3-16-2412/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-2412

Määruse kuupäev

9. veebruar 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Tallinna Vangla 14.01.2016 toimingu

(kokkusaamise katkestamise või ärajätmise) ja 10.02.2016.a

otsuse nr 5-11/16/1971-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Tallinna Vangla

Resolutsioon

1. Vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest

kaebuse esitamisel.

2. Võtta kaebus menetlusse.

3. Kohustada vastustajat esitama Tartu Halduskohtule

kirjalik vastus ühe kuu jooksul kohtumääruse

kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

5. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale. Määrus, kaebus koos lisadega ja kaebuse tõlge eesti

keelde toimetatakse kätte vastustajale. Määrus toimetatakse

kätte Rahandusministeeriumile.

Asjaolud

1. esitas 10.12.2015.a Tallinna Vanglale taotluse (tl 4) pikaajaliseks

kokkusaamiseks elukaaslase Oksana Koguti ja isa Vassili Džanašijaga, soovitav

kokkusaamise aeg 14.02.2016.a. Taotlus registreeriti 20.01.2016.a numbriga 5-11/16/1971-1.

2. Tallinna Vangla jättis 10.02.2016.a otsusega nr 5-11/16/1971-2 (tl 15) rahuldamata

i taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks Vassili Džanašijaga. Otsuse põhjenduste

kohaselt on vangla 25.01.2016.a alustanud Vassili Džanašija suhtes kriminaalmenetlust seoses

intsidendiga, mis leidis aset enne 14.01.2016.a toimuma pidanud pikaajalist kokkusaamist.

Vanglal on piisav alus arvata, et Vassili Džanašija võib otseselt ohustada vangla julgeolekut

või korda ning vanglal on põhjust kahelda Vassili Džanašija maines, kuna tema käitumine

avaldab ilmselgelt negatiivset mõju.

3. esitas 24.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt keelas vangla 14.01.2016.a ja

13.02.2016.a ära kaebaja pikaajalised kokkusaamised tema isa Vassili Džanašijaga. Sellega

rikkus vangla oluliselt kaebaja õigusi. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tallinna

Vangla tegevus, ilma seadusliku aluseta keeld kokkusaamisteks isaga 14.01.2016.a ja

13.02.2016.a. Kaebaja märgib põhjendatud huvina preventiivse huvi, et sarnased rikkumised

ei korduks, ja hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada

menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus,

keeld kokkusaamisteks isaga 14.01.2016.a ja 13.02.2016.a. Kaebusele lisatud tõendite (tl 18-

19) põhjal jäeti 14.01.2016.a toimuma pidanud kokkusaamine ära vahetult enne selle

toimumist ning haldusakti kokkusaamise ärajätmise kohta vormistatud ei ole. 13.02.2016.a

soovitud kokkusaamiseks loa andmisest keeldus vangla määruse punktis 2 toodud

haldusaktiga.

Tulenevalt eeltoodust tõlgendab kohus i kaebust nii, et kaebaja taotleb

1) Tallinna Vangla 14.01.2016.a toimingu, Vassili Džanašijaga toimuma pidanud

pikaajalise kokkusaamise katkestamise või ärajätmise õigusvastasuse kindlakstegemist ja

2) Tallinna Vangla 10.02.2016.a otsuse nr 5-11/16/1971-2 õigusvastasuse kindlakstegemist.

Kui kaebaja eeltooduga ei nõustu, siis tuleb tal sellest kohtule viivitamatult teatada.

5. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 alusel tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15

eurot.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud

mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda

laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole

ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni

peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused,

mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast.

6. Ajavahemikul 24.07.2016 - 23.11.2016 laekus kaebaja kontole 197,79 eurot. Kaebaja

tuludest on tehtud mahaarvamisi nõuete tasumiseks ja vabanemisfondi kokku 138,45 eurot,

elektrienergia eest on tasutud 2,37 eurot. Lisaks tuleb kaebaja tuludest vältimatute igakuiste

kulutuste katteks maha arvata 4 x 5 % töötasu alammäärast ehk 86 eurot. Punktis 5 toodud

reeglite järgi arvutatud kaebaja kahekordne keskmine kuu sissetulek on negatiivne. Eeltoodu

näitab, et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kaebust ei saa

praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kohus vabastab kaebaja

täielikult riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

7. Kaebaja esitas tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6), põhjendades seda preventiivse

huvi ja hüvitamiskaebuse esitamise sooviga.

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja põhjendada tuvastamiskaebuse esitamist sooviga hoida ära

oma õiguste rikkumine tulevikus, kuna kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas ja see

haldusorgan ei saa enam kaebaja õigusi rikkuda.

Kohtu hinnangul on kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus hüvitamisnõude esitamise

kavatsuse tõttu. Võimalikku hüvitamiskaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist muuhulgas süüliselt eraelu puutumatuse rikkumise korral. Kohtupraktika põhjal

hõlmab eraelu ka perekonnaelu (Riigikohtu lahend 3-3-1-78-11 p 15). Kui kaebaja ja tema isa

kokkusaamiste korduv keelamine oli õigusvastane, siis võis kaebajal sellest tekkida

riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

Kohustuslikku kohtueelset menetlust tuvastamiskaebuse puhul ei ole. Vastustajaks on Tallinna

Vangla. Vaidluse lahendamine allub kaebaja viibimiskoha järgi Tartu Halduskohtule (HKMS §

8 lg 5). Alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks ei ole. Kohus võtab kaebuse

menetlusse.

8. Kohus annab vastustajale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 1 kuu kohtumääruse

kättetoimetamisest. Vastuses tuleb märkida kõik oma taotlused ja väited ning tõendid faktiliste

väidete tõendamiseks.

Vastustajal tuleb vastuses selgitada 14.01.2016.a toimuma pidanud kokkusaamise toimumata

jäämise asjaolusid, sh

- kas vangla rahuldas kaebaja taotluse selle kokkusaamise toimumiseks, kohus palub

esitada selle kohta vormistatud dokumendid;

- miks ja kuidas otsustati kokkusaamise katkestamine või ärajätmine, kas selle kohta on

vormistatud mingid dokumendid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik