Legislator Case Law & Legislation
1-16-11613/15 AI generated

1-16-11613/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-11613/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 25.01.2017. a otsusega tunnistati Vitali Tsemenkevitš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vitali Tsemenkevitšil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 14.07.2016.

Legislator headnote

AI generated

1-16-11613/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 25.01.2017. a otsusega tunnistati Vitali Tsemenkevitš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vitali Tsemenkevitšil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 14.07.2016.

Keywords

AI generated
late payment of fees untimely restitution petition deferral of payment reimbursement of transport costs visa overstay whiplash injury
AI generated
1-18-7056/9
Jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus süüdimõistetu I.G lt - välja mõistetud menetluskulude osas muutmata. Kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1-18-9771/33
184 lg 2 p 1,2 järgi. Kohtuotsus jõustus 06.02.2019. Sama otsusega mõisteti Vitali Semiletov’ilt välja menetluskulud summas 2119 eurot, mis tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. 13.01.2020 Vitali Semiletov esitas Viru Maakohtule taotluse temalt välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks raske majandusliku olukorra tõttu. Kohtute infosüsteemi andmetel on Vitali Semiletov tasunud kulude käteks kokku 300 eurot ning tasumata on 1819 eurot. Vastavalt KrMS § 424 võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
1-13-3228/31
august 2013. Suur 1 a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-3228 Kriminaalasi K.E süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi Taotluse esitaja süüdimõistetu K.E (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Taotlus menetluskulude
1-11-5784/8
Viru Maakohtu 11.05.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5784 mõisteti Martin Viltam süüdi KarS § 424 järgi ning kohus karistas teda 3 kuulise vangistusega, millist karistust KarS § 73 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 aastase katseajaga. Sama otsusega mõisteti Martin Viltamilt välja ka kriminaalmenetluse kulud, so 278.02 eurot sundraha ja 76.70 eurot kaitsetasu kohtueelsel menetlusel ja kohtus osutatud õigusabi eest, kokku summas 354.72 eurot. 17.05.2011 esitas Martin Viltam kohtule avalduse temalt kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks. Taotlusele on tema poolt lisatud tööandja xxxx õiend töötasude kohta, mille kohaselt Martin Viltami töötasu viimase kuue kuu jooksul on olnud kokku summas 3685,34 eurot. KrMS § 424 kohaselt peab kohus kontrollima, kas menetluskulude sissenõudmise ajatamiseks on mõjuvad põhjused või ei, neid hindama ja alles siis tegema otsustuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega saab kohus tulenevalt seadusest võimaldada süüdistataval tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ositi, kuid ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.
1-14-10299/6
veebruar 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-10299 (kohtueelses menetluses nr 13260102087) riik E.A versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav E.A -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-16-11613

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11613 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Vitali Tsemenkevitši süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Aleksandr Rostovski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. jaanuari 2017. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vitali Tsemenkevitš (ik 39103180329; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Vitali Tsemenkevitši apellatsioon Harju Maakohtu 25. jaanuari 2017. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25.01.2017. a otsusega tunnistati Vitali Tsemenkevitš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vitali Tsemenkevitšil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 14.07.2016.

2. Sama otsusega tunnistati ka Aleksander Rostovski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, kuid tema ei ole otsust vaidlustanud.

1-16-11613

2(3)

3. Sama kohtuotsusega mõisteti Vitali Tsemenkevitšilt välja 1075 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 3275,50 eurot riigi tuludesse. Kohus määras, et menetluskulud kokku summas 4350,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena, s.o vähemalt 362,54 eurot kuus.

4. 10.02.2017 esitas Vitali Tsemenkevitš apellatsiooni, mille kohaselt ta ei nõustu menetluskulude tasumise tähtajaga. Temale mõistetud vangistuse pikkus on 3 aastat ja 6 kuud, menetluskulude tasumiseks anti talle 12 kuud. Vangistuses viibides ei ole ta võimeline tasuma 4350,50 eurot nii lühikese aja jooksul. Ta palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ning võimaldada menetluskulud tasuda 5 aasta jooksul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Vitali Tsemenkevitši apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

7. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumisel KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

8. Apellatsioonis, mille on esitanud Vitali Tsemenkevitš, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata.

1-16-11613

3(3)

9. Kriminaalasjas on Vitali Tsemenkevitš, tema kaitsja ja prokuröri vahel ja tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 28.12.2016 (3. kd, tl 250-254), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud võimalusel tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. Vitali Tsemenkevitš kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (3 kd, tl 254). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Vitali Tsemenkevitš kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sõlmis selle vabal tahtel ja jääb kokkuleppe juurde (4. kd, tl 12). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Vitali Tsemenkevitši apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali kohtunik