2-16-1923/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühing S kanda.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.01.2016 otsus osas, milles Osaühingult S

mõisteti JP kasuks välja kasutamata puhkusehüvitis 203 eurot, jõustus maakohtule

edasi kaebamata.

4. JP-l puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

10.02.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-1923

Kohtuasi

JP (P) hagi Osaühing S vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing S apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja JP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Kostja

Osaühing

S

(registrikood

XXXXXXXX),

seaduslik esindaja AP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtueelne menetlus

1. JP (hageja) esitas 25.11.2015 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Osaühing S

(kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista

vastaspoolelt välja 2 603 euro 22 sendi suurune hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu ning hüvitis kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse

eest 203 eurot.

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 05.01.2016 otsusega hageja avalduse ja tunnistas

töölepingu ülesütlemise töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel tühiseks ja lõpetas TLS §

107 lg 2 alusel töölepingu alates 29.10.2015. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmise töötasu 2 603,22 eurot ja

kasutamata põhipuhkuse hüvitise 203 eurot.

2. Kostja esitas 04.02.2016 Harju Maakohtule taotluse, milles palus hageja töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus hagimenetluse korras läbi vaadata osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas

töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks kostjalt välja

hüvitise 2 603 eurot 22 senti.

Hagi asjaolud

3. Hageja töötas kostja juures alates 18.07.2012 spetsialistina. Tema tööülesandeks oli sõidukite

tehnoülevaatuse teostamine, milleks oli nõutav vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust tõendav juhiluba. A-kategooria juhiluba, mis andnuks õiguse juhtida mootorratast ja

mootorrataste tehnoülevaatust teostada, hagejal ei olnud. Kostja nõudis hagejalt töösuhte kestel

A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist. Kursuse kõrge hinna tõttu ei olnud

hagejal eelnev võimalik. Kostja ei teinud hagejale ka ühtegi mõistlikku ettepanekut

koolituskulude tasumiseks.

Kostja lõpetas 29.10.2015 hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et

hagejal puudus A-kategooria juhiluba. Nimetatud juhiloa puudumise tõttu ei olevat hagejal

olnud võimalik täita kõiki töökohustusi. Hageja hinnangul oli töölepingu ülesütlemine

nimetatud alusel põhjendamatu, sest töölepingus ei olnud kokku lepitud, missugustele

sõidukitele tuli hagejal tehnoülevaatust teha. Hageja tööülesandeks ei ole kunagi olnud

mootorrataste osas tehnohoolduse läbiviimine. Ametijuhendit kostja hagejale tööle asumisel

ega ka hiljem ei tutvustanud. Tööülesannete täitmise kohta kostja hagejale märkusi ei teinud ja

töölepingu ülesütlemisest ei hoiatanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

teeb koostööd OÜ-ga P, mis teostab sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mehitades

lepingupartnerit tehnoülevaatuse teostamiseks pädevate töötajatega. Hageja töötas kostja juures

tehnoülevaataja ametikohal ning tema ülesandeks oli teostada tehnoülevaatusi OÜ-s P.

Liiklusseaduse (LS) § 74 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollijal olema asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigus. OÜ-l P oli Tallinnas õigus teostada

tehnolülevaatust M1-sõiduauto, M2-väikebussi, N1-väikeveoki, O1, O2-haagise, L-

mootorratta, LM, T, R-liikurmasina ja traktori kategooria sõidukitele. Nimetatud kategooriad

nõuavad A- ja B-kategooria juhiloa olemasolu. Hagejal oli ainult B-kategooria juhiluba. Kuna

hagejal vajalikku luba ei olnud, oli tööandja sunnitud saatma palju kliente teise tehnoülevaatuse

punkti, kandes seeläbi varalist kahju. Hageja töökohale kehtestatud ametijuhendis nimetati

kvalifikatsiooninõudena A-, B-kategooria või A-, B-, C-, E-kategooria juhiloa olemasolu. Kuigi

hageja ei allkirjastanud ei töölepingut ega ametijuhendit, oli hageja nõudest teadlik ja kohustus

seda täitma. Hageja võeti tööle tingimusega, et ta viib oma kvalifikatsiooni vastavusse LS-ga,

mida ta vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei teinud. Hagejale pakuti abitöölise töökohta

enne töölepingu lõpetamist, kus ei olnud nõutav A-kategooria juhiloa olemasolu. Eelnevast

hageja keeldus. Kuna töötaja ei saanud pikka aega täita oma töökohustusi mittevastava

kvalifikatsiooni tõttu, lõpetati temaga tööleping hagejast tulenevatel põhjustel 29.10.2015.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 2 alusel tühiseks

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2 603 eurot 22 senti. Menetluskulud jättis

kohus kostja kanda ja määras, et kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 420 eurot.

TLS § 88 lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava

tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata.

Vastavalt TLS § 104 lg-le 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejal puudus A-kategooria juhtimisõigus, kuid kostja

lepingupartneri mehitamiseks tehnoülevaatuste teostamiseks pädevate töötajatega oli vaja, et

töötajatel oleks nii B-kategooria kui A-kategooria juhtimisõigus. Hagejal puudus A-kategooria

juhtimisõigus juba tema tööle võtmisel. Poolte vahel oli vaidlus, kas kostja võis töölepingu

hagejaga lõpetada hagejast tulenevatel põhjustel, sest hagejal puudus A-kategooria

juhtimisõigus.

Kostja väitis, et hageja tööle võtmise tingimuseks oli töösuhte kestel A-kategooria

juhtimisõiguse omandamine. Kohtule esitatud tõenditest seda ei nähtunud. Töölepingu punkti

2.1 kohaselt asus töötaja tööle spetsialisti ametikohal ja tema peamiseks tööülesandeks oli

tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele. Punktide 7.1.1 ja 7.2.1

järgi pidi töötaja töötama tööandja juures lähtuvalt lepingus kokkulepitud tingimustest ning

täitma lepingus ja töötaja ametijuhendis kokku leppimata ühekordseid tööülesandeid.

Töölepingus ei olnud kokku lepitud, et hagejal on A-kategooria juhiloa taotlemise kohustus.

Kohtule esitatud ametijuhend oli hageja poolt allkirjastamata. Kostja esitatud juhendamislehelt

ei nähtunud, et hagejale oleks ametijuhendit tutvustatud. Samuti ei olnud töölepingus

sätestatud, et kostja juhend MKJSK-03 oleks saanud hageja töölepingu osaks. Hageja teostas

töösuhte kestel vaid selliste mootorsõidukite tehnoülevaatust, mille puhul oli vajalik B-

kategooria juhiloa olemasolu. Eelnevast nähtuvalt ei tulenenud töötajale töölepingust ega poolte

poolt allkirjastamata ametijuhendist A-kategooria juhtimisõiguse omandamise kohustust ega

tähtaega.

TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud

tööülesandega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud

töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu,

kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on

vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Kuna töölepingu järgi oli hageja

tööülesandeks tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele, hagejal ei

olnud A-kategooria mootorsõidukite juhtimisõiguse omandamise või täiendkoolituse läbimise

kohustust ning tal oli B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis ei saanud tööandja nõuda

hagejalt A-kategooria sõidukite tehnoülevaatuse teostamist. LS §-s 74 sätestatu rikkumist ehk

A-kategooria mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamist hageja poolt ilma vastava

mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, kostja ei väitnud, mistõttu ei olnud hageja oma

töölepingust tulenevaid töökohustusi rikkunud.

Töövõime vähenemise tõttu töölepingu ülesütlemisest pidanuks tööandja töötajat vastavalt TLS

§ 88 lg-le 3 hoiatama. Hageja märkis avalduses, et tööandja nõudis temalt A-kategooria

mootorsõiduki juhiluba ega nõustunud vastava koolituse eest tasuma. Samas juhiloa

omandamiseks töötajale tähtaegade andmist ega töölepingu lõpetamisest ette hoiatamist A-

kategooria juhiloa puudumise tõttu hageja avaldusest ei nähtunud. Kostja seda ka ei tõendanud.

TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja

töötas kostja juures töölepingu ülesütlemise ajaks rohkem kui kolm aastat ja kostja teadis juba

töölepingu sõlmimisel, et töötajal puudub A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, oli

mõistlik aeg eelnevalt kirjeldatud põhjusel töölepingu ülesütlemiseks möödunud.

Ülaltoodut kogumis hinnates oli hagejaga 29.10.2015 töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p

2 alusel TLS § 104 lg 1 järgi tühine, mistõttu ei olnud leping vastavalt TLS § 107 lg-le 1

lõppenud. Sellisel juhul lõpetatakse tööandja või töötaja taotlusel tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon

lõpetas hageja 18.07.2012 sõlmitud töölepingu alates 29.10.2015. Kuna kostja ei vaidlustanud

töövaidluskomisjoni otsuse p-i 3, milles töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu, siis selles osas

oli komisjoni otsus jõustunud. TLS § 109 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2 603 eurot 22 senti. Kostja hüvitise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid esile ei toonud ega põhistanud.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja

kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 420 eurot.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohus rikkus menetlusõiguse normi ning eksis

asjaolude ja tõendite hindamisel.

Hageja kohustus omada nii A- kui B-kategooria juhiluba tulenes seadusest. Nimelt sätestab LS §

74 lg 1 p 3, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab omama

asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigust, mille suhtes ta kontrolli teostab. Eelnevas ei pidanud

pooled kirjalikult kokku leppima.

Poolte vahel puudus vaidlus, et hagejal oli nõutav A-kategooria juhiloa olemasolu. Pooled

vaidlesid, kas A-kategooria juhilubade tegemise kulu peab kandma tööandja või töötaja ise.

Vaidlusaluse kulu pidi kandma töötaja, kuna tegemist oli üldist laadi oskusega, mis on A-

kategooria sõidukite tehnoülevaatajana töötamise eelduseks ning mille olemasolu eest vastutab

töötaja. Kõik JP tööalaste oskuste arendamiseks vajalikud koolitused, mis seondusid

tehnoülevaataja erioskuste ja -kvalifikatsiooniga ning atesteerimisega, maksis kinni kostja.

Tööandja juhatuse liige AP meenutas korduvalt A-kategooria juhilubade tegemise nõuet. Ka

hageja ise tunnistas, et oli sellisest nõudest teadlik, kuid põhjendas vajaliku loa tegemata jätmist

rahapuudusega. Seega ei olnud põhjendatud kohtu seisukoht, et tööandja ei ole täitnud TLS § 88

lg-s 3 nimetatud ettenähtud hoiatamise ja heastamise võimaluse tagamise nõudeid.

Vale on ka maakohtu seisukoht, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks A-kategooria juhiloa

puudumise tõttu oli möödunud. Õige ei olnud piirata tööandja poolt töölepingu ülesütlemise

õigust seoses puudustega töötaja kvalifikatsioonis põhjendustega, et tööandja oli nõus töötaja

puuduliku kvalifikatsiooniga tööle võtma ning andis talle aega puudus kõrvaldada. Mõistliku

aja pikkus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Antud juhul käitus tööandja heas usus ja esitas

töösuhte kestel korduvaid korraldusi puuduse likvideerimiseks ja andis selleks aega. Kuna

töötaja seadusest tulenevaid ja tööandja poolt esitatud nõudeid ei täitnud, siis ei tohiks vahepeal

töötatud aeg tekitada töötajale eriõigust nõuda töötamise jätkamist hoolimata puudustest

kvalifikatsioonis.

Tööandja käitus heas usus ja täitis kõik töölepingu erakorralise ülesütlemise nõuded. Ka hageja

ise on sisuliselt töölepingu lõpetamisega nõustunud, kui väitis 05.09.2016 seisukohas, et kostja

oleks saanud kasutada töösuhte lõpetamise alusena koondamist põhjusel, et kaotatakse töökoht,

mille tööülesanneteks on üksnes sõiduautode ülevaatuse läbiviimine ning luuakse uus töökoht,

kes teostab ülevaatust nii sõiduautode kui mootorrataste osas. Vaidlus on seega ainult

töölepingu ülesütlemise aluse üle ning maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis on kõiki

asjaolusid arvesse võttes ebaõiglaselt suur. Kui kostja oleks hageja koondanud, oleks tal olnud

õigus saada ühe kuupalga suurune hüvitis. Kui ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna ei

tühista, oleks õiglane väljamõistetava hüvitist vähendada ühe kuu keskmise tasuni.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud apellatsioonimenetluses kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja

menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki kostja seisukohti ja

selgitanud

piisava

põhjalikkusega,

miks

hageja

nõue

tuleb

rahuldada.

Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda

neid.

Töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel peavad esinema järgmised eeldused: (1) töötaja

ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega; (2) suutmatus on tingitud ebapiisavast

tööoskusest, töökohale sobimatusest või kohanematusest; (3) töötaja suutmatus ei võimalda

töösuhet jätkata. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel esile tooma asjaolud ja

tõendama töölepingu lõpetamise põhjendatust, s.t tõendama, et täidetud olid TLS § 88 lg 1 p-s 2

nimetatud eeldused töölepingu lõpetamiseks. Seejärel tuleb tööandjal tõendada, et järgis seaduses

sätestatud protseduurireegleid töölepingu lõpetamisel.

Kostja on esitanud töölepingu lõpetamise põhjusena asjaolu, et hagejal puudus A-kategooria

juhiluba, mistõttu ei saanud hageja teostada tehnoülevaatust sõidukitele, mille puhul oli

ülevaatuse teostajalt nõutav A-kategooria juhiloa olemasolu. Hageja lepinguline kohustus omada

nimetatud kategooria juhiluba tulenes kostja hinnangul LS § 74 lg 1 p-st 3. Ringkonnakohus

kostjaga ei nõustu. Nimetatud sättest tuleneb, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollija peab omama asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigust, mille suhtes ta

kontrolli teostab. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et seadus ei nõua sõidukite tehnoülevaatuse

teostajalt nii A- kui B-kategooria sõiduloa omamist. Ettevõtjal on õigus ja võimalus ise otsustada,

kuidas ta ettevõttesiseselt töid jaotab ja kes missuguseid ülesandeid täidab, sh töötajaga kokku

leppida, et töötaja tegeleb ainult nendele sõidukitele tehnoülevaatuse teostamisega, kus on nõutav

B-kategooria juhiloa olemasolu. Maakohus on õigesti esitatud tõendite ja pooltevahelise praktika

pinnalt järeldanud, et hageja kohustuseks oli teostada tehnoülevaatust vaid nendele sõidukitele,

mille teostajalt oli nõutav B-kategooria juhiloa olemasolu, s.t osutada tellitud teenust vastavalt

kvalifikatsioonile ja pädevusele (töölepingu p 2.1). Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid

tehtud töö kvaliteedi osas. Seega ei ole kostja esitanud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, et

hageja ei tulnud pikka aega toime tööülesannete täitmisega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et A-kategooria juhiloa omandamine ei saanud

olla käsitletav TLS § 17 lg 1 mõttes tööandja korraldusena, mille mittetäitmist saaks hagejale ette

heita ja seepärast tööleping erakorraliselt üles öelda. Samuti ei saa tööandja korraldust omandada

A-kategooria juhiluba käsitleda hoiatusena TLS § 88 lg 3 mõttes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-

187-15 selgitanud, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega

saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2). Hoiatuse

olemasolu kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit.

Veel enam, töötaja hoiatamise all TLS § 88 lg 3 mõttes tuleb mõista tööandjapoolset reaktsiooni

töötaja kohustuste rikkumisele, mille eesmärgiks on suunata töötajat oma käitumist vms

parandama. See tähendab, et hoiatada saab töötajat, kes on oma kohustusi rikkunud. Praegusel

juhul ei ole töövaidluskomisjon ja kohus tuvastanud, et hageja oleks oma kohustusi rikkunud,

mistõttu langeb ära vajadus asuda analüüsima, kas hagejat praegusel juhul hoiatati töölepingu

ülesütlemisest või mitte. Isegi kui kostja oleks tõendanud, et hoiatas hagejat korrektselt ja

arusaadavalt, ei oleks sellele saanud järgneda töölepingu ülesütlemist, sest puudus TLS § 88 lg-

s 1 nimetatud põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks.

Kuivõrd praegusel juhul ei tuvastatud töötajapoolset töölepingu rikkumist, puudub vajadus

analüüsida ka seda, kas rikkumise ja töölepingu ülesütlemise vahele jäi TLS § 88 lg 4 mõttes

mõistlik aeg.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt oleks ebaõiglane

tööandjalt välja mõista kolme kuu suurune hüvitis, kui ka töötaja ise nentis, et alus töölepingu

lõpetamiseks võis olla olemas koondamise näol. Ülesütlemine on tühine sõltumata sellest, kas

tööleping lõpetati igasuguse töölepinguseaduses sätestatud töölepingu lõpetamise aluse

puudumisel või tehti seda seaduse nõuetele mittevastavalt (vt TLS § 104 lg-t 1). Kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja

töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon

võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve

(TLS § 109 lg 1).

TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

See hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb töötajale hüvitada tekkinud

varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning

tekkinud mittevaraline kahju (RKTKo 3-2-1-79-13). Kohtupraktikas on hüvitise suurust

mõjutavate asjaoludena käsitletud töötatud aega, poolte käitumist jms, s.o asjaolusid, mis

mõjutavad varalise või mittevaralise kahju suurust. Asjaolu, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu

vale sätte alusel, s.o normi järgi, mis näeb kohaldamise eeldusena ette töötaja suutmatust tööga

hakkama saada ning tagantjärgi hinnates leidis, et sobilikum oleks ehk olnud töötaja koondada

ja ühe kuu suurune hüvitis maksta, ei vähenda kahju suurust. Muid asjaolusid kostja kohtule ei

esitanud, mis annaksid aluse hinnata kahju suurust ebaõiglaselt suureks ja seetõttu määrata

hagejale väiksem kostjalt väljamõistmisele kuuluv hüvitis.

Eelnevast tulenevalt on maakohus oma seisukohti veenvalt põhjendanud ja esitatud asjaoludest

ning tõenditest õigeid järeldusi teinud, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangute ja tuvastatuga, ei ole

kohtuotsuse tühistamise aluseks.

9. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.01.2016 otsus osas, milles Osaühingult S mõisteti

JP kasuks välja kasutamata puhkusehüvitis 203 eurot, jõustus maakohtule edasi kaebamata.

Menetluskulude jaotus

10. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei ole

ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad tal kindlaksmääratavad

apellatsioonimenetluse kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots