt on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat.

Aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust.

Arvestades väidetava kindlustusjuhtumi toimumise aega, algaks nimetatud nõude

aegumistähtaeg 2009.aasta lõpust ja nõue aeguks 01.01.2013. Seega saanuks kostja hiljemalt

31.12.2012 esitada kindlustusandja vastu nõude, juhul kui tegemist oleks olnud olukorraga, kus

kindlustusvõtja tahtlus kindlustusjuhtumist teatamata jätmiseks puudus.

16. Järgmisena tuleb hinnata, millal kostja hageja väidete õigsuse korral oma kohustust

rikkus, millal hageja sellest teada pidi saama ja millal sai hagejale kahju tekkida. Kohus leiab,

2-16-6035

5 (8)

et olukorras, kus kindlustusvõtja, teades kindlustusjuhtumist, ei teata tahtlikult viivitamatult

kindlustusandjale kahjujuhtumi toimumisest, kaotab õiguse saada kindlustushüvitist. Kui

lähtuda hageja seisukohast, et kostjal oli kohustus kindlustusandja poole kindlustushüvitise

nõudega pöörduda, siis viivitamata kindlustusandja poole pöördumata ta rikub nimetatud

kohustust. Seega saaks hageja väidete õigsuse korral lugeda kostja kohustust rikkunuks alates

02.06.2009, kuid hiljemalt 01.01.2013.

17. Kohus leiab, et hagejale oli teada asjaolu, et kostja kindlustusandjalt kindlustushüvitist

ei nõua siis, kui kostja esitas hageja vastu 24.08.2010 hagi tsiviilasjas nr 2-10-40740 ja hageja

sai kostja hagi kätte. Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-10-40740 esitas kostja hageja

vastu samas suuruses nõude, mida kindlustusjuhtumi toimumisel oleks olnud kohustatud

hüvitama kindlustusandja. Seega pidi hageja teadma 24.08.2010 hagi kättesaamisel, et kostja

kavatseb hüvitist sõiduki eest nõuda mitte kindlustusandjalt, vaid hagejalt. Samas poleks saanud

kostja enam kindlustusandja vastu nõuet esitada pärast 31.12.2012, mistõttu hiljemalt

01.01.2013 pidi hagejal olema selgus selles, et kindlustusandjalt hüvitise nõudmine pole enam

võimalik. Seejuures oli hagejale teada, et kostja jätkas menetlust hageja suhtes tsiviilasjas nr 2-

10-40740, mille menetlus jõudis lõpule alles 17.04.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse

jõustumise järgselt.

18. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt pole nõutav mitte ainuüksi teadmine kahju tekkimisest ja kahju

tekitanud isikust, vaid piisab nendest asjaoludest teadma pidamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hageja pidi kostja võimalikust kohustuse rikkumisest teada saama hiljemalt

01.01.2013 ja ühtlasi sai hageja teada ka väidetavast kahju tekkimisest hagejale.

19. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, et kahju hüvitamise nõue ei saa

tekkida enne selle sissenõutavaks muutumist ning kahju hüvitamise nõue tekib vahetult pärast

väidetud kahju tekitanud sündmust. Samuti märkis tsiviilkolleegium arutuse all olevas asjas, et

hageja väidetud kahju sai tekkida varem ning kahjuks ei saanud olla mitte kahjuhüvitise

maksmine kannatanutele, vaid kannatanute kahjuhüvitisnõude tekkimine hageja vastu.

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12 p 10). Kohus leiab, et Riigikohtu nimetatud

seisukohad on ka käesolevas asjas kohaldatavad. Samuti ei saa kohtu arvates käesolevas asjas

kahju tekitava sündmusena käsitleda hageja viidatud kohtuotsuse jõustumist, vaid asjaolu,

millest alates on võimalik järeldada, et hageja on oma väidetavat kohustust rikkunud. Selleks

asjaoluks oli teadma pidamine, et kostja kindlustusandja vastu kindlustushüvitise saamise nõuet

ei esita.

20. Kohtu hinnangul ei mõjuta antud juhul kahjust teadasaamist tsiviilasjas nr 2-10-40740

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumine 17.04.2013. Riigikohus on 19.06.2012

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12 märkinud, et asjaolu, et kostja rikkumine tuvastati alles

ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsusega, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust. (Riigikohtu 19.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12). Tallinna

Ringkonnakohtu otsus ega selle jõustumise hetk ei loonud mingit täiendavat asjaolu, mis oleks

hageja kahju tekkimisel arvestatav. Hagejal olid teada kõik asjaolud, mille pinnalt koostada

hagi ja esitada see kostja vastu alates 24.08.2010 hagi kättesaamisest, kuid hiljemalt

01.01.2013.

21. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue TsÜS § 142 lg 1 ja TsÜS § 150

lg 1 kohaselt aegunud hiljemalt alates 01.01.2016. Hageja esitas hagi 16.04.2016, mistõttu tuleb

hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt

lõppotsus. Kuna kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks

analüüsida otsuses nõude põhjendatust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-16-6035

6 (8)

22. Kuna hagi jääb rahuldamata, kannab kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud

hageja. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud

summas 2957,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskulu jääb tema enda

kanda.

23. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse

täies ulatuses välja. Hageja poolt tasumata riigilõivu summas 1000 eurot mõistab kohus hagejalt

välja riigituludesse vastavalt TsMS § 179 lg 1-9 sätestatule ja see tuleb tasuda vastavalt otsusele

lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

24. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb hagejal maksete viivitamise korral tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest. Rahandusministri

käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi riigilõivu väljamõistmise osas saata

sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu kohtu määratud tähtajaks täitnud

nõuetekohaselt.

25. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

26. Kostja on palunud hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud summas 2070 eurot.

Hageja leiab, et 08.09.2016 tehtud toimingute maht 9 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Esiteks

sisaldas kostja menetlusdokument muuhulgas ka taotlust hagile vastamise tähtaja

pikendamiseks. Tegemist ei ole sellise menetluskuluga, millist saaks vastaspoolelt välja mõista.

Teiseks esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja hinnangul ei olnud

nimetatud taotluse esitamine põhjendatud. Hageja hinnangul on kostja 27.09.2016 tehtud

toimingud mahuga 1 tund ebavajalikud. Nimelt esitas hageja kohtu nõudel seisukoha kostja

tagatise taotluse, hagi läbi vaatamata jätmise taotluse ja aegumise kohta vaheotsuse tegemise

taotluse osas. Kostja oli oma väited eelnimetatud taotlustes juba esitanud, seega puudus

igasugune vajadus hageja seisukoha pinnalt veelkord oma seisukohta väljendada. Hageja leiab,

et kostja poolt 11.10.2016 tehtud menetlustoiming ajakuluga 1 tund 45 minutit ei ole mõistlik

ega põhjendatud kulu. Hageja on arvamusel, et kostja 02.12.2016 tehtud toimingute maht 5

tunni ulatuses on ülepaisutatud. Nimelt oli kostja vastus hagile väga suures osas kopeeritud

kostja esialgsest vastusest hagile, millise kulud on kostja arvestanud juba 08.09.2016 tehtud

toimingute mahu hulka. Lisaks on kostja kajastanud hagiga tutvumise kulu topelt – nii

08.09.2016 kui ka 02.12.2016 tehtud toimingute all.

27. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

28. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja

vajalikkust. Kohtule kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnevad

kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud alljärgnevas:

•

08.09.2016

–

esialgne

tutvumine

hagiga,

seisukoht,

kostja

08.09.2016

menetlusdokumendi koostamine ajakuluga 9 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tunnis

(summa ilma käibemaksuta), so summas 1080 eurot;

•

27.09.2016 – tutvumine hageja 26.09.2016 menetlusdokumendiga, seisukoha

koostamine kohtule ajakuluga 1 tund, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma

käibemaksuta), so summas 120 eurot;

2-16-6035

7 (8)

•

21.09.2016 – tõendi esitamine kohtule ajakuluga 30 minutit, tunnitasuga 120

eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so summas 60 eurot;

•

11.10.2016 – tutvumine hageja määruskaebusega, vastuse koostamine ajakuluga 1 tund

45 minutit, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so summas 210

eurot;

•

02.12.2016 – tutvumine hagiga ja lisadega, seisukoht, hagi vastuse koostamine

ajakuluga 5 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so summas

600 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt nimetatud menetlustoimingud on olnud

põhjendatud ja vajalikud. Ehkki kohus kostjalt hageja 26.09.2016 esitatud seisukohale

arvamust ei küsinud, leiab kohus, et kostja poolt 27.09.2016 esitatud seisukoht oli

vajalik, kuna aitas kohtu hinnangul kaasa kostja poolt esitatud taotluste lahendamisele.

29. Kostja lepingulise esindaja poolt toimingutele kulutatud aeg on kostja hinnangul kokku

17 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist osaliselt põhjendatud ajakuluga.

Põhjendatud on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 08.09.2016

menetlustoimingutele. Vastavalt hagi asjaoludele, kostja menetlusdokumendis esitatud

seisukohtadele ja taotlustele võib pidada kostja lepingulise esindaja menetluskulu 9 tunni

ulatuses põhjendatuks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et menetlustoimingu põhjendatust

tuleks hinnata lähtudes sellest, kas mingi taotluse esitamine oli antud olukorras põhjendatud või

mitte. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 27.09.2016 menetlusdokumendi

koostamiseks ühe tunni ulatuses on samuti põhjendatud, kuna see vastab ajakulule, mis on

vajalik hageja 26.09.2016 menetlusdokumendis esitatud väidete läbitöötamiseks ja

vastuväidete esitamiseks. Samal põhjusel on mõistlik ja põhjendatud kostja esindaja ajakulu

11.10.2016 menetlustoimingu puhul. Samuti võib lugeda põhjendatuks kostja lepingulise

esindaja ajakulu 30 minuti ulatuses 21.09.2016 tõendi esitamiseks.

30. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu 02.12.2016

menetlustoimingu puhul. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud toimingute maht 5 tunni

ulatuses on ülepaisutatud ja kostja vastus hagile sisaldab suures osas seisukohti, mis sisalduvad

kostja esialgses vastuses hagile, millise kulud on kostja arvestanud juba 08.09.2016 tehtud

toimingute mahu hulka. Arvestades kostja poolt esitatud täiendavate seisukohtade mahtu, võib

pidada mõistlikuks ja põhjendatuks 02.12.2016 menetlustoimingu ajakulu 2 tunni ulatuses.

31. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) või

147,49 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema

väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus (3-2-1-11514, p 14).

32. Kostja lepingulise esindaja ühe töötunni hinnaks on märgitud 120 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus peab kostja esindaja töötunni hinda põhjendatud ja vajalikuks. See on

kooskõlas vaidluse asjaolude keerukuse määraga. Kohus leiab, et tegemist ei ole keskmisest

keerukama vaidlusega.

2-16-6035

8 (8)

33. Seega, arvestades kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ulatuseks 14 tundi ja

15 minutit, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esindaja kulu summas

1710 eurot.

34. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on

kostja vastava

taotluse

esitanud,

mistõttu

märgib

kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb

hagejal

tasuda

kostjale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik