3-14-53198/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53198

Haldusasi

KP kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

30.09.2014 ehitusloa nr 74394 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KP

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva

Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KP apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KP apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 otsus

haldusasjas nr 3-14-53198 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-53198

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KP on L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10b kinnistul asuva elamu korteri nr 5 omanik. L.

Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10b kinnistu piirneb L. Koidula tn 23 kinnistuga.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 22.02.2013 projekteerimistingimused

nr PT 156310 (I kd, tl 76-78) L. Koidula tn 23 hoone lasteaiaks rekonstrueerimiseks ja

laiendamiseks.

3. KP esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 22.02.2013 projekteerimistingimuste

tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1844). Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2014 otsusega

kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2015 otsusega halduskohtu

otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus jõustus 13.04.2015.

4. TLPA väljastas 30.09.2014 ehitusloa nr 74394 (I kd, tl 23), millega anti L. Koidula tn 23

kinnistule luba Koidula lasteaia rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vastavalt 02.04.2014

ehitusprojektile nr T-I-KT-X/01/13.05.2014.

5. KP esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1-19) TLPA 30.09.2014

ehitusloa nr 74394 tühistamiseks.

1) Vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, nt kolmandate isikute

informeerimise ja kaasamise nõuet, õiguspärast ootust, põhjendamise kohustust ning

kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vastustaja ei ole kaalunud nt järgmisi asjaolusid: lasteaia sobivus

hoonesse, mis ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele; muinsuskaitse erinõuetega seotud

küsimused; radooniuuringute tegemise vajadus; juurdeehituse rajamise küsimus. Haldusakt

rikub kaebaja omandiõigust, sest selle tulemusel väheneb kinnistu väärtus.

2) Kaebajat ei ole menetlusest informeeritud ega ära kuulatud. Mõne meetri kaugusele

Mäekalda tn 10b kinnistul paikneva hoone seinast kavatsetakse senise kõrghaljastusega

looduskauni pargi asemele rajada laste mänguväljakud. See muudab oluliselt kaebaja seniseid

elamistingimusi ning elukorraldust. Haldusorganile pidi olema selge, et projekteeritava

kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud ja elanikud, k.a kaebaja on menetluses puudutatud

isikud, kuid sellele vaatamata ei informeeritud kaebajat ehitusloa väljastamise menetlusest,

nagu ei informeeritud teda ka haldusasjas nr 3-13-1844 vaidlustatud projekteerimistingimuste

väljastamise menetlusest.

3) Ehitusloaga on rikutud kaebaja õiguspärast ootust sellele, et tema kodu ümbruses säilib

ajaloolise väärtusega Kadrioru pargi üldmulje. Projekteerija koostatud asendiplaani (I kd, tl 64)

kohaselt eemaldatakse üle poolesaja puu. On arusaadav, et lasteaia mänguväljakule ei sobi

krundil olemasolev kõrghaljastus, kuid arvestades, et kõnealune ala asub tervikuna looduskaitse

all olevas Kadrioru pargis, on mõistlik kaaluda hoone muuks otstarbeks rakendamist ning

lasteaiale sobivama ja laste jaoks ohutuma asukoha otsimist. Ka Keskkonnaamet on oma

15.02.2013 kirjas HJR 14-4/13/3518-2 (I kd, tl 169-170) välja toonud, et Kadrioru pargi

territooriumil tuleb väärtuslik kõrghaljastus maksimaalselt säilitada.

4) Lasteaia igapäevase tegevusega kaasneb senisest kõrgem müratase. Lasteaia hoovi rajatakse

mänguväljakud, mis jäävad Mäekalda tn 10a ja 10b kinnistutel paiknevate hoonete seintest

mõne meetri kaugusele. Arvestades, et lasteaeda planeeritakse 6 rühma, on ilmselge, et

umbkaudu 120 lapse poolt igapäevaselt kasutatavatel mänguväljakutel tekib pidevalt müra.

Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on võimalik, et ka kehtestatud piirtasemetest madalam

müra võib oluliselt kahjustada kinnisasja kasutamist (Riigikohtu 17.10.2012 otsus nr 3-2-1-

104-12, p 11). Seega on võimalus, et lasteaia tegevusest põhjustatud müra kujutab endast

omandiõiguse rikkumist.

3-14-53198

3(9)

5) Hoonetele vajalike hooldustööde tegemine muutub oluliselt raskemaks. Asjaolu, et lasteaia

piirdeaed tuleb mõne meetri kaugusele Mäekalda tn 10a ja 10b elamute seintest, raskendab

oluliselt ligipääsu nendele hoonetele, muutes mitmed hoonetele vajalikud hooldustööd

võimatuks (nt jääpurikate ja lume katuselt eemaldamine, katuse ja vihmaveetorude hooldus

jne). Hooldustöid on võimalik teostada üksnes lasteaia krundilt. See seab aga korteriühistud

sõltuvusse lasteaia lubadest. Korteriühistutele pannakse mänguväljakute läheduse tõttu

ebamõistlik kohustus tagada pidevalt, et nende katustelt ei kukkuks alla midagi, mis võib

mänguväljakul olevaid lapsi ohustada.

6) Piirkonna liikluskoormus suureneb oluliselt. Ainus tänav, mille kaudu toimub juurdepääs

planeeritavale lasteaiale, on äärmiselt kitsas ühesuunaline L. Koidula tänav, mis meenutab

välimuselt pigem kergliiklusteed kui sõiduteed ja mis on juba praegu liiklusega üle koormatud.

Näiteks kasutavad seda teed turismibussid KUMU ja presidendilossi juurde sõitmiseks.

Paljasõnaline on vastustaja poolt haldusasjas nr 3-13-1844 esitatud väide, et lasteaia rajamine

ei suurenda piirkonna liikluskoormust. Plaanitav lasteaed on 6 rühmaga ning on tavaline, et

paljud lapsevanemad kasutavad laste lasteaeda toomiseks igapäevaselt autosid. Piirkonna

liikluskoormust suurendab ka see, et lasteaed vajab igapäevaselt hulgaliselt erinevaid teenuseid

(prügivedu, pesuauto, toiduainetega varustamine, hooldusteenused jne). Lisaks kaovad

L. Koidula tn 23 krundi sulgemisega Kadrioru pargist väljakujunenud terviserajad. Krundi

sulgemine tekitab probleeme ja ohtlikke olukordi, kuna seni jalgradu kasutanud inimesed

peavad hakkama kasutama äärmiselt kitsast Koidula tänavat. Projekteerija ega haldusorgan ei

ole sellele probleemile tähelepanu pööranud. Tallinna Linnavalitsuse poolt kavandatava

liikluskorralduse alusel on ainukeseks juurdepääsuks KUMU-le ja Kadrioru pargile

Weizenbergi tänav ehk presidendilossi allee. Selle tänava liikluskoormuse suurenemine võib

omakorda kaasa tuua turvariske riigi esindusorganitele ning nende külalistele.

7) Suureneb juba praegu piirkonnas aktuaalne probleem parkimisega. Lisaks sellele, et

lahendamata on probleem sellest, kuhu saavad autosid parkida lapsi lasteaeda toovad vanemad,

võib eeldada, et 6 rühmaga lasteaias on hulgaliselt töötajaid, kes vajavad samuti parkimiskohti.

Projekteerija esindaja poolt projektiväliselt esitatud võimalus kasutada ca 250 m kaugusel

paiknevat suurt parklat on ebamõistlik – lapsevanematelt on ebareaalne oodata, et nad jätavad

oma väikeseid lapsi lasteaeda tuues autod lasteaiast sadade meetrite kaugusele, kui faktiliselt

on autodega lubatud sõita ka lasteaia kõrvale. Samuti on jäetud täielikult arvestamata

parkimiskohtade nappusega läheduses asuval Kadrioru staadionil spordiürituste toimumise ajal.

Juba praegu pargivad igapäevaselt L. Koidula tänavale sõidukeid lapsevanemad, kes viibivad

koos lastega näiteks Miia-Milla-Manda muuseumis või mänguväljakul. Nimetatud

mänguväljak jääb vahetult L. Koidula tn 23 kinnistu ette ning kuigi antud piirkonnas on

parkimine keelatud, on seal parkimiskorra rikkumine igapäevane. Vastustaja ei ole pakkunud

välja alternatiivseid lahendusi ega reaalseid plaane.

8) Enne ehitusloa väljastamist ei ole koostatud detailplaneeringut ning rikutud on menetluse

avalikkuse põhimõtet. Planeeritav L. Koidula tn 23 hoone juurdeehitus ei ole mitte hoone

laiendus, vaid iseseisev uusehitis, mis ühendatakse olemasoleva hoonega galerii abil. Seega ei

ole juurdeehitus kaetud planeerimisseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015; PlanS v.r) § 3 lg 2 p 2

erandiga ning detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Juurdeehituse maht on 29,4%

olemasolevast maapealse hoone mahust. See on ainult 3,6% väiksem, kui näeb ette PlanS v.r §

3 lg 2 p 2 erand (33%). Arvestades asjaolu, et juurdeehitus rajatakse ajaloolise Kadrioru pargi

territooriumile ning sisuliselt ei ole tegu mitte olemasoleva hoone laienduse, vaid täielikult

eraldiseisva uusehitisega, on selleks vajalik detailplaneeringu koostamine ja vastava avatud

menetluse läbiviimine. Ehitusloa väljastamise õiguslikuks aluseks oleks saanud olla ainult

ehitusseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015, EhS v.r) § 19 lg 1 p 1, mis näeb ette, et ehitise

püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneering. Seega on

3-14-53198

4(9)

vastustaja ehitusloa väljastamisel rikkunud EhS v.r § 19 lg 1 p-st 2, § 19 lg-st 3, § 22 lg 1 p-st 2

ja § 23 lg 2 p-st 2 ning PlanS v.r § 3 lg-st 2 tulenevaid põhimõtteid.

6. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata (II kd, tl 52-55).

1) Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ehitusloaga ei rikuta tema õigusi ega piirata vabadusi.

Ehitusloale ei saa esitada kaebust avalike huvide kaitseks.

2) Vastustaja ei ole rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust. Ehitusluba on väljastatud läbi

riikliku ehitisregistri majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 24.12.2002 määrusega

nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ (määrus nr 63) kehtestatud vormil. Tallinn linn ei saa lisada

ehitusloale enda suva järgi andmeid (kaalutlusi) ega määratud osi asendada või ära jätta.

Seetõttu on ehitusloale lisatud märge, et selle lisaks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti

seletuskirjas on välja toodud normdokumendid, millest projekti koostamisel juhinduti, samuti

uuringud, mis menetluses läbi viidi, ning nendel põhinevad arhitektuursed ja ehitustehnilised

lahendused. Ehitusprojektis on kajastatud kõiki kaebaja poolt välja toodud küsimusi ja

valdkondi ning on püütud leida kaebaja õigusi kõige vähem riivavam lahendus.

3) Vajalikul määral on täidetud projekteerimistingimustes toodud nõue – teha koostööd

naaberkinnistute omanikega ja asutusega Kadrioru Park. Vastustaja ei ole jätnud kaebajat

menetlusse kaasamata. Projekteerija on korduvalt proovinud teha koostööd L. Koidula tn 25 /

Mäekalda tn 10 korteriühistuga ning esitanud ühistu juhatuse liikmele väljavõtted ehitusprojekti

vastavatest osadest. Korteriühistu ei ole aga pidanud vajalikuks enda sisulisi seisukohti esitada,

on keeldunud eelprojekti kooskõlastamisest seoses poolelioleva kohtuvaidlusega ja korduvalt

teatanud, et ei soovi antud teemal koostööd teha. Kuivõrd korteriühistu on loodud ühistu

liikmete ühiste huvide esindamiseks, on vastustaja lugenud ühistu kaasamist ehitusloa

väljastamise menetlusse piisavaks. Juhul, kui kaebaja ei ole korteriühistu juhatuse liikmelt infot

saanud, on tegemist ühistusisese ebapiisava infoliikuvusega. Ehitusprojekt on kooskõlastatud

mh asutusega Kadrioru Park – 20.02.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 15) ning Mäekalda tn 8

korteriühistuga – 21.08.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 20). Samas ei ole asjaolu, et kaebaja

ei esitanud ehitusloa menetluses uuesti enda vastuväiteid, mõjutanud asja otsustamist, sest

kaebaja väited on samad, mis projekteerimistingimuste üle käinud vaidluses ning nendega on

ehitusloa väljastamisel arvestatud. Seetõttu ei too see asjaolu haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist.

4) Kaebajal ei ole õiguspärast ootust sellele, et Kadrioru park säilib igavesti sellisel kujul, nagu

see oli kaebaja poolt kinnisvara soetamise hetkel. Praegusel juhul on kaebaja ja teised

kinnistuomanikud sisuliselt hõivanud osa linnale kuuluvast L. Koidula tn 23 kinnistust,

kasutades seda enda rekreatsioonialana (II kd, tl 11-12). Teise isiku kinnistu hõivamine ei anna

isikule õiguspärast ootust ega õiguskindlust sellise tegevuse edaspidise kestvuse osas. Kaebajal

ei ole õiguspärast ootust ka nn harjumuspärase elukeskkonna osas.

5) Paljasõnalised ja asjatundmatud on kaebaja väited kõrghaljastuse põhjendamatu

eemaldamise kohta. Ehitusprojekti 6. ja 7. ptk-s on toodud L. Koidula tn 23 kinnistu

puittaimestiku haljastuslik hinnang; TT poolt koostatud haljastuse projekt; juhend puude

kaitsmise kohta ehitustööde ajal ning teekatendite taastamise kohta. Ehitusprojekti on

kooskõlastanud Keskkonnaamet – 06.05.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 17), Tallinna

Keskkonnaamet – 16.06.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 11) ja asutus Kadrioru Park.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt ei vasta koostatud dendroloogiline hinnang

tõele või on vastuolus seadusega.

6) Kaebaja ja teiste naabermajades elavate isikute soovidele on vastu tuldud ning lasteaia piire

on ette nähtud ca 2,5-5 meetri kaugusele Mäekalda tn 10a ja Mäekalda tn 10b hoonetest.

2,5-meetrine ala on piisav selleks, et hooldustöid saaks teostada enda kinnistult. Lisaks on

3-14-53198

5(9)

lasteaia territooriumile piirde ette kavandatud keskmise kõrgusega põõsad, mis tagab kaebajale

suurema privaatsuse. Seega on põhjendamatu kaebaja mure, et lapsed hakkavad mängima

korterelamu räästa all. Lähim liivakast lasteaia territooriumil on Mäekalda tn 10b hoonest

ca 15 meetri kaugusel. Kaebaja hoone ehitusprojekti kohaselt nähti kaebaja kinnistu ja L.

Koidula tn 23 kinnistu piirile ette võrkpiire, mida kaebaja pole senini valmis ehitanud

(ehitusprojekti põhijoonis, II kd, tl 19). Seega on juba 1997. aastal nähtud kaebaja krundipiirile

ette piire.

7) Võrreldes eskiisiga on ehitusprojektis liikluskorraldust täiendatud ning asendiplaanile

(joonis AS-01) on lisatud liikluskorralduse skeem. Selle kohaselt on L. Koidula tänaval liiklus

piiratud ning lasteaia ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi

teenindamiseks. Mäekalda tänav tõkestatakse kahest kohast pollaritega, mida on võimalik

vajadusel (nt hoolduseks) eemaldada. Ligipääs lasteaiale toimub L. Koidula tänava kaudu, kuid

ainult oma töötajatele ja teenindavale transpordile. Selleks paigaldatakse Kadrioru spordihoone

sissesõidu taha vastav keelumärk (mootorsõiduki keeluala, v.a lasteaia loaga sõidukid).

Vanemate ja külaliste parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Lasteaed on

kohustatud teavitama vastavast parkimise korraldusest lapsevanemaid ja külalisi.

8) Olukorras, kus kohaliku omavalitsuse territooriumil on lasteaiakohtade nappus, on lasteaia

rajamine avalikes huvides. Avalikes huvides on ka kasutusest väljalangenud hoone

rekonstrueerimine ja ümbruse korrastamine. Isegi kui kaebaja saaks tema poolt välja toodud

avalikes huvides kaebust esitada, ei saaks väita, et ehitusloa väljastamine kahjustaks avalikke

huve. Olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitamata jätmise korral ei tagaks

hoone vajalikku ruumi lasteaia tegevuseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et 1946. a alates on

hoones asunud õppeasutused (põhikool).

9) Detailplaneeringu koostamine ei olnud PlanS v.r § 3 lg 2 kohaselt vajalik, kuna olemasolevat

L. Koidula tn 23 hoonet ei laiendata üle 33% hoone maapealse osa kubatuurist. Olemasolev

hoone ja selle laiendus moodustavad ühtse, funktsionaalselt koostoimiva terviku, seega on

tegemist olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega, mitte uue hoone

püstitamisega.

7. Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Haldusasjas nr 3-13-1844 jõustunud kohtuotsusest tulenevalt ei ole vaidlust, et ehitusluba on

antud õiguspäraste projekteerimistingimuste alusel. Kaebaja on suure osa praeguses asjas

esitatud väidetest esitanud ka nimetatud haldusasjas ning kohus on leidnud, et need ei anna alust

projekteerimistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Seega on kaebaja

väide, et ehitusloa oleks saanud väljastada EhS v.r § 19 lg 1 p 1 alusel ainult detailplaneeringu

alusel, sisuliselt mittearvestatav. Kohtud on juba tuvastanud, et plaanitav olemasoleva hoonega

galerii abil ühendatav hoone vastab juurdeehituse mõistele ja projekteerimistingimuste

väljastamine selle püstitamiseks oli seaduspärane. Kuigi paljud kaebaja väited on suunatud

avalike huvide, mitte eelkõige tema enda õiguste ja vabaduste kaitsele, on kaebajal kaebeõigus

vähemalt haldusmenetlusse kaasamise ja omandiõiguse rikkumise küsimustes. Tähelepanuta

tuleb

jätta

kaebaja

väited

seoses

rekonstrueeritava

hoone

vastavusega

muinsuskaitsetingimustele, toiduliftiga ja radooniuuringute läbiviimisega, sest kaebajal ei ole

selles osas ilmselgelt kaebeõigust.

2) Vastustaja on täitnud projekteerimistingimustest ja seadusest tuleneva kaasamiskohustuse

ning talle ei saa ette heita, et ta ei kaasanud kaebajat eraldi menetlusse. Vastustaja on proovinud

teha koostööd L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10 korteriühistuga, mis on loodud ühistu liikmete

ühiste huvide esindamiseks. Viimane ei ole aga pidanud vajalikuks esitada sisulisi seisukohti

ning on viidanud pooleliolevale kohtuvaidlusele. Korteriühistu vastustest võib järeldada, et

viimane oli kursis korteriomanike seisukohtadega kohtuvaidluses ja pidas tekkinud olukorras

3-14-53198

6(9)

õigemaks

mitte

avaldada

oma

seisukohta

ehitusprojekti

suhtes,

lootes

ilmselt

projekteerimistingimuste tühistamisele. Selline lähenemine ei saa õigustada võimalike

vastuväidete esitamata jätmist ehitusloa menetluses olukorras, kus vastustaja on selgelt

väljendanud soovi ehitusloa väljastamiseks läbiviidav haldusmenetlus lõpuni viia, sõltumata

projekteerimistingimuste üle toimuva kohtuvaidluse tulemusest. Vastamata jätmisega võttis

korteriühistu endale teadlikult riski, et tema seisukohad jäävad arvestamata, kuna neid

õigeaegselt haldusmenetluses ei esitatud. Kaebaja kaasamine oleks praegusel juhul olnud küll

paremini kooskõlas hea halduse põhimõttega, kuid kuna võimalikud menetlusnõuete

rikkumised kaebaja kaasamise osas ei saanud kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates mõjutada

asja otsustamist, ei oleks HMS §-st 58 tulenevalt võimalik haldusakti sel põhjusel tühistada.

Kaebaja oli oma põhiseisukohad arenduse suhtes väljendanud juba projekteerimistingimuste

väljastamise menetluses ning ka praeguses asjas esitatud kaebaja väidetest ei ole võimalik

järeldada, et ta oleks haldusmenetlusse kaasamise korral esitanud oluliselt erinevaid seisukohti.

3) Kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumisest on oletuslikud ning nende kinnitamiseks ei

ole esitatud ühtegi tõendit. Ekslik on kaebaja arusaam, et tal on lõputult õigus kasutada linnale

kuuluvat

kinnistut

vastavalt

tänaseks

välja

kujunenud

harjumustele

ning

linn

kinnistuomanikuna ei tohi seetõttu kinnistut vastavalt selle otstarbele hoonestada ja kasutusse

võtta ega sellel nt puid langetada. Kruntide omanikel ei ole linnatingimustes õiguspärast ootust

sellele, et nende naabruses ei toimu kruntide kasutuselevõtmist ja arendamist vastavalt

seadustes, planeeringutes ja muudes õigusaktides sätestatule.

4) Paljudel juhtudel võib lasteaia igapäevase tegevuse käigus tekkiv müra (laste kilked, vahel

ka nutt) olla kohati tugevam kui pargiala igapäevasel sportimiseks ja jalutamiseks kasutamisel

tekkiv müra. Millegagi ei ole aga tõendatud, et see müra ületaks praegusel juhul lubatud müra

piirtaset. Kaebaja väide pidevast mürahäiringust, mis vähendab tema elukvaliteeti ja kinnisvara

väärtust, on selgelt otsitud.

5) Kaebaja on tema kinnistu hooldamise küsimuse käsitlemisel lähtunud valest eeldusest, et tal

on õigus kasutada selleks naaberkrunti. Kaebajale muret tekitanud osas on kahe krundi vahelist

piirdeaeda nihutatud nii, et see jääb kaebaja majast vähemalt 2,5 m kaugusele, tagades vajaliku

hooldeala. Samuti on laste mänguväljakud piiratud majast täiendava hekiga ja nihutatud

naabermajast eemale.

6) Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et võrreldes eskiisiga, on parkimise ja liikluskorralduse

küsimusi ehitusprojektis täiendatud. L. Koidula tänaval on liiklust piiratud, lasteaia ümbruses

olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks ning parkimine on ette

nähtud Kadrioru staadioni parklas. Kaebajal puudub õigus eeldada, et senine liiklus- ja

parkimiskorraldus säilib lõpmatult. Tulenevalt lasteaia töörežiimist on liikluskoormuse kasv

suhteliselt täpselt ajaliselt ennustatav ning kaebaja ja teised piirkonna elanikud saavad seda oma

tegevuste planeerimisel arvesse võtta.

7) Ehitusloaga kavandatu ei vähenda kaebaja kinnisvara väärtust. Olukorras, kus linnas on

lasteaiakohtade nappus, tõuseb muude oluliste kinnisvara väärtust mõjutavate tingimuste

samaks jäämisel kaheldamatult nende korteriomandite väärtus, mille läheduses asub lasteaed.

On võimalik, et üksindust ja rahu armastavate inimeste jaoks võib nimetatud kinnistu väärtus

langeda, kuid kinnisasja turuväärtuseks tuleb pidada asja ostust enim huvitatud isikute ehk

antud juhul lasteaia lähedusest huvitatud isikute pakutavat hinda.

8) Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja on õiguspäraselt järginud

ehitusloa andmisel MKM määrusega nr 63 kinnitatud korda ning kõik kaebajale muret tekitavad

valdkonnad on kajastatud ehitusloale lisatud ehitusprojektis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-53198

7(9)

8. KP palub apellatsioonkaebuses (II kd, tl 82-93) tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2016

otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

1) Kohus on rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 toodud nõudeid. Kohtuotsuses esitatud seisukohad

on vastuolulised ning kohus ei ole kaalunud kaebaja seisukohti. Ehitusluba riivab oluliselt ja

intensiivselt kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Ehitusloa elluviimisel rikutakse kaebaja

omandiõigust ning kaebajale kuuluva kinnisvara väärtus väheneb.

2) Ehitusloa elluviimisel kaob oluline osa ajaloolise Kadrioru pargi väärtuslikust

kõrghaljastusest, mille säilimiseks tekkis kaebajal territooriumile kinnisvara soetades

õiguspärane ootus.

3) Lasteaia igapäevase tegevusega kaasneb senisest kõrgem müratase. Lasteaia hoovi rajatavad

mänguväljakud jäävad Mäekalda tn 10a ja 10b hoonete seintest mõne meetri kaugusele.

Tuginedes tavapärasele elukogemusele, on selge, et ca 120 lapse poolt igapäevaselt

kasutatavatel mänguväljakutel tekib pidevalt müra.

4) Ehitusloa realiseerimisega muutub kaebajale omandiõiguse alusel kuuluva kinnisvara

hooldamine peaaegu võimatuks. Kui hooldustööd osutuvad ka võimalikuks, suurenevad

oluliselt hooldustöödeks tehtavad kulutused. Kaebajale pannakse ebamõistlik vastutus seoses

kinnisvara korrashoiu ja hooldamisega.

5) Kaebajale kuuluva korteriomandi juures suureneb oluliselt piirkonna liikluskoormus.

Kaebaja igapäevane ligipääs talle kuuluvale korteriomandile ning parkimine elamu ees ja

piirkonnas tervikuna võib osutuda oluliselt raskendatuks. Kõnealuses piirkonnas on juba praegu

suured probleemid liikluskorralduse ja parkimisega ning lasteaia rajamine antud piirkonda

takistab omakorda kaebajal kasutamast talle kuuluvat korteriomandit ja vähendab kinnisvara

väärtust. Piirkonna liikluse normaalse toimimise tagamise eesmärgil on vaja läbi viia põhjalikud

analüüsid ning koostada plaanid. Siiani projekteerija esitatud lahendused on üldsõnalised, nende

teostamise võimalus ebareaalne ning olulises vastuolus varasemate planeeringutega. Võimalus

kasutada mõnesaja meetri kaugusel asuvaid parklaid ei ole reaalne lahendus, kuna

lapsevanemad soovivad parkida tavaliselt oma autod võimalikult lasteaia lähedale. Projektis ja

ehitusloaga seotud dokumentatsioonis ei ole põhjendatud, kuidas kavatsetakse tagada, et kõik

lapsevanemad hakkaksidki reaalselt autosid sadade meetrite kaugusele parkima ega suurendaks

L. Koidula tänava parkimisprobleeme. Asendiplaanis ei ole tehtud ehitiste kavandamisel olulisi

muudatusi.

7) Vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid ning haldusakt ei ole

formaalselt ega sisuliselt õiguspärane. Haldusakti andmisesse oleks tulnud kaasata avalikkus.

Tegemist on suure ajaloolise väärtusega hoone tundmatuseni muutmisega. On ilmselge, et

leidub huvitatud isikuid, kes sooviksid kaitsta hoone säilimist. Ebaõige on halduskohtu

seisukoht, et rekonstrueeritav hooneosa ja juurdeehitus moodustavad ühe terviku. Halduskohus

on ebaõigesti tõlgendanud PlanS v.r-st tulenevaid põhimõtteid. Eskiisprojekti kohaselt rajatakse

olemasoleva hoone kõrvale ajaloolisesse parki uus hoone, kuid kuna see ühendatakse

olemasoleva hoonega ühendusgalerii abil, nimetatakse seda juurdeehituseks. Uue hoone pindala

on peaaegu võrdne olemasoleva hoone pindalaga. Seega ei ole juurdeehitus kaetud ühegi

PlanS v.r § 3 lg 2 p-s 2 toodud erandiga ning PlanS v.r kohaselt oleks tulnud algatada

detailplaneering. Riigikohus on 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p-s 16 väljendanud

seisukohta, et riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel

kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause).

Sama lahendi p-s 19 on Riigikohus rõhutanud, et tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade

omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega peab esmasjoones lahendama

detailplaneering.

3-14-53198

8(9)

9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohus on õiguspäraselt jätnud tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis käsitlevad juurdeehituse

ja ehitusloa valel õiguslikul alusel väljastamist. Paljud apellatsioonkaebuses esitatud väited on

esitatud avalikes huvides. Ehitusloa peale ei saa aga kaevata tuginedes avalike huvide riivele.

Kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumisest on oletuslikud ning tõendamata. Puuduvad

õiguslikud alused, millest kaebaja saaks eeldada tänase olukorra lõputut säilimist. Otsitud on

kaebaja väited lastega kaasnevast pidevast mürahäiringust. Kaebaja on oma maja hooldamise

osas lähtunud valest eeldusest, et tal on õigus selleks kasutada naaberkrunti. Kaebajale muret

tekitanud osas on kahe krundi vahelist piirdeaeda nihutatud nii, et see jääb kaebaja majast

vähemalt 2,5 m kaugusele, tagades vajaliku hooldeala. Samuti on laste mänguväljakud

nihutatud naabermajast eemale ja piiratud majast hekiga. Arusaamatuks jääb kaebaja pahameel,

et kortermaja katuselt ei või ehitusloa realiseerimisel mänguväljakute tõttu enam asju alla

kukkuda. Kinnisvara peab kõikidel juhtudel olema hooldatud selliselt, et selle katuselt ei

kukuks alla esemeid. Vastustaja nõustub ka halduskohtu seisukohtadega liikluskoormuse ja

parkimise osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata.

11. EhS v.r § 22 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt on ehitusluba avaliku võimu kandja nõusolek vastavalt

laiendada või rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. EhS v.r § 19 lg 1 p 2

kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Kaebaja

väiteid seoses detailplaneeringu algatamise kohustuse olemasoluga on analüüsitud haldusasjas

nr 3-13-1844. Kohtud leidsid nimetatud haldusasjas, et vaatamata asjaolule, et L. Koidula tn 23

kinnistu paikneb tervikuna looduskaitsealuses Kadrioru pargis ning muinsuskaitseala

kaitsevööndis, ei ole kavandatavaks ehitustegevuseks nõutav eelnevalt detailplaneeringu

koostamine. Tegemist ei ole uue hoone ehitamisega PlanS v.r § 3 lg 2 p 1 mõttes ning

kavandatava juurdeehituse maht ei ületa formaalselt PlanS v.r § 3 lg 2 p-s 2 toodud piirsuurust

(33%). Kui eskiisprojekti seletuskirjast nähtuvalt oli juurdeehituse maht 29,4% olemasoleva

hoone maapealsest mahust (lk 4, I kd, tl 58), siis ehitusloale lisatud eelprojekti seletuskirja p

2.1.1 järgi on juurdeehituse maht vähenenud veelgi, s.o 27,7%-ni. Seega ei ole põhjendatud

kaebaja väited, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud algatamata detailplaneeringu koostamise

menetluse kui avatud menetluse.

12. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“

(kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) § 34 lg-tele 6 ja 7 korraldab TLPA ehitusprojekti

kooskõlastamise isikute ja asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus on kindlaks määratud

detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, arhitektuur-ehituslike tingimuste või õigusaktiga,

ning edastab neile ehitusprojekti kooskõlastamiseks või arvamuse saamiseks. Praegusel juhul

on projekteerimistingimustes (I kd, tl 78) ette nähtud, et linnal on kohustus teha

mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel koostööd L. Koidula tn 25 /

Mäekalda tn 10, Mäekalda tn 8 kinnistu omanikega ning asutusega Kadrioru Park. Eelprojekti

kooskõlastuste tabelist nähtub, et korteriühistu Mäekalda tn 10 juhatuse liige Jaan Mets on

05.02.2014 ja 12.08.2014 keeldunud eelprojektile kooskõlastuse andmisest seoses poolelioleva

kohtuvaidlusega (kooskõlastuste tabelis jrk nr 16 ja nr 18). Kohtul puudub alus arvata, et

kaebaja ei olnud korteriühistu liikmena teadlik, et kooskõlastuse saamiseks pöörduti

3-14-53198

9(9)

korteriühistu

poole.

Korteriühistu

kui

korteriomanike

ühiseid

huve

esindava

mittetulundusühistu poole pöördumist saab pidada piisavaks, et tagada korteriomanike õiguste

kaitse seoses kavandatava ehitamisega. Olukorras, kus kaebaja oli esitanud enda vastuväited

seoses kavandatava lasteaiaga projekteerimistingimuste kohta algatatud vaide- ja

kohtumenetluses ning need väited kattuvad üldjoontes praeguses menetluses esitatud väidetega,

ei saa ka kaebaja eraldi kaasamata jätmist pidada selliseks rikkumiseks, mis oleks saanud

mõjutada asja otsustamist.

13. Kaebaja on apellatsioonkaebuses endiselt seisukohal, et ehitusloa väljastamisega on rikutud

tema omandiõigust ning ehitusloa realiseerimisel väheneb tema kinnisasja väärtus.

Halduskohus on otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud kaebaja väiteid tema subjektiivsete

õiguste võimalikust riivest. Kuivõrd kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud uusi väiteid,

vaid on üldjoontes korranud esimese astme kohtus väljendatud seisukohti, ei pea kohus

vajalikuks neid põhjendusi täielikult taasesitada. Lisaks on kaebaja samasisulisi väiteid

hinnatud ka haldusasjas nr 3-13-1844. Kohus märgib kokkuvõtlikult järgmist.

14. 12.06.2013 eskiisprojekti seletuskirja (I kd, tl 55-63) ja selle asendiplaani (I kd, tl 64) ning

02.04.2014 eelprojekti (muudetud 24.07.2014) ja sellele lisatud asendiplaani võrdlemisel ei saa

asuda seisukohale, et kaebaja vastuväiteid ei oleks projekteerimisel arvesse võetud. Vastustaja

ja halduskohus on õigesti osutanud, et vastavalt kaebaja soovidele on nihutatud lasteaeda

ümbritsevat piirdeaeda Mäekalda tn 10 hoonetest kaugemale ning piirdeaia äärde on ette nähtud

hekk. Samuti on eelprojektis eskiisprojektiga võrreldes oluliselt täiendatud lasteaia ümbruses

muutuva liikluskorralduse ja parkimise asjaolusid (seletuskirja p 1.5). Kuigi lapsi lasteaeda

toovate vanemate jaoks ette nähtud parkla asub endiselt lasteaiast paarisaja meetri kaugusel,

puudub kohtul alust arvata, et sellest tulenevalt võiksid tekkida olulised probleemid piirkonnas

autode parkimisega. Vastustaja on selgitanud, et lasteaial tuleb parkimiskorraldust

lapsevanematele selgitada. Kaebaja väide, et lapsevanemad ei hakka plaanitavast

parkimiskorraldusest kinni pidama, on vaid oletuslik. Kokkuvõtlikult ei ole kaebaja väidetest

võimalik järeldada, et ehitatava lasteaia kasutamine ja teenindamine mõjutaks kaebaja poolt

talle kuuluva kinnisvara kasutamist selliselt, et seda saaks pidada kaebaja omandiõiguse

rikkumiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16.03.2016 otsus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets