1-14-7590/135 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-7590 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjal id T.A tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

T.A, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta T.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu päeva jooksul alates päevast, le 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava e T.A ´ tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

T.A süüdi tunnistatud KarS § on Harju Maakohtu 23.04.2015 kohtuotsusega

200 lg 2 p 6,7,8 - lg 2

4 aasta vangistusega. § 25 järgi ja karistatud Karistuse kandmise algus . 27.03.2014 27.03.2018 ja lõpp

T.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17 ).

2(4)

Kinnipidamisasutusest T.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub

,

et

süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub ed

kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava e . Korter vastab ma

elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Ema andi s oma nõusoleku

elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on keskharidus d koka , õppi

eriala, kuid jättis pooleli on töötanud . Isik nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Enne vahistamist töötas Soomes. On sooritanud kuritegusid raha saamise eesmärgil. Vanglas töötab majandustöödel nemisel on võimalus . Perekond on valmis teda materiaalselt toetama. Vaba asuda tööle Tasumata nõuded lähivõrgustiku mööduta xxx. puuduvad Tema . vad ema, isa ja 3

õde. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, sealhulgas kaasosalised varasemates kuritegudes. Isiku elustiil võib olla riskeeriv, hoolimatu. Varasemad vägivallakuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Pole tarvitanud alkoholi ca 10 aastat ja soovib edaspidi hoiduda selle tarvitamisest. Läbis sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Varasemalt on karistatud NPALS § 15¹ alusel. Ca 8 aastat pole narkootikume tarvitanud. Varasemalt on käitunud agressiivselt, kasutanud vägivalda, kaotanud enesevaltsuse. N käitunud

impulsiivselt, mõtlemata tagajärgedele ja lastes ennast mõjutada kuritegelikest tuttavatest. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse 48% kuriteo toimepanemise tõenäosus on 49%.

Vangla ei toeta T.A ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema ema . Korter vastab elektroonilise , isa ja õde koos alaealise lapsega

valveseadm ele.

e paigaldamise nõuet Lähedased on nõus elektroonilise valveseadme

paigaldamisega. xxx-s. Isik on 7 korda Vabanemie korral on tal võimalus asuda tööle kriminaalkorras karistatud ning olnud kriminaalhoolduse all, mis lõppes mitterahuldavalt, kuna ta pani katseaja toime uue kuriteo.

T.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör

e vabastamisega . pole nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et tuleb elektroonilise valve T.A jätta

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul pole süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendatud

istusest vabastamine .

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase ma käitumise isikut iseloomustavad andmed - te nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 7 korda kriminaalkorras karistatud, kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja

. töökoht ning lähedaste toetus

3(4)

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on . Kohus peab täidetud

positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Ennetähtaegse vabanemise korral asub vanemate juurde aadressile xxx. süüdimõistetu elama

Lähedased nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks ands id

nimetatud aadressile. ustik koosneb tema vanematest ja . Tal on Isiku lähivõrg

3 õest kriminaalse taustaga tuttavaid.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo röövimise

toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas krimin mida aalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks . hõlptulu saamise soov

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks 27.03.2018 on veel

1 aasta ja 1 kuu üle vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides . ja käia tööl

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt

4(4) vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

T.A kohtuotsusega mõistetud temale Harju Maakohtu 23.04.2015 vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko