3-14-52609/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52609

Haldusasi

A.T.i kaebus Konkurentsiameti 26.09.2014 otsuse nr 7.3-

7/14-002 resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja 26.06.2013 kaebus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – A.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Vastustaja – Konkurentsiamet, esindaja Märt Ots, volitatud

esindajad Marek Piiroja, Margus Kasepalu ja Priit

Mändmaa

Kolmas isik – Tehnovõrkude Ehituse OÜ, volitatud esindajad

vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kerstin Linnart

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.T.i kaebus rahuldamata.

2. Mõista A.T.ilt Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks välja menetluskulu 1209 (üks tuhat

kakssada üheksa) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

13.03.2017, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-52609

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Konkurentsiamet (vastustaja, KA) kooskõlastas 12.03.2009 otsusega nr 7.1-13/09-0003

Tehnovõrkude Ehituse OÜ (TVE) maagaasi müügi- ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused

(TT), sh p 4.7 järgmisel kujul:

Mõõtesüsteemi näite ning muid mõõtmisega seotud andmeid sisaldavad võrguettevõtja

koostatud ja ostjaga kooskõlastatud kirjalikud dokumendid on pooltele järgimiseks

kohustuslikud ning arvete esitamise aluseks. Võrguettevõtja, tuginedes talle arvestusperioodil

teatavaks saanud mõõtesüsteemi näidule, korrigeerib mõõteseadme näitu ehk ostja poolt

faktiliselt tarbitud gaasi kogust alljärgneva valemi järgi, tagamaks gaasi koguste täpsem

määramine:

Tn × p

Z = ______________

T × pn

Tn – standard temperatuur K (kelvinites 293,15) (20oC)

p – rõhk bar (ülerõhk 20 mbar) – või muu kliendi gaasipaigaldise töörõhk

T – gaasi temperatuur tarnimisel

pn – standardrõhk bar (1,01325 bar)

2. A.T. (kaebaja) esitas 26.06.2013 KA-le kaebuse. Kaebaja on Xxxcxxx, Tallinn, kinnistu

omanik ja maksis kinnistu omandamisel kinnistu müüjale gaasivõrguga liitumise liitumistasu.

Kinnistu algse omaniku ja TVE vahel on sõlmitud liitumisleping. Kaebaja ja TVE vahel on

sõlmitud kirjalik maagaasi ostu-müügileping. Kaebaja nõuded:

2.1. Teha TVE-le ettekirjutus tagastada tarbijatele ülemääraselt tasutud liitumistasu koos

intressiga; vajadusel tühistada kehtivad TVE gaasivõrguga liitumise tasud. Samuti kontrollida,

kas liitumistasude kalkulatsioonidesse on arvestatud mõõtevahendi ja selle paigaldamise

maksumus. Kaebaja ostis ise gaasi mõõtevahendi ja paigaldas selle omal kulul.

2.2. Teha TVE-le ettekirjutus, millega keelata kaebaja kinnistul gaasivarustuse katkestamine.

Maagaasiseaduses (MGS) sätestatu mõttest tuleneb, et kui mõõtesüsteem on gaasiettevõtja

omandis ja selle tüüp ning asukoht on liitumislepingus kokku lepitud, on gaasiettevõtjal õigus

mõõtesüsteem asendada. Praegusel juhul on mõõtesüsteem kaebaja omandis, seaduslik,

liitumisleping ega muud poolte vahel sõlmitud lepingud ei reguleeri mõõtesüsteemi asendamist,

mistõttu peab kaebajale kuuluva mõõtesüsteemi asendamine olema poolte vahel kirjalikult

kokku lepitud enne mõõtesüsteemi asendamist. Kuidas tuleb MGS § 26 tõlgendada, arvestades

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 32 ja 33 sätestatud omandi ja kodu puutumatuse

põhimõtteid? Kaebajal on enne uue süsteemi paigaldamist õigus tutvuda sellega ja lasta pädeva

isiku poolt üle kontrollida.

2.3. Tunnistada kehtetuks TT p 4.7. Kaebaja ei ole TVE-ga sõlminud kirjalikku kokkulepet

mõõtevahendi näidu korrigeerimist võimaldava valemi rakendamiseks gaasikoguste

korrigeerimisel. TT p 4.7 valemi võimaldas kehtestada vastuolu MGS-s, kus üks paragrahv

kohustas kindlaks tegema tarbitud gaasikogused ehk tarbitud maagaasi, mitte mõõtma, ja teine

mõõtma. 2012. a juulis jõustunud MGS redaktsioon kohustas gaasiettevõtjat gaasikoguseid

mõõtma. TT p 4.7 ei vasta MGS-le. TT p 4.7 on ka sisuliselt vale, sest sellest ei nähtu, kuidas

arvestatakse võrku sisendatud gaasikoguseid, mis ei ole tarbijateni jõudnud. Arvestada tuleb, et

tarbijad ei esita andmeid üheaegselt, mõõtevahendid ei paikne maa all ja maa seest tuleva gaasi

temperatuur tõuseb iseenesest. TVE ei ole esitanud avaldusi aktsiisivabastuse taotlemiseks.

3-14-52609

3(17)

Kaebajale on ebaseaduslikult juurde kirjutatud umbes 7% tema poolt tarbitud maagaasist

(mõõtevahendi näidu ja valemi vahe). Ainuüksi lubatud veapiiride rakendamine lepingutes

katab 7% ära ja valemit ei ole vaja. Gaasi kui kauba üks põhiomadus on ülerõhk 17-23 mbar

tegeliku õhurõhu suhtes, ilma milleta ei saa gaasi tarbida ja transportida. Kohustada TVE-d

esitama AS-le Eesti Gaas õigeid ehk valemiga läbi korrutamata andmeid perioodi 2012 suvi –

2013 suvi kohta ja edaspidi.

2.4. Tunnistada kehtetuks KA poolt kooskõlastatud TVE gaasi võrguteenuse hinnad. Kaebaja

palub analüüsida TVE tegelikke kulusid gaasi võrguteenuse osutamisel ehk kontrollida TVE

võrguteenuse hinna põhjendatust. TVE maksab AS-le Eesti Gaas võrguteenuse osutamise eest

0,0162 eur/m3 (sisaldab käibemaksu). KA kooskõlastas TVE võrguteenuse hinna 0,07470

eur/m3 (sisaldab käibemaksu). Kuidas on võimalik, et 2011. aastal oli TVE müügitulu gaasi

võrguteenuse osutamisel 1000 kodutarbijale 265 000 eurot? Kas TVE tegevus rikub MGS § 22

lg-s 9 sätestatut?

2.5. TVE-l puudub MGS §-des 11 ja 12 märgitud bilansileping. Arusaamatuks jääb, kuidas

täidab TVE MGS § 22 lg-s 13 sätestatud nõudeid. Perioodi kaod selgitatakse välja

bilansihaldurite poolt bilansiselgituste kaudu. Seaduse kohaselt tuleb kaod välja selgitada

mõõtmise teel. Võrguettevõtja on bilansihaldur ka siis, kui ta gaasimüügiga ei tegele.

Võrguettevõtjast bilansihalduri poolne ilma lepinguta gaasi tarbimine oma võrgu kadudeks on

ebaseaduslik. Seega varjatakse kadusid mõõtesüsteemi näitude moonutamise teel.

2.6. Teha kindlaks TVE-ga seotud isikutele kuuluvad kinnistud. Kontrollida, kas TVE ja

temaga seotud isikud maksavad ise võrguteenuste ja nende poolt tarbitud gaasi eest. Millised

gaasiarvestid on hoonetesse paigaldatud? Kuidas toimub TVE poolt gaasi tarbimise arvestus

ning kuidas toimub võrguteenuse eest tasumine?

2.7. Tuvastada TVE poolt kaebaja mõõtevahendi näitude korrigeerimise õigusvastasus ja teha

ettekirjutus õigusvastase tegevuse lõpetamiseks. MGS § 24 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja

võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise. MGS § 24 lg 11 järgi teisendab võrguettevõtja ainult

mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse. Tuvastada TVE ja AS Eesti Gaasi vahel 2009. a

sõlmitud lepingu õigusvastasus. Kaebaja ja AS Eesti Gaasi vahel puudub kirjalik kokkulepe,

mis võimaldaks tarbitud gaasi koguseid korrigeerida.

2.8. Kaebaja on otsuse projekti kohta esitatud seisukohtades teatanud, et ei nõustu KA

järeldustega, mille kohaselt annab TVE TT p-s 4.7 sätestatud valemi kasutamine maagaasi

koguste mõõtmisel täpsema tulemuse ja TVE-l oli kuni 08.07.2012 õigus maagaasi koguseid

korrigeerida. Maagaasi koguste mõõtmine on võimalik üksnes asjakohase mõõtevahendiga

(mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 2). Mõõtevahendiga mõõdetud maagaasi koguste

korrigeerimine matemaatilise valemiga ei ole enam mõõtmine. Seetõttu ei saa TT p 4.7

rakendamine anda täpsemat mõõtetulemust (MõõteS § 2 lg 1 p 18). KA kooskõlastas maagaasi

koguste korrigeerimise valemit sisaldavad TT-d alles 12.03.2009, kuid TVE alustas

korrigeerimist juba 2008. a augustis. Seega korrigeeris TVE maagaasi koguseid ajavahemikus

2008. a august kuni 12.03.2009 õigusvastaselt. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

15.05.2006

määruses

nr

„Direktiivi

2004/22/EÜ

kohaldamisalasse

kuuluvate

mõõtevahendite olulised ja erinõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning

mõõtevahendite märgistamise nõuded“ (kehtetu alates 20.04.2016) on sätestatud mh nõuded

gaasiarvestitele (§ 1 lg 1 p 2). Määruse § 28 lg-s 5 on sätestatud, et arvestil peab igal juhul

olema metroloogiliselt kontrollitud näidik, millele tarbijal on vaba juurdepääs näidu lugemiseks

ning sellelt näidikult saadav mõõtetulemus on makstava tasu aluseks. Seega saab võrguettevõtja

tarbijalt tasu nõuda üksnes gaasiarvesti näidu alusel.

3-14-52609

4(17)

3. Vastustaja jättis 19.08.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.

4. Vastustaja rahuldas 18.10.2013 vaideotsusega kaebaja vaide ja tunnistas oma 19.08.2013

otsuse kehtetuks.

5. Vastustaja rahuldas 26.09.2014 otsuse nr 7.3-7/14-002 resolutsiooni p-ga 1 kaebuse TVE

tegevuse üle järelevalvemenetluse jätkamise nõude osas ja jättis resolutsiooni p-ga 2 muus

osas kaebuse rahuldamata, sest TVE ei ole oma tegevusega rikkunud MGS ning selle alusel

kehtestatud õigusakte. Põhjendused:

5.1. MGS § 37 lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult MGS ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh turuosaliste tegevuse üle. KA tellis maagaasikoguste

mõõtmist puudutava ekspertarvamuse, teostas täiendava analüüsi ning saatis selle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seisukoha saamiseks, samuti alustas gaasikoguste

korrigeerimist puudutavas osas gaasiettevõtjate üle järelevalvemenetluse.

5.2. MGS § 24 lg-te 1, 3 ja 4 alusel on TVE-l kohustus paigaldada nõuetekohane mõõtesüsteem,

sest ettevõtja peab tagama võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise. MGS ei anna tarbijale

õigust lasta mõõtesüsteem pädeva isiku poolt enne paigaldamist üle kontrollida, vaid jätnud

selle kohustuse võrguettevõtjale. Gaasi tarbimise teenuse osutamine kaebajale katkestati

06.09.2012 ja taastati 07.09.2012. TVE-l on õigus paigaldada vastavalt kehtivatele nõuetele

taadeldud gaasimõõtureid, mis võtavad arvesse temperatuurist ja gaasi rõhust tulenevaid gaasi

koguse muutusi ning annavad gaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuna kaebaja

mõõtesüsteem ei võimalda mõõta maagaasi koguseid nõutaval temperatuuril ja rõhul, peab

mõõtesüsteemi vahetus toimuma võrguettevõtja kulul. Kaebaja ei võimaldanud juurdepääsu

mõõtesüsteemile selle asendamiseks. TVE teavitas kirjalikult kaebajat võrguühenduse

katkestamisest, selle põhjustest ning andis mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TVE

järgis MGS § 26 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimusi, sh etteteatamise tähtaegasid. Kuna tulevikus ei

saa välistada MGS § 26 lg-s 2 ja § 26 lg 3 p-s 2 sätestatud olukordade realiseerumist, puudub

KA-l võimalus TVE-le ettekirjutuse tegemiseks. MGS §-s 26 sätestatud alustel gaasivarustuse

katkestamise õiguspärasuse hindamine on KA pädevuses.

5.3. TVE (varasem ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) ja arendajad Baltrex Oil AS ning

OÜ Rasteris sõlmisid 01.03.2004 40 kinnistu gaasivõrguga liitumise lepingu, mille tulemusel

liideti ka kinnistu aadressiga Xxxcxxx, Tallinn. Lepingu sõlmimisel puudus võrguettevõtjal

MGS-st tulenev kohustus kooskõlastada liitumistasu arvestamise metoodika KA-ga. KA

kooskõlastas TVE liitumistasu metoodika 26.11.2011 otsusega nr 7.1-17/11-001.

Liitumisleping kehtib selle sõlmimisest kuni kokkulepitud kohustuste täitmiseni. Pärast

tehnovõrkude väljaehitamist on liitumisleping lõppenud. TVE ja kaebaja ei ole sõlminud

liitumise lepingut ja seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda võrguettevõtja ja kolmandate isikute

vahel sõlmitud lepingust tulenevate liitumistasude kontrollimist. Kaebaja ei saa esitada teiste

tarbijate nimel nõudmisi. Samuti on möödunud liitumistasu metoodika kooskõlastamise otsuse

vaidlustamise tähtaeg.

5.4. Füüsikaseadustele tugineva TT p-s 4.7 esitatud valemi rakendamine annab

maagaasikoguse mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuni 07.07.2012 kehtinud MGS § 24 lg-s 1 oli

sätestatud, et võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate

gaasikoguste

kindlaksmääramise,

mõõteandmete

kogumise

ja

töötlemise.

Koguste

kindlaksmääramisel gaasi müügihetkel on oluline temperatuuri ja rõhu arvestamine, mille

vajadus tuleneb gaasilise aine kokkusurutavusest ja omadusest muuta oma mahtu temperatuuri

muutumisel. Seega tuleb temperatuurist tingitud maagaasi mahu erinevus viia vastavusse

mahuga leppetingimustel (Eestis temperatuur 293,15 K (+20oC) ja rõhk 1,01325 bar (1 atm).

Selleks tuleb kas paigaldada tarbijale korrektoriga arvesti, mis automaatselt võtab arvesse

3-14-52609

5(17)

temperatuuride erinevusi või kasutada matemaatilist valemit. Valemi rakendamise eesmärgiks

on välistada võrguteenuse osutaja jaoks ebaõiglane olukord, kus tarbija tasub väiksema gaasi

koguse jaotamise eest, kui ta tegelikkuses tarbib. TVE saab ebaõigluse kõrvalda arvestite

vahetamisega. Kuna vahetust ei ole võimalik teostada kõigil tarbijatel korraga, tuleb

võrguteenuse kogust valemiga korrigeerida. Kuna välistemperatuurist sõltub gaasi tihedus, siis

tuleb gaasi mahu erinevus viia vastavusse mahuga leppetingimustel. KA ei kooskõlasta

konkreetseid füüsikalisi suurusi, vaid üldised ja ühtviisi kõigi tarbijate suhtes rakendatavad

põhimõtted ning metoodikad, millest lähtutakse korrektsiooni kasutamisel. Kuni 07.07.2012

kehtinud MGS § 24 lg 1 redaktsiooni ajal oli TVE-l ilma seadusest tulenevate piiranguteta

võimalik maagaasi koguseid korrigeerida korrektsiooniteguri alusel.

5.5. 08.07.2012 jõustus seadusemuudatus, millega MGS § 24 lg 1 endine sõnastus asendati uue

sõnastusega „Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete

kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust.“. Muudatusest tulenevalt on

võrguettevõtja kohustatud gaasikoguste kindlaksmääramise asemel tagama gaasikoguste

mõõtmise. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et korrektsioon võib

olla sisuliselt vajalik ja põhjendatud, kuid ei tulene otseselt seadusest, mistõttu tuleb selle

rakendamiseks tarbijaga eraldi kokku leppida. Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et

MGS § 24 ei välista mõõturi näidu arvutuslikul teel korrigeerimist poolte kokkuleppe alusel

ega pea KA poolt kooskõlastatud TT p 4.7 seadusega vastuolus olevaks ega tühiseks. KA leiab,

et TVE TT p-s 4.7 märgitud korrektsioonitegurit saab rakendada poolte kokkuleppel. Kas

seesugune kokkulepe on kaebaja ja TVE vahel sõlmitud, peab selguma pooltevahelises

vaidluses tsiviilkohtus (tsiviilasi nr 2-12-35478). Seega alates 08.07.2012 jõustunud MGS

muudatustest tulenevalt oli TVE-l võimalik maagaasi koguseid mõõta viidatud temperatuuril ja

rõhul vaid juhul, kui TVE ja tarbija vahel on sõlmitud vastavasisuline kokkulepe. KA poolt

kooskõlastatud TT p 4.7 ei ole õigustühine ega MGS-ga vastuolus, kuna MGS-st ei tulene

keeldu korrektsioonitegurit rakendada kokkuleppe alusel. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata

kaebaja nõue TT p 4.7 tühiseks tunnistamiseks. Poolte kokkuleppe korral puudub võimalus ja

vajadus teha võrguettevõtjale korrektsiooniteguri kasutamist keelav ettekirjutus. Kui selgub, et

tüüptingimused ei ole kaebaja ja TVE lepingu osa, kavandab KA ettekirjutuse koostamist. MGS

§ 24 lg-st 1 ega muust sättest ei tulene võrguettevõtjale (TVE) kohustust edastada maagaasi

müüvale ettevõtjale (AS Eesti Gaas) mõõteandmeid. Vastav kohustus tuleneb üksnes

tsiviilõiguslikust kokkuleppest. KA-l ei ole pädevust sekkuda TVE ja AS Eesti Gaasi vahel

sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu täitmisse.

5.6. KA kooskõlastas TVE gaasi võrguteenuse hinna 27.09.2005 otsusega nr 143-007/05G

(kehtis kuni 31.08.2013) ja 30.05.2013 otsusega nr 7.1-7/13-015 (kehtib alates 01.09.2013).

KA on välja töötanud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva

metoodika (MGS § 23 lg 41) ja lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel

ning MGS §-dest 23 ja 232. KA 30.05.2013 otsusega kooskõlastatud võrguteenuse hinna

peamiseks mõjuriks oli EG Võrguteenus AS sisseostetava võrguteenuse hinna kasv. Samuti

vastab viidatud kooskõlastatud hind metoodikale, mille kohaselt tuleb võrguteenuse hinnad

kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus-

ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine

ja põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Sarnastel alustel on KA

kooskõlastanud TVE võrguteenuste hinna ka 28.03.2014 otsusega nr 7.1-7714-003. Ka

2005. aastal kooskõlastatud gaasi võrguteenuse hind oli kooskõlas sel ajal kehtinud MGS-ga ja

selle alusel koostatud metoodikaga. Põhjendamatu on järelevalvemenetluse alustamine iga

vähimagi kahtluse korral.

5.7. TVE bilansihalduriks on AS Eesti Gaas. TVE poolt liitumispunkti kaudu tarbitud

võrguteenuste maht fikseeritakse liitumispunktis oleva korrektoriga arvestiga. AS Eesti Gaas

3-14-52609

6(17)

esitab TVE-le mõõtesüsteemi näitudest lähtudes leppetingimustele vastava koguse kohta

arveid, mida TVE tasub. Klientide poolt tarbitud gaasikogused arvutatakse välja

mõõteseadmete näitude alusel, korrigeerides vastavalt leppetingimustele. Võrku siseneva gaasi

ja klientide poolt tarbitud summaarse gaasi kogused on aasta lõikes võrdsed. Kodutarbija

bilansihaldur on müüja. TVE ei ole bilansihaldur MGS § 11 lg 2 mõistes, kuna ei ole sõlminud

bilansilepingut süsteemihalduriga, vaid on selle delegeerinud AS-le Eesti Gaas suulise lepingu

alusel. KA-le esitatud kaebuse lisast ja TVE 2011. a majandusaasta aruande lisast 13 selgub, et

TVE ei tegele kaebuse läbivaatamise ajal gaasi müügiga ja ettevõttel puudub kirjalik maagaasi

ostu-müügileping AS-ga Eesti Gaas. AS Eesti Gaas esitab TVE-le arveid vastavalt ettevõtja

poolt esitatud maagaasi ostu-müügilepingu projektile. Seega on AS Eesti Gaas ja TVE vahel

suuline avatud tarne gaasi ostu-müügileping, millega võtab AS Eesti Gaas TVE kui

võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda. KA ei tuvastanud TVE poolt MGS §-de 11 ja 12

rikkumist.

5.8. MGS-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene KA-le õigust edastada teavet

TVE-le kuuluva vara ning TVE ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute ja nende

täitmise kohta. KA kontrollis, kuidas toimub TVE gaasi tarbimise arvestus TVE võrguteenuse

hindasid puudutavate menetluste raames ega tuvastanud rikkumisi.

5.9. KA on algatanud järelevalvemenetluse, mille käigus on välja selgitanud gaasiettevõtjate ja

Gaasiliidu seisukohad ning tellinud eksperthinnangu Tallinna Tehnikaülikoolilt (TTÜ). TTÜ

teadlased on arvamusel, et mõõdetud gaasikoguseid tuleb rõhku ja temperatuuri arvestades

korrigeerida. Järelevalvemenetluse käigus on KA olukorra lahendamiseks teinud MKM-le

ettepanekud seadusandluse muutmiseks. Järelevalvemenetlus on pooleli.

5.10. Kuna vaidluse saab lahendada eriseaduse, MGS alusel, puudub vajadus lähtuda

konkurentsiseadusest (KonkS). Olukord, kus haldusorgan viib ilma otstarbeta ühes ja samas

asjas nii eri- kui üldseaduse alusel läbi paralleelseid menetlusi, on vastuolus

menetlusökonoomia põhimõttega ja oleks ülemäära koormav ka menetlusosalistele. Puudub

alus arvata, et TVE on rikkunud KonkS, sest peamine vaidlus on selles, kas TVE-l oli õigus

rakendada korrektsioonitegurit.

5.11. KA esitas kaebajale tutvumiseks kavandatava otsuse eelnõud 26.02.2014 ja 21.08.2014.

KA ei pidanud vajalikuks viidatud eelnõudes toodud aluste võrdlemist või erisuste väljatoomist,

sest viidatud dokumendid sarnanevad oluliselt. Hilisemat eelnõud on täiendavalt motiveeritud,

kuna muutus MGS ja KA kogus täiendavaid tõendeid ning andmeid. Seega on haldusorgan

arvestanud menetluse kestel muutunud asjaoludega. KA ei ole menetluse läbiviimisega

põhjendamatult viivitanud. Nii kaebaja kui ka TVE esitasid taotlused seisukohtade esitamise

tähtaja

pikendamiseks,

millised

KA

rahuldas.

KA

ei

ole

kaebajale

keelanud

menetlusdokumentidega tutvumist. KA on otsust piisavalt põhjendanud. Uurimispõhimõte ei

tähenda, et haldusorgan peab tegema ebavajalikke menetlustoiminguid.

5.12. Kuni 31.12.2013 kehtinud MGS redaktsiooni § 39 lg 1 kohaselt oli KA-l õigus teha

MGS või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutus.

Alates 01.01.2014 kehtiv MGS annab KA-le õiguse ettekirjutuse tegemiseks vaid olukorras,

kus süsteemihaldur või teda kontrolliv isik on jätnud alates 01.01.2015 täitmata MGS §-s 291

sätestatud nõuded. Riigikohus on 19.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-12 seisukohal, et

KA-l puudub õigus ühe turuosalise esitatud kaebuse lahendamisel teise turuosalise tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks KA otsuse resolutsioonis. Seetõttu saab KA kehtivate seaduste

alusel teha kaebuse rahuldamise korral üksnes ettekirjutuse. KA on menetluse läbi viinud

õiguspäraselt ja kooskõlas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetega. Kaebuse

menetlemine on väljunud MGS §-s 391 sätestatud ajalistest piiridest. KA ei ole läinud

3-14-52609

7(17)

vastuollu HMS §-s 5 sätestatud haldusmenetluse efektiivsuse nõudega, vaid selgunud on, et

keeruliste juhtumite puhul on MGS §-s 391 sätestatud tähtajad liiga lühikesed. Haldusakti

andmisel ei saa haldusorgan jätta arvestamata HMS § 54 lg-s 1 kehtestatud haldusakti

kohustuslike nõuetega. Kuna pärast 18.10.2013 vaideotsuse tegemist on KA kaebuse uuesti

menetlusse võtnud, kohaldub uus menetluse tähtaeg. KA on lähtunud heast halduse tavast ja

rahuldanud menetlusosaliste poolt esitatud põhjendatud taotlused pikendada seisukohtade

esitamiseks antud tähtaegu. Sellest tulenevalt puudus KA-l võimalus vaid 2-kuulise tähtaja

jooksul otsus koostada.

5.13. Kuna vaidlust TVE ja kaebaja vahel maagaasi koguste korrigeerimise õigusest 2008. a

augustist kuni 12.03.2009 käsitletakse tsiviilkohtumenetluses, see puudutab TVE ja kaebaja

vahelist arveldamist ning MGS ei reguleeri arvetega seonduvat, puudub KA-l võimalus

ettekirjutuse tegemiseks. Erinevalt korrektsiooniteguri rakendamist puudutavast poolte

kokkuleppe küsimusest on MGS §-s 26 sätestatud alustel gaasivarustuse katkestamise

õiguspärasuse hindamine KA pädevuses. Maakohus leidis, et kohus ei saa keelata kostjal

katkestada hageja gaasivarustust, kui selleks esinevad seadusest tulenevad alused.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.09.2014 otsuse nr 7.3-7/14-

002 resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus uuesti

läbi. Asjaolud ja põhjendused:

6.1. Tarbijapaigaldis on kinnistu eelmise omaniku ja TVE vahel 2004. a sõlmitud

liitumislepingu alusel ühendatud TVE-le kuuluva maagaasi võrguga. Kaebajale kuuluv

tarbijapaigaldis ja TVE-le kuuluv võrk on piiritletud 01.11.2005 allkirjastatud maagaasi

torustiku ja seadmete piiritlusaktis. TVE osutab kaebajale võrguteenust TVE ja kaebaja vahel

sõlmitud võrguteenuse lepingu alusel alates 01.11.2005. TVE võrgu kaudu kaebajale edastatud

maagaasi koguseid mõõdetakse kaebajale kuuluval kinnistul asuvas hoones paikneva kaebaja

omandis oleva mõõtevahendiga membraangaasiarvesti ACTARIS Gallus 2000. Kaebaja teatas

igakuiselt gaasiarvesti näidu. 2008. a augustis hakkas TVE võrguteenuse eest esitatud arvetel

kaebaja poolt vastavalt gaasiarvesti näidule tegelikult tarbitud maagaasi koguseid ootamatult

korrigeerima. 2008. a augustist kuni 17.03.2009 puudus TVE-l maagaasi koguste

korrigeerimiseks õiguslik alus. Kaebaja ei andnud TVE-le nõusolekut tegelikult tarbitud

maagaasi koguste korrigeerimiseks. Kaebajale müüb alates 2008. a augustist maagaasi AS Eesti

Gaas. Alates 2009. a aprillist esitab AS Eesti Gaas kaebajale arveid vastavalt TVE poolt

korrigeeritud maagaasi kogustele.

6.2. Vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane, kuna vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet.

KA andis pidevalt kaebajale eksitavat ja vastuolulist teavet nii menetluse kestvuse,

ärakuulamisõiguse teostamise võimaluste ja aja ning asja lahendamist mõjutavate asjaolude

kohta. Näiteks teatas KA, et kaebuse menetlemine on peatatud gaasikoguste korrigeerimise

teemal alustatud järelevalvemenetluse ajaks, kuid ei andnud teavet selle menetluse käigu ja

tulemuste kohta. Järelevalvemenetlus oli pealiskaudne ja kallutatud. Vastustaja ei ole kaebaja

seisukohtadega sisuliselt arvestanud. Järelevalvemenetlus kestis kokku ca 16 kuud. Vastustaja

on erinevates otsustes ja eelnõudes oma seisukohti korduvalt ning ulatuslikult muutnud,

selgitamata erisuste põhjuseid. Sellega ei ole tagatud ka ärakuulamisõigus.

6.3. Vastustaja rikkus kaebaja kaebuse menetlemisel MGS §-s 391 sätestatud tähtaega.

Vastustaja ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid. Vastustaja ei ole iseseisvalt tõendeid

kogunud, v.a TTÜ arvamus. Vastustaja ei teinud ühtegi sisulist menetlustoimingut

ajavahemikus 26.02.-25.04.2014 ja 25.04.-22.08.2014.

6.4. Vastustaja

rikkus

uurimispõhimõtet.

KA

jättis

otsuse

tegemisele

eelnenud

järelevalvemenetluses olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata ja kaebuse õigeks

3-14-52609

8(17)

lahendamiseks vajalikud tõendid kogumata. Sisulist haldusmenetlust KA läbi ei viinud. TVE ei

esitanud kogu järelevalvemenetluse jooksul vastustajale mitte ühtegi tõendit.

6.5. Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust. Vastustaja andis kaebajale formaalselt võimaluse

seisukohtade esitamiseks, kuid kaebajal ei olnud võimalik aru saada, mille suhtes ta peaks

arvamust avaldama. Vastustaja käsitles vaidlustatud otsuses üksnes kaebaja viimast seisukohta,

ent ei arvestanud vaides ja varasemates arvamustes esitatud seisukohtadega.

6.6. TVE-l ei ole õigus korrigeerida maagaasi koguseid. Võrguettevõtjad olid kohustatud

mõõtma kodutarbijate poolt tarbitud maagaasi koguseid (kuni 07.07.2012 kehtinud MGS § 22

lg 4 ja § 24 lg 1 ja alates 08.07.2012 MGS § 24 lg 1, vt ka seaduse muutmise eelnõu

seletuskirja1). Võrguettevõtja saab tarbijale edastatud maagaasi koguseid lepingulisel alusel

korrigeerida üksnes pärast seda, kui vastavat regulatsiooni sisaldavad tüüptingimused on

vastustajaga kooskõlastatud, kehtestatud ning tarbijaga sõlmitud lepingu osaks muutunud. TVE

korrigeeris maagaasi koguseid 2008. a augustist kuni 17.03.2009 õigusvastaselt. Ka pärast

17.03.2009 puudub TVE-l õigus kaebajale edastatud maagaasi koguseid korrigeerida, kuivõrd

kaebaja ei ole tingimuse kohaldamisega kirjalikult nõustunud. KA ei ole järelevalvemenetluse

käigus tuvastanud, et kaebaja gaasiarvesti näit ei kajasta maagaasi koguseid õigesti. KA jättis

arvestamata Tehnilise Järelevalveameti (TJA) seisukohad. TJA selgitas 06.08.2013 kirjas, et

arvesti

näidu

korrutamisel

statistilisel

teel

saadud

suurusega

on

tegemist

matemaatilise/statistilise tehtega, mitte mõõtmisega MõõteS mõistes. KA pidanuks kaebaja

26.06.2013 kaebuse maagaasi koguste korrigeerimist puudutavas osas rahuldama ja TVE-le

ettekirjutuse tegema.

6.7. KA jättis kontrollimata TVE kasutatava korrigeerimisvalemi põhjendatuse. Samuti ei

kontrollinud vastustaja, kas kaebaja gaasiarvesti ACTARIS näit üldse vajab korrigeerimist ja

kas TT p-s 4.7 sätestatu korrigeerib kaebaja gaasiarvesti näitu õigesti.

6.8. TVE ei järginud gaasivarustuse katkestamisel MGS-s sätestatud tingimusi (§ 26 lg 3 p 2).

Kaebaja ei takistanud õigusvastaselt TVE juurdepääsu mõõtesüsteemile. Kinnistul asuv

mõõtesüsteem on nõuetekohane. TVE-l oli õigus määrata ühepoolselt gaasiarvesti tüüp ja

asukoht kaebaja liitumisel võrguga (MGS § 18 lg 6 p 2 ja § 19 lg 2 p 2), kuid ta jättis oma õiguse

kasutamata. MGS-st ei tulene, et võrguettevõtjal on pärast tarbijapaigaldise võrguga liitumist

õigus ühepoolselt tarbijale väljastatud liitumistingimusi muuta. Gaasiarvesti ACTARIS kuulub

kaebajale ja omand on puutumatu (PS § 32, asjaõigusseaduse § 68 lg 1, § 80 lg 1 ja § 89).

Võrguettevõtjal on õigus asendada temale kuuluvat mõõtesüsteemi. TVE ei ole soovinud

asendada olemasolevat mõõturit gaasiarvestiga, mis samaaegselt korrigeeriks nii gaasi

temperatuuri kui ka rõhku. TVE teatas kaebajale gaasivarustuse katkestamisest 30.08.2012

kl 16.58 ja katkestas varustamise 06.09.2012 kl 14.46. Seega toimus katkestamine pärast

6-päevast etteteatamist ja TVE on rikkunud etteteatamistähtaega (MGS § 26 lg 3).

6.9. KA jättis õigusvastaselt kontrollimata TVE poolt kogutud liitumistasude põhjendatuse.

Kaebajale kuuluva kinnistu suhtes sõlmitud liitumisleping on jätkuvalt kehtiv ja omab

õiguslikku tähendust kuni tarbijapaigaldise võrgust lahtiühendamiseni. Kaebaja ei olnud küll

kinnistu eelmise omaniku ja TVE vahel sõlmitud liitumislepingu pooleks, kuid liitumistasu kulu

kandis kaebaja. Vastustajal on MGS § 19 lg 3 alusel kohustus kontrollida liitumistasu

põhjendatust omal initsiatiivil. MGS § 18 lg-st 7 järeldub, et liitumislepingust tulenevad õigused

ja kohustused kehtivad tarbijapaigaldise võõrandamisel ka uue omaniku suhtes. Kaebaja on

liitumislepingu kontekstis eelmise omaniku õigusjärglane.

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5dea306a-39a3-43c7-9d74-

e20d79ad6527/Maagaasiseaduse%20muutmise%20seadus/.

3-14-52609

9(17)

6.10. Vastustaja ei rakendanud võrguteenuse hinna kontrollimisel uurimispõhimõtet ja

kirjeldas üksnes hinna kooskõlastamise õiguslikku regulatsiooni. TVE võrguteenuse hind on

majandusaasta aruannetes kajastatud raamatupidamisandmeid arvestades põhjendamatult

kõrge. Näiteks erineb 2011. a majandusaasta aruande sissejuhatuses näidatud tööjõukulu

kasumiaruandes näidatud tööjõukulust. Lisaks kajastub TVE bilansis sihtfinantseerimise

kohustus 12 540 000 eurot. Vastustaja pidanuks hea halduse põhimõttest lähtuvalt selgitama,

miks on kaebaja kahtlused alusetud (HMS § 56 lg 1). Arusaamatuks jääb, kuidas saab vastustaja

olla veendunud TVE võrguteenuse hinna põhjendatuses, kui ta ei ole seda sisuliselt

kontrollinud. TVE esitas 2012. a majandusaasta aruande äriregistrile alles 17.04.2014 ja 2013. a

aruannet ei ole esitanud. Kuna võrguettevõtja ei ole täitnud raamatupidamise korraldamisel

kõige elementaarsemaid kohustusi, ei saa väita, et võrguteenuse hind on põhjendatud ega vääri

täiendavat kontrollimist. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 4 alusel võib äriregistripidaja otsustada

majandusaasta aruande esitamise kohustust rikkunud äriühingu sundlõpetamise. Pideva

sundlõpetamise riskiga tegutseva võrguettevõtja tegevuse kontrollimisel peaks vastustaja olema

eriti tähelepanelik.

6.11. TVE bilansilepinguga seotud seisukohad ei ole põhjendatud. Vaidlustatud otsusest ei

nähtu, et KA oleks pöördunud AS Eesti Gaas poole teabe saamiseks selle kohta, kas TVE on

AS-ga Eesti Gaas sõlminud lepingu bilansivastutuse delegeerimiseks ja millised on lepingu

tingimused. Vaidlustatud otsuse seisukohad on vastuolulised, sest esmalt märgib KA, et TVE

ei tegele maagaasi müügiga ja puudub kirjalik leping AS-ga Eesti Gaas, kuid seejärel tuvastab,

et on suuline avatud tarne ostu-müügileping, millega AS Eesti Gaas võtab TVE kui

võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda. KA seisukohtadest ei selgu, milliseid lepinguid

TVE on AS-ga Eesti Gaas sõlminud ja milline on nende lepingute sisu.

6.12. Vastustaja jättis läbi viimata järelevalvemenetluse TVE poolt AS-le Eesti Gaas esitatud

korrigeeritud maagaasi koguste osas. MGS §-s 24 sätestatud võrguettevõtja kohustustel

puuduks mõte juhul, kui võrguettevõtjal puuduks samaaegselt kohustus edastada mõõteandmeid

ka gaasi müüjatele. Mõõteandmete edastamine gaasi müüjale kuulub olemuslikult MGS §-s 24

sätestatud kohustuste täitmise juurde. MGS § 24 eesmärgiks on, et gaasikoguseid mõõdab

võrguettevõtja kui taristu omanik, mitte gaasi müüja.

6.13. KA ei ole sisuliselt kontrollinud TVE-ga seotud isikute gaasi tarbimise asjaolusid.

Vastustaja pidas 19.08.2013 otsuses võimalikuks TVE kasutuses oleva kinnistu gaasi tarbimise

asjaolude kontrollimist ja selle kohta andmete avaldamist, kuid vaidlustatud otsuses väidab, et

tal puudub õigus edastada teavet TVE-le kuuluva vara ja lepingute kohta. Vastustaja

vastuoluline käitumine rikub hea halduse põhimõtet. Asjakohatu on KA väide, et on gaasi

tarbimist kontrollinud TVE võrguteenuste hindu puudutavate menetluste raames ning rikkumisi

ei ole tuvastatud. Läbi viidavad muud menetlused ei asenda kohustust menetleda TVE

tegevusele esitatud kaebusi sisuliselt.

6.14. Kaebaja viitas 28.06.2013 e-kirjas ja ka 24.09.2013 vaides vajadusele kontrollida, kas

TVE tegevus on kooskõlas KonkS § 4 lg 1 p-des 1 ja 4, § 16 lg-tes 1 ja 3, § 18 lg-tes 1 ja 2

sätestatuga, kuid KA ei ole seda hinnanud. Menetlusökonoomia nõuetega oleks vastuolus eraldi

menetluste läbi viimine erinevate seaduste alusel.

6.15. Harju Maakohtu 16.10.2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-12-35478 tulenevalt on vastustaja

seisukoht maagaasi koguste matemaatilise korrigeerimise lubatavuse osas õigusvastane.

Kaebaja eesmärk on õigusvastase ja jõustunud kohtuotsusega vastuolus olevatel põhjendustel

rajaneva vaidlustatud haldusakti resolutsiooni p 2 tühistamine.

3-14-52609

10(17)

7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja kordas vaidlustatud otsuses esitatud

põhjendusi ja lisas täiendavalt järgmised põhjendused:

7.1. Kuna haldusorgan peab menetluse läbiviimisel menetluse kestel muutunud asjaoludega

arvestama ja edastas menetlusosalistele seetõttu täiendavaid seisukohti või eelnõusid, ei ole see

vastuolus HMS § 40 lg-des 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõiguse tagamisega. KA ei pidanud

26.02.2014 seisukohas ja 21.08.2014 eelnõus toodud aluste üksikasjalikku võrdlemist

vajalikuks, sest viidatud dokumendid sarnanevad oluliselt. KA motiveeris 21.08.2014 eelnõud

täiendavalt, kuna MGS muutus, ja samuti kogus KA tõendeid ja andmeid 26.02.2014 esitatud

seisukohale järgnenud menetluse käigus. KA andis nii kaebajale kui ka TVE-le lisaaega

seisukohtade esitamiseks. KA ei ole kaebajale tema soovil menetlusdokumentidega tutvumist

keelanud. Kaebaja süüdistused on üldsõnalised.

7.2. Menetluse kestvuse arvestamisel ei saa KA arvesse võtta vaideotsuse vaidlustamise

tähtaega, kuivõrd sel perioodil uue menetluse läbiviimine haldusorgani poolt ei ole mõistlik,

kuna võib kahjustada õigusselgust ja põhjustada asjatut halduskoormust. 25.10.2013 teavitas

KA, et alustas gaasikoguste korrigeerimist puudutava järelevalvemenetluse ning 26.11.2013

peatas kaebuse menetluse kuni järelevalvemenetluse lõpetamiseni, kuna selle tulemused

mõjutavad otseselt kaebuse menetlust puudutava haldusakti sisu. Riigikohus leidis 16.12.2008

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse

üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise.

Praegusel juhul oli menetluse peatamine 26.11.2013–26.02.2014, s.o 91 päeva jooksul vajalik

ning põhjendatud. KA andis menetlusosalistele arvamuste esitamiseks aega kokku 39 päeva ja

pikendas taotluste alusel tähtaega 59 päeva võrra. Ajavahemikus 01.-17.07.2014 kulus

menetlustoimingutele 17 päeva. Seega vaideotsuse tegemisest otsuse tegemiseni kulunud

343 päevast tuleb lahutada eelmärgitud menetluse peatamisele ja erinevatele toimingutele

kulunud aeg 236 päeva ning menetlusele kulunud aeg on seega 107 päeva. MGS § 391 lg-st

tulenev tähtaeg peatub kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks iga kord, kui

KA isikult vajalikku teavet küsib. Ebamõistlik ja menetlusosalisi kahjustav olnuks olukord, kus

KA lõpetanuks menetluse ilma olulist tähtsust omavate asjaoludega arvestamata.

7.3. KA ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. KA on piisavalt põhjendanud ja välja toonud,

millistele tõenditele ja asjaoludele tuginedes ei kuulu nõuded rahuldamisele ning miks ei ole

täiendavad toimingud vajalikud.

7.4. Füüsikaseadustele tuginev TVE TT p-s 4.7 toodud valemi rakendamine annab

maagaasikoguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Temperatuurist tingitud maagaasi mahu

erinevus tuleb viia vastavusse mahuga leppetingimustel (maagaasi koguste korrigeerimine), et

tagada võrgust väljuvate maagaasi koguste täpne kindlaksmääramine. Kuni 07.07.2012

kehtinud MGS redaktsiooni ajal oli TVE-l ilma seadusest tulenevate piiranguteta võimalik

maagaasi koguseid korrigeerida korrektsiooniteguri alusel. Riigikohus leidis 07.04.2014

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et MGS § 24 ei välista mõõturi näidu arvutuslikul teel

korrigeerimist poolte kokkuleppe alusel ja KA kooskõlastatud TT p 4.7 ei ole seadusega

vastuolus olev ega tühine. Riigikohus märkis 23.10.2013 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-13

(p 23), et kui tsiviilasjas tehtud kohtuotsuses, milles haldusorgan ei osalenud, on tuvastatud

haldusmenetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, võib haldusorgan tugineda

kohtuotsusele kui dokumentaalsele tõendile. Samuti võib tsiviilkohtumenetlusest kõrvale

jäänud haldusorgan tugineda kohtu poolt lepingule antud õiguslikele hinnangutele, kui

järelevalvemenetluses puuduvad kaalukad argumendid teistsuguse hinnangu andmiseks.

Viidatud otsuses leidis Riigikohus, et otsustamaks, kas TVE-l oli õigus TT p 4.7 alusel

gaasikoguste mõõtmiseks korrektsioonitegurit kasutada, peab ära ootama tsiviilkohtu otsuse,

kas TT p 4.7 on saanud TVE ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu osaks.

3-14-52609

11(17)

7.5. Selleks, et KA saaks teha TVE-le ettekirjutuse kohustamaks TVE-d sõlmima

maagaasikoguste korrektsiooniteguri rakendamiseks puudutavaid kirjalikke kokkuleppeid,

peab nõue tulenema MGS-st. Alates 08.07.2012 jõustunud MGS muudatustest tulenevalt oli

TVE-l võimalik maagaasi koguseid mõõta viidatud temperatuuril ja rõhul vaid juhul, kui TVE

ja tarbija vahel on sõlmitud vastavasisuline kokkulepe. KA kooskõlastatud TVE TT p 4.7 ei ole

õigustühine ega MGS-ga vastuolus, sest MGS ei keela korrektsiooniteguri rakendamist

kokkuleppe alusel. TJA 06.08.2013 ja MKM 04.10.2013 esitatud seisukohad ei ole vastuolus

Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-12-14 toodud seisukohtadega, sest ametid ei ole seisukohtades

võrguettevõtja ja tarbija vahelist kokkuleppe võimalust käsitanud.

7.6. TVE-l on kohustus paigaldada nõuetekohane mõõtesüsteem, sest ettevõtja peab tagama

võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise (MGS § 24 lg 1). MGS ei anna tarbijale õigust lasta

mõõtesüsteem pädeva isiku poolt enne paigaldamist üle kontrollida. Gaasivarustus katkestati

üheks päevaks. TVE-l on õigus paigaldada vastavalt kehtivatele nõuetele taadeldud

gaasimõõtureid, mis võtavad arvesse temperatuurist ja gaasi rõhust tulenevaid gaasi koguse

muutusi ning annavad gaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuna TVE leiab, et kaebajal

olemasolev mõõtesüsteem ei võimalda mõõta maagaasi koguseid nõutaval temperatuuril ja

rõhul, peaks TVE vahetama MGS alusel kaebaja maagaasi mõõtesüsteemi omal kulul.

Kaebusest selgub, et kaebaja ei võimaldanud juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks.

TVE oleks pidanud katkestama gaasivarustuse MGS § 26 lg-st 3 tulenevalt 07.09.2012, kuid

kuna gaasivarustus taastati 07.09.2012, ei oma see asjas olulist tähtsust, sest gaasivarustuse

taastamise tõttu puudub KA-l võimalus TVE-le ettekirjutuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt

puudus KA-l ettekirjutuse tegemise võimalus ka 26.06.2013, s.o kaebuse esitamise hetkel. PS

§-s 32 sätestatud omandiõigust võib seadusega piirata. TVE tugines arvesti väljavahetamisel

seaduses sätestatule ja puudub alus arvata, et TVE oleks kaebaja omandit rikkunud.

7.7. 01.03.2004 sõlmisid OÜ Kakumäe Võrgud (TVE varasem ärinimi) ja arendajad Balterex

Oil AS ning OÜ Rasteris 40 kinnistu gaasivõrguga liitumise lepingu, mille tulemusena liideti

gaasivõrguga ka kaebaja poolt hiljem omandatud kinnistu Xxxcxxx, Tallinn. KA kooskõlastas

TVE liitumistasu metoodika 26.11.2011 otsusega nr 7.1-17/11-001. Pärast liitumislepingus

kokku lepitud tegevuste tegemist, nt tehnovõrkude väljaehitamist, on liitumisleping lõppenud.

Võrguteenuste tarbimiseks peab kinnistu omanik sõlmima võrguettevõtjaga võrguteenuse

osutamise lepingu. TVE ja kaebaja ei ole sõlminud gaasivõrguga liitumise lepingut. Kuivõrd

kaebaja ei olnud liitumislepingu osapool, siis puudub kaebajal võrguettevõtja ja kolmandate

isikute vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate liitumistasude osas õigus nõuda liitumistasu

kontrollimist. MGS-st ei tulene kaebajale õigust teiste tarbijate nimel esitada nõudmisi

liitumistasu suuruse kontrolliks. Olukorras, kus järelevalvemenetluse alustamise päevaks on

möödunud konkreetse kinnistu gaasivõrguga liitumise tehingust tulenevate võimalike nõuete

esitamise tähtaeg, oleks järelevalvemenetluse läbiviimine sisutühi ning perspektiivitu. Samuti

on möödunud ka eelnevalt nimetatud liitumistasu metoodika kooskõlastamise otsuse

vaidlustamise tähtaeg.

7.8. KA kooskõlastatud võrguteenuste hind on kulupõhine ning vastavuses MGS §-dega 23 ja

232. Seega puudub põhjendatud vajadus teostada TVE liitumistasude ja võrguteenuse hinna osas

täiendavaid menetlustoiminguid. Põhjendamatu on järelevalvemenetluse alustamine iga

vähimagi kahtluse korral.

7.9. KA seisukohad ei ole vastuolulised. Vaidlustatud otsuses märgib KA, et TVE ei tegele

gaasi müügiga ja TVE-l puudub AS-ga Eesti Gaas kirjalik maagaasi ostu-müügileping. Seejärel

tuvastab KA, et TVE ja AS Eesti Gaas vahel on suuline avatud tarne gaasi ostu-müügileping,

millega AS Eesti Gaas võtab TVE kui võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda.

Järelevalvemenetluse käigus ei leidnud tuvastamist väidetav TVE poolne nõuete rikkumine ja

3-14-52609

12(17)

KA jättis selles osas kaebuse rahuldamata. KA-l ei ole pädevust sekkuda TVE ja AS Eesti Gaas

vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu täitmisse.

7.10. KA teostab MGS § 37 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet MGS ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. MGS-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei

tulene KA-le õigust edastada teavet TVE-le kuuluva vara ning TVE ja kolmandate isikute vahel

sõlmitud lepingute ning nende täitmise kohta. KA kontrollis TVE enda gaasi tarbimist ja selle

arvestust TVE võrguteenuse hindasid puudutavate menetluste raames ning rikkumisi ei

tuvastanud.

7.11. Puudub alus arvata, et TVE on konkurentsiõigust rikkunud, piisav on lähtuda MGS-st.

KA selgitused on piisavad ja kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et isikul puudub subjektiivne

õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda

isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt lahendid

haldusasjades nr 3-3-1-44-10 (p 15) ja nr 3-3-1-29-13 (p 17)).

8. TVE palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. KA ei rikkunud kaebuse menetlemisel haldusmenetlusõigust. KA viis asjaolusid arvestades

menetluse läbi piisava efektiivsusega mõistliku aja jooksul, arvestades menetlustoimingute

kronoloogiat. Menetlusosaliste ärakuulamine on olulisem järelevalvemenetluse tähtaegade

järgimisest. Vastustaja pidi hankima ammendavat informatsiooni sisuliselt õige otsuse

tegemiseks. Ekspertarvamuse tellimine TTÜ-lt TVE TT p-s 4.7 sätestatud valemi õigsuse

kontrollimiseks ja menetlusosalistele sellele seisukohtade esitamise võimaldamine põhjustasid

küll menetluse venimist, kuid olid vajalikud toimingud. Samuti oli põhjendatud Riigikohtu

otsuse ootamine tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14.

8.2. Vaidlustatud otsuse tühistamine põhjusel, et KA ei järginud MGS § 391 lg-test 2 ja 3

tulenevaid tähtaegu, ei ole põhjendatud, kuna menetluse pikkus ei mõjutanud otsuse sisu

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). KA tutvustas otsuste eelnõusid ja võimaldas nii

kaebajal kui ka TVE-l esitada oma seisukohti ja arvestas nendega. Kaebaja pidi otsuste

eelnõudest aru saama, millises ulatuses need teineteisest erinevad. Kaebaja esitas oma

vastuväited ja sai järelikult eelnõude sisust aru ning sellega oli kaebaja ärakuulamisõigus

tagatud. Muu hulgas venis menetlus põhjusel, et kaebajal ei olnud isiklikest põhjustest

tulenevalt võimalik minna KA otsuse projektiga tutvuma.

8.3. Kaebaja ei selgita, millised olulised asjaolud jättis KA välja selgitamata ja tõendid

kogumata. KA järgis otsuse tegemisel uurimispõhimõtet.

8.4. MGS § 37 lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult MGS ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. TVE kohustus võrgust tarbitud gaasikoguste

mõõtmise tagamiseks MGS § 24 lg 1 ja MõõteS mõttes tähendab gaasiarvestite olemasolu ja

töökorra tagamist ning nendelt saadavate andmete kogumist. MGS-st ei tulene keeldu

rakendada arvutuslikku meetodit tarbija, võrguettevõtja ning gaasimüüja vahelistes suhetes.

Pooltevahelisest tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate täiendavate kohustuste täitmine ei ole

vastuolus MGS §-ga 24. Võrguteenuse tüüptingimuste punkt ei ole seadusega vastuolus ega

tühine. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14. TVE

tegevuse õiguspärasust tarbitud gaasi mõõturi näitude arvutuslikuks korrigeerimiseks saab

hinnata ainult tsiviilõigussuhtes iga konkreetse tarbijaga.

8.5. KA ei saa keelata TVE-l gaasiga varustamise katkestamist asjakohase õigusliku aluse

esinemisel. KA-l puudub tuvastavate otsuste tegemise õigus. TVE-l oli õigus 06.09.2012

3-14-52609

13(17)

kaebaja gaasiga varustamine katkestada MGS § 26 lg 3 p-st 2 tulenevalt, kuna kaebaja ei

võimaldanud TVE-le juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks.

8.6. TVE võrgupiirkonnas liitumistasu maksnud tarbijatele väidetavalt ülemääraselt tasutud

liitumistasu koos intressiga tagastamise nõudmise õigus kaebajal puudub. Kaebaja ei ole

TVE-ga liitumislepingut sõlminud, mistõttu ei puuduta liitumistasude põhjendatuse

kontrollimine tema subjektiivseid õigusi. KA on 26.11.2011 otsusega liitumistasu metoodika

kooskõlastanud ja otsus on jõustunud.

8.7. KA kontrollis TVE võrguteenuse hinna põhjendatust, vastavust seadusele ja metoodikale

ning kinnitas kehtiva hinna 30.05.2013. Puudub vajadus võrguteenuse hinna põhjendatuse

ülekontrollimiseks.

8.8. TVE bilansihalduriks on AS Eesti Gaas, mitte TVE MGS § 11 lg 2 mõttes. TVE väidetavad

MGS §-de 11-12 rikkumised ei seostu kaebaja subjektiivsete õigustega, mistõttu puudub

kaebajal kaebeõigus.

8.9. TVE edastab AS-le Eesti Gaas teavet nendevahelise tsiviilõigusliku lepingulise suhte

alusel, mille kontrollimine ei ole KA pädevuses. AS Eesti Gaas esitab tarbijatele arveid enda ja

tarbijate vahelise tsiviilõigusliku lepingu alusel. AS Eesti Gaas õigus nõuda tarbijalt tasu

tegelikult tarbitud gaasi koguse eest või mõõturi alusel, sõltub tarbija ja AS Eesti Gaasi

vahelisest lepingust. TVE lepinguliste kohustuste täitmine ei mõjuta tarbija ja AS Eesti Gaasi

vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi.

8.10. Kaebaja taotlused, milles ta palus kindlaks teha TVE-ga seotud isikute gaasi tarbimise

asjaolud, ei oma mingit puutumust kaebaja subjektiivsete õigustega, mistõttu puudub

kaebeõigus. Kaebaja esitatud nõuete, teha kindlaks TVE-le kuuluvad kinnistud, kontrollida

Suurevälja tn 12 hoone kütteallikat, millised gaasiarvestid on hoonesse paigaldatud ja kas

paigaldatud gaasiarvestid arvestavad leppetingimusi, täitmine ei kuulu KA pädevusse. KA on

selgitanud, et on TVE enda poolt gaasi tarbimist ja selle üle arvestuse pidamist varasema

järelevalvemenetluse käigus kontrollinud ega ole rikkumisi tuvastanud.

8.11. KA põhjendas piisavalt, et puuduvad alused kahtlustada TVE tegevuse võimalikku

vastuolu KonkS-ga. MGS on KonkS suhtes eriseaduseks. Kõiki kaebaja poolt tõstatatud

küsimusi reguleeris MGS ja lepinguõigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja KA-le kaebuse TVE tegevuse peale. MGS

§ 391 järgi on KA-l eraldiseisvalt riikliku järelevalvemenetlusest ka gaasituru turuosaliste

vaheliste vaidluste lahendamise pädevus. Sarnaselt Riigikohtu 19.11.2012 otsuses haldusasjas

nr 3-3-1-43-12 käsitletud olukorrale on MGS §-s 391 reguleeritud kaebuste lahendamise

menetlus ja MGS §-s 37 nimetatud riikliku järelevalvemenetlus eraldi menetlused eraldi

reeglite ja läbiviimise korraga.

10. Kaebaja ja TVE vaidluse põhituum on selles, kas TVE-l oli õigus TT p-le 4.7 tuginedes

teha kaebaja mõõteseadme näidu osas korrigeerivaid ümberarvutusi, mis olid aluseks kaebajale

arvete esitamisel. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et MGS ega

muud

õigusaktid,

sh

Euroopa

Liidu

õigusaktid,

sellist

mõõteseadme

tulemuste

ümberarvutamise võimalust ette ei näe, olenemata sellest, et selline ümberarvutamine

temperatuuri ja rõhu näitajatega võib olla põhjendatud ja võrguettevõtja suhtes õiglane. Samas

leidis Riigikohus, et selline ümberarvutamine on lubatav, kui sellekohane TT on lepinguosaliste

3-14-52609

14(17)

vahel kokku lepitud. Seega ei pidanud Riigikohus vaidlusalust TT iseenesest tühiseks ega selle

kohaldamist tarbija suhtes lubamatuks.

11. KA on hinnanud gaasikoguste mõõtmisel temperatuuriga ja rõhuga arvestamise

põhjendatust ja leidnud, et see annab täpsema tulemuse ja on õiglasem võrguettevõtja suhtes.

KA on tuginenud mh TTÜ esitatud ekspertarvamusele. Kuna kõigil tarbijatel ei ole mõõtureid,

mis temperatuuri ja rõhuga arvestaksid, siis võimaldab seda lünka täita TT p-s 4.7 toodud

valem. KA on pidanud valemit füüsikaseadustele vastavaks ja põhjendatuks ning kinnitanud

vastava TT.

12. See, kas TT p 4.7 kohaldub ka kaebaja suhtes, on lepinguline vaidlus, mille osas algatas

kaebaja 2012. a maakohtus hagimenetluse. Harju Maakohus jättis 22.03.2013 otsusega

tsiviilasjas nr 2-12-35478 kaebaja hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

12.06.2014 otsusega samas asjas kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja

saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis 27.10.2014 määrusega nr 3-7-

1-2-765 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohus rahuldas

16.01.2015 otsusega samas asjas kaebaja hagi osaliselt ja mõistis TVE-lt kaebaja kasuks välja

alusetult tasutud 327,94 eurot, muus osas jäi hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis

29.04.2016 otsusega samas asjas kaebaja apellatsioonkaebuse ja TVE vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 24.08.2016 määrusega nr 3-7-

1-2-557 TVE kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohus leidis 16.01.2015

otsuses, et TT p 4.7 ei ole muutunud kaebaja ja TVE vahelise võrguteenuse osutamise lepingu

osaks ning TVE-l puudub õigus kaebaja poolt vastavalt gaasiarvesti näidule tarbitud maagaasi

koguseid korrigeerida.

13. Vaidlusalusest vastustaja otsusest nähtub, et KA lahendas kaebuse vaid MGS alusel, jättes

vaidluse lepinguõiguslikud küsimused käsitlemata, sest kaebaja oli juba enne KA poole

pöördumist algatanud selles osas maakohtus hagimenetluse. Kohtu hinnangul oli vastustaja

selline käitumine õiguspärane, vältimaks võimalike vastuoluliste otsuste tegemist, mis toonuks

kaasa õigusselgusetuse. Maakohus on pädevam võlaõigusseadust tõlgendama ja sellega seotud

vaidlusi lahendama. Kaebaja saavutas oma eesmärgi maakohtu 16.01.2015 otsusega. MGS järgi

ei ole TT p-s 4.7 kasutamine poolte kokkuleppel õigusvastane, seetõttu jättis KA põhjendatult

kaebaja kaebuse TT p 4.7 peale rahuldamata. Samal põhjusel puudus alus ka kohustada TVE-d

esitama AS-le Eesti Gaas valemiga läbikorrutamata andmeid. Kui TVE peaks edaspidi

maakohtu otsusele vaatamata vaidlusalust valemit kaebaja suhtes kasutama, saab kaebaja

esitada TVE vastu uue kaebuse KA-le või hagi maakohtule.

14. Riigikohtu 19.11.2012 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-43-12 (p 20) tulenevalt ei ole KA-l

turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamisel volitust tuvastada oma otsuse resolutsioonis

turuosalise tegevuse õigusvastasust. Kuna kaebaja gaasivarustus oli tema poolt KA-le kaebuse

esitamise ajaks juba taastatud, siis puudus KA-l võimalus selle peale esitatud kaebust

lahendada, sest KA ei saanud enam teha TVE-le ettekirjutust kaebaja gaasivarustuse

taastamiseks. Vastustaja leidis põhjendatult, et ei saa teha tulevikku suunatult TVE-le

ettekirjutust kaebajale gaasivarustuse katkestamisest hoidumise kohta. Gaasivarustuse

katkestamine on võrguettevõtjale MGS §-s 26 ette nähtud õigus ja vastustajal puudub õigus

keelata TVE-l seda õigust seaduses toodud alustel kasutada. Kui TVE peaks tulevikus kaebaja

gaasivarustuse õigusvastaselt seadusliku aluseta katkestama, on kaebajal võimalus selline TVE

tegevus KA-s või maakohtus vaidlustada.

15. MGS § 24 lg 4 õigustab ja kohustab võrguettevõtjat asendama tarbijal olemasoleva

mõõtesüsteemi, kui see ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele. Selline õigus ei ole seatud

sõltuvusse tarbija nõusolekust või sellest, kas selline õigus on sätestatud ka pooltevahelises

3-14-52609

15(17)

lepingus. MGS ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem enne paigaldamist pädeva isiku poolt

üle kontrollida. KA-l puudub õigus keelata TVE-l sellist seadusjärgset õigust kasutamast. Uue

mõõtesüsteemi peab võrguettevõtja paigaldama oma kulu. Seega ei saa mõõtesüsteemi

asendamine kaebaja omandiõigust rikkuda. TVE-l puudub õigus jätta asendatav mõõtesüsteem,

mis kuulub kaebaja omandisse, endale. Omandiõiguse rikkumist ei saa näha selles, kui

mõõtesüsteemi asendamise tõttu jääb kaebaja omandis olev mõõtesüsteem edaspidi kasutuseta.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja ei pidanud kontrollima TVE tegevuse kooskõla

KonkS-ga. Tarbija ja gaasivõrguettevõtja vahelisi suhteid reguleerib eriseadusena MGS, mis

reguleerib mh ka turgu valitseva ettevõtja müügitingimusi ja müügihinda. Eriseaduse olemasolu

korral tuleb lähtuda eriseadusest üldseaduse (KonkS) asemel.

17. Kohtu hinnangul ei pidanud KA hindama kaebaja taotlusel uuesti võrguteenuse hindade

põhjendatust. KA oli seda teinud juba varem TVE-le kooskõlastuse andmisel ja sai sellele

kooskõlastusele tugineda ka kaebuse lahendamisel.

18. Kohtu hinnangul jättis vastustaja õiguspäraselt liitumislepingust tuleneva liitumistasu

kontrollimata. Andmata hinnangut sellele, kas liitumisleping on pärast liitumise toimumist

kaotanud oma kehtivuse või kas liitumislepingu osas on toimunud õigusjärglus, on kohtu

hinnangul kaebaja kaebus liitumistasu osas aegunud. KA-l on küll MGS § 19 lg 3 järgi õigus

kontrollida mh liitumistasu põhjendatust, kuid see ei saa toimuda määramatu aja jooksul.

Kaebaja selgituste kohaselt tasus ta kinnistu omandamisel võõrandajale liitumistasu ning samas

soetas ise oma vahendite arvelt gaasi tarbimise mõõtesüsteemid. Liitumisleping sõlmiti

01.03.2004 ning kaebaja ja TVE sõlmisid maagaasi ostu-müügilepingu 01.11.2005.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Seega pidi kaebaja oluliselt varem esitama TVE-le nõude kas mõõteseadme

paigaldamiseks või vastavas osas liitumistasu tagastamiseks. Kaebaja esitas kaebuse KA-le

26.06.2013. Seega puudus kaebajal KA-le kaebuse esitamise ajal enam nõudeõigus TVE vastu

väidetavalt õigusliku aluseta saadud liitumistasu tagastamiseks või liitumistasu eest

mõõtesüsteemi paigaldamiseks. KA-le kaebuse esitamise võimalus ei saa luua nö tagaust

sellisest aegumistähtajast möödaminekuks ja anda kaebajale uuesti õigust liitumistasu tagasi

nõuda. See rikuks õiguskindluse põhimõtet.

19. MGS §-s 391 sätestatud kaebuse esitamise võimalus on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 13.07.2009 direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning

millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, art 3 lg 3 alusel tarbijate kaitsmise

eesmärgil. Seega on KA-s toimuva kaebuse menetlemise eesmärk kaitsta tarbijate õigusi

suhetes gaasituru teiste turuosalistega, mitte lahendada kaebajate õigustesse mittepuutuvaid

vaidlusi või avalikes huvides esitatud kaebusi. Sel põhjusel on asjakohatud kaebaja taotlused ja

argumendid, mis ei seondu tema subjektiivsete õiguste rikkumisega – teiste samas piirkonnas

elavate isikute gaasivõrguga liitumise tasude põhjendatus, TVE-ga seotud isikutele

gaasiteenuse osutamine ja selle eest tasumine, TVE ja AS Eesti Gaas vahelise lepingu

olemasolu ja õiguspärasus. KA ei pidanud kaebaja kaebuse lahendamisel neid asjaolusid

kontrollima ning nende kontrollimata jätmine ei ole õigusvastane. Samuti ei puutu kaebaja

õigustesse see, kes ja kuidas teostab bilansihalduri kohustusi. Kaebaja ei väida, et ta peab TVE

tegevuse tulemusena lisaks TT p-s 4.7 ettenähtud ümberarvestustele tasuma täiendavalt

gaasikoguste eest, mida ta ei ole tegelikult tarbinud. Igaks juhuks kõikvõimalike TVE tegevuste

kontrollimine kiireloomulises menetluses olukorras, kus nende asjaolude üle ei ole vaidlust või

need ei seondu kaebaja õiguste väidetavate rikkumistega, ei ole põhjendatud ja venitab

3-14-52609

16(17)

menetlust. Samuti on asjakohatu kaebaja viide TVE poolsele ÄS-st tulenevate kohustuste

rikkumisele. Majandusaasta aruande õigeaegne esitamata jätmine ei saa kaebaja õigusi kuidagi

rikkuda. Selle rikkumise kontrollimine ei ole KA pädevuses. Seetõttu jätab kohus asja

lahendamisel kõik kaebaja eelviidatud väited ja põhjendused tähelepanuta.

20. Kaebaja heidab vastustajale ette kaebuse lahendamise tähtaja rikkumist. MGS § 391 lg 2

näeb kaebuse lahendamiseks ette 30-päevase tähtaja. Sama paragrahvi lg 3 lubab täiendava

teabe vajaduse korral nimetatud tähtaega pikendada, kuid ainult kuni 30 päevaks. Vastustaja

leiab, et MGS § 391 lg 3 kohaldub iga kord, kui vastustajal on vaja küsida täiendavalt teavet või

anda menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks tähtaeg. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Direktiivi 2009/73 lisa 1 p 1 alapunkti f järgi tuleks gaasituru tarbijakaitselised kohtuvälised

vaidlused lahendada eelistatavalt 3 kuu jooksul. Direktiivi 2009/73 preambula p 51 kohaselt

peaksid liikmesriigid kehtestama kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra. Seega on

seadusandja eesmärk olnud kehtestada kiire kaebuste menetlus. Seda eesmärki ei toeta

vastustaja seisukoht, et kaebuse lahendamise tähtaega on võimalik pikendada iga vastuse

küsimise korral. Menetluse peatamise võimalust MGS ega HMS ette ei näe ning see ei oleks ka

kooskõlas menetluse kiiruse eesmärgiga. KA-l tuleb kogu menetluse läbiviimisel pidada silmas

menetluse kiireloomulisust ja arvestada sellega ka menetlustähtaegade andmisel. Kaebaja esitas

KA-le kaebuse 26.06.2013 ja KA tegi selle kohta esimese otsuse 19.08.2013. KA tunnistas

18.10.2013 vaideotsusega oma 19.08.2013 otsuse kehtetuks. KA tegi uue otsuse 26.09.2014,

s.o pea aasta aega hiljem. Kuigi kaebaja esitatud kaebus oli mahukas, sisaldades palju erinevaid,

mh asjakohatuid väiteid ja taotlusi, ning asi oli suhteliselt keeruline, ei saa see õigustada

sedavõrd pikalt seaduses ettenähtud tähtaja ületamist ning vastustaja poolne kaebuse

lahendamisega viivitamine tuleb lugeda õigusvastaseks. Samas ei ole MGS § 391 lg-s 2

nimetatud tähtaeg menetlust lõpetava, vaid KA-d distsiplineeriva toimega. Nimetatud tähtaja

ületamine ei tähenda, nagu ei võinuks KA asjas enam otsust teha või et asjas tehtud otsus oleks

üksnes selle tähtaja rikkumise tõttu õigusvastane. Antud juhul ei ole võimalik järeldada, et

menetluslik rikkumine sai mõjutada asja sisulist lahendust. Seetõttu ei too üksnes

menetlusnormide rikkumine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3

p 1).

21. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et KA rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Asja

materjalidest nähtuvalt on KA korduvalt saatnud kaebajale tutvumiseks oma otsuse projekte,

andnud võimaluse esitada nende kohta oma arvamuse ja vastuväited ning pikendanud vastamise

tähtaegu. See, et KA kaebaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda ärakuulamisõiguse rikkumist.

Samuti ei saa ärakuulamisõiguse rikkumiseks lugeda seda, kui KA otsuse projektid on mahukad

ja KA ei viita erinevate projektide omavahelisele erinevusele. Otsuse projektide mahukus oli

mh tingitud kaebaja enda kaebuse mahukusest ning rohkearvulistest taotlustest. KA otsuste

projektid ei olnud sedavõrd mahukad, et kaebaja ei oleks olnud ilmselgelt võimeline nende

sisuga ettenähtud tähtaja jooksul tutvuma ja nende kohta arvamust avaldama. Projektide

erinevustele viitamine suurendanuks üksnes kaebaja mugavust, kuid ei toonud kaasa kaebaja

õiguste rikkumist.

22. Kohtu hinnangul ei ole KA rikkunud menetluse läbiviimisel uurimispõhimõtet. KA ei

jätnud kogumata tõendeid, millel olnuks asja lahendamisel määravat tähtsust.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et KA otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

24. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). TVE

3-14-52609

17(17)

palub mõista kaebajalt välja õigusabikulud 1209 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulu ja

selle seotust praeguse haldusasjaga tõendab Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ

07.01.2015 arve nr 142776 ning kulu kandmist tõendab TVE 18.02.2015 maksekorraldus.

Kohtu hinnangul on kulu põhjendatud ja tuleb kaebajalt TVE kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik